S 400 CDI Lang, 2001, W220 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Hei, siimruz, tänud selle tihendiinfo eest! 
Kas tõesti on siin katteplastiku all originaalis veel omakorda mingi tihend, mille olemasolust mul aimu pole või millist tihendit silmas pidasid?


Küsin seetõttu, et plastiku servad on muidugi tihendatud ja liibuvad üsna hästi vastu auto plekki, aga miski ei takista pagasnikuhinge ja muude elementide jaoks selle plastikust katte sisse jäetud suurte avauste kaudu vihmaveel vabalt plastiku alla jõudmist ning mööda auto kereplekki voolamist. Oletan, et see ongi autotootja poolest nii mõeldud ning seetõttu on ka hinge poltidel kummitihendid, et vesi sealtkaudu pagasiruumi sattuda ei saaks. Kui siin katte all aga veel mingi lisatihend peaks olema, tuleks see mul ju kindlasti paigaldada!

Aga on kuidas on, W220 käitus nüüd juba ikkagi üsna eeskujulikult. Temaga sai vabalt ka pikemaid tiire teha ja isegi kaasreisijaid ei olnud enam piinlik polstrile lubada. Kuid peaaegu iga kord juhtus nii, et peale seda kui pardal viibis lisaks minule ja mu abikaasale veel keegi, kuumenes mingil arusaamatul põhjusel keskluku pump üle ja kiilus kinni. Erakordselt tülikas, sest kinni kiilunult jämmiva keskluku peatamiseks ja pumba läbipõlemise vältimiseks tuleb akujuhe autolt eemaldada ja pumba jahtumist oodata.

Ilmselgelt ei olnud sel midagi ustega pistmist, sest veendusin korduvalt, et kõiki uksi nii ise pauguga sulgedes kui autol pehmelt sulgeda lastes, ei jäänud miski lekkima ja pump lülitas ennast kenasti välja. Järelikult sai sel jamal olla midagi pistmist ortopeediliste istmetega, mille rullikuid ma ise iial ei kasuta, aga uudishimulikud tagapingil sõitjad kindlasti huviga rullisid.


Seda hüpoteesi ei ole keeruline kontrollida. W220 kesklukupump on ehitatud selliselt, et kui mingi temast väljuv liin lekib, käib pump 16 sekundit ja lülitab seejärel vastava sektsiooni välja, aga kõik muu jääb toimima. Näiteks kui üks ukselukk peaks lekkima, lülitub vaid selle ukse osa pumbast 16 sekundi järel välja, kuid teiste uste kesklukustus ja mugavusfunktsioonid toimivad kenasti edasi. Kui aga ortopeediliste istmete seljatugedesse on õhk pumbatud ja kas padi või lüliti ise mingis asendis täpselt nii vähe lekib, et pump hakkab ennast lõpmatuseni sisse, vajaliku rõhu saavutamisel välja, uuesti sisse ja välja lülitama, läheb ta varem või hiljem kuumaks ja kiilub kinni.


Seega saab probleemi piirkonnast aimu kui võtta vastava sektsiooni kiirühendusotsik pumba küljest lahti, lasta pumbal see sektsioon alati välja lülitada ning vaadata auto pideva kasutamise käigus, kas probleem veel esineb või mitte. Ei esinenud ja minu jaoks oli see ka rahuldav ajutine lahendus, sest vähemalt ei sattunud pump enam pideva ülekuumenemise tõttu ohtu, sain autot mugavalt edasi kasutada ja tegelikult on mul täiesti ükskõik, kas uudishimulikud kaasreisijad saavad oma istmetesse õhku pumbata või mitte. Hiljem tuleb ta muidugi suitsumasina või millegi sarnase abil täpsemalt ära diagnoosida ning remontida, aga talv on pikk ja küll jõuab.

Kuna auto pidevat kasutamist nüüd enam peaaegu miski ei seganud, muutusin suisa hulljulgeks. Kui sõber pealinna kutsus, kasutasin selleks loomulikult S-klassi. Kui abikaasa Viljandisse sõidutada palus, viis ta sinnagi S-klass. Kaasale hakkas W220 pärast pesus käiku üldse kuidagi kahtlaselt palju meeldima. Olevat oma totaalse muutumise järel ühe vana auto kohta nii uskumatult puhas, sujuv ja luksusliku salongiga, et talle tõesti meeldib kui teda selle sõidutan.


Julgelt läbisõitu suurendades hakkas üha enam tunduma, et lisaks sellele, et tegu on suhteliselt huvitava vanatehnikaga, on ta mootori suurust ja võimsust arvestades lisaks ka täiesti jaburalt ökonoomne auto. On täiesti tavapärane, et Tartu - Tallinn - Tartu käigu järel pardaarvuti kütusekuluks keskmiselt vaid 6.3 liitrit 100 km kohta väidab, kuid ainult maanteel liikudes on numbrid suisa ebanormaalselt väikesed.


Isegi kui ta tulemusi tegelikust 2 liitri jagu väiksemaks peaks võltsima, võib sellele vanale luksusautole kõike muud ette heita, aga mitte suurt kütusekulu.


See omakorda ärgitas masinat igapäevaautona sihtotstarbeliselt kasutama. Kui ühele rikkis BMW-le mootorit tarvis läks, ei olnud paremat varianti kui S-klassile Zubrjonok taha haakida ning Viljandisse mootori järele sõita. Ja kuna ta on tõesti võimas, kuid praktiline auto, tuleb W220-l käru vedamine ka muul ajal päris eeskujulikult välja. Tõeline tööloom!


Armutu kasutamine aga ei jäänud S-klassi poolt muidugi karistamata.

Jätkub peagi...

Parimate soovidega,
Sm. Västrik