S 400 CDI Lang, 2001, W220 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Tere, härrased,

Erutumiseks ei ole põhjust, sest eks selle sotsiaalse päästeoperatsiooni mõte ole ju algusest peale olnud see auto võimalusel ellu äratada ning kui teda kellelegi mingi hinnaga müüa peaks õnnestuma, oma vennale nii palju sinna magama pandud raha tagasi tuua kui võimalik. Tuleb muidugi tunnistada, et ellu äratamine on olnud vaevaline ning mitte niivõrd auto enda süül kui pigem seetõttu, et teised autod vajavad samuti tähelepanu. Nüüdseks on õnnestunud ta siiski enamvähem mõistlikku seisukorda viia ja seetõttu oli ka müügikuulutuse tegemine asjakohane, kuigi täiesti mõttetu. Neil autodel puudub mõistlik turg ja on keeruline uskuda, et teda isegi selle hinnaga kellelgi tarvis läheks, mis ma lisaks venna panustatule juba ise kulutanud olen. Ei maksa ju olla loll! Juba lapsepõlves olid muinasjuttudes samasugused ahvatlevad soohaldjad ja näkid kõik sees. Seega usun siiralt, et meil tuleb veel palju ühiseid aastaid ja ega Youngtimer Camp 2026 ole ka enam kaugel.

Raskustele vaatamata ehitusprojekt jätkub ja arvata võib, et ei lõppe iial. Üht lisadega W220 kerega autot vist ei olegi mõistlik päris korda remontida, sest sel juhul läheb enne issanda päike looja, aga auto ei näe üha uute vigade tekkimise tõttu pidevalt garaažides viibides ühtki päikesekiirt. Samas enamvähem korda on ta ju ikka tarvis saada. 2022 aasta suvel ma W220 juurde liiga sageli ei jõudnud, aga mõnikord ikka. Mõnikord sai isegi sõita, kuigi enamasti sai ikka hoopis remontida.


Ta on minu jaoks tõesti huvitav vanatehnika ja seetõttu ei ole S-klassiga veedetud tunnid või kulutatud summad veel ka häirivaks muutunud. Näiteks lasin varasemalt keylessi toimimise huvides välja vahetatud ukselingid hõbedasest mustaks värvida ja samal ajal kui mu poeg kõrval oma bemmi koostas, imestasin ukselinke lahti võttes ning jälle kokku pannes veelkord selle üle kui uskumatult hästi see auto disainerite ja inseneride poolt välja mõeldud ning kui kehvasti ta seejärel valmis toodetud on. Vastupidiselt sellele, mida räägib mõni internetis leiduv juhend, ei ole ukselinkide vahetamiseks mingit vajadust uksepolstreid maha võtta. Samuti on päris keerulise kujuga pisikesed kroomdetailid mõlema ukselingi osa küljest imepeenikese kruvi abil demonteeritavad. Mäherdune jumalik insenerikunst ja raiskamine, samal ajal kui suur hulk selle auto suurepäraselt välja mõeldud detaile on toodetud sellisest prügist, et isegi lahti käima mõeldud pistikud ja muud sarnased jupid lähevad neid ettevaatlikult lahti võtta üritades ikkagi katki.

Kui ukselingid värvija käes olid ja auto garaažis seisis, ei peatunud mõistagi legendaarne lagunemisprotsess. Vahepeal ei olnud keegi garaažis käinud, aga värvitud lingid peos garaažiukse avanuna vaatas mulle vastu sellises asendis küljeaken.

 
Korraks pani imestama, et mis k****i moodi see võimalik on, aga siis meenus, et tegu on ju W220-ga ja pikemalt juurdlemata demonteerisin uksepolstri, paigaldasin klaasi, 


kinnitasin W126-st üle jäänud tüüblivastuse abil kellegi poolt varem ühest kohast lahti unustatud keylessi antenni, 


remontisin ära ukse sisse uppuma kippunud elektripeeglilüliti kinnituselemendid ja läksin esindusse uusi puitliistutüübleid tellima, sest mitmed neist olid lihtsalt kadunud.


Seega sai eelmisel aastal korda päris mitu väikest asja, aga nagu mu eelmisest postitusest näha võib, keyless muidugi endiselt ei tööta. 
Samas on nüüd ukselingid jälle õiget värvi.


Vahepeal saabusid nii talv kui tüüblid, aga viimaseid ei olnud mõtet puitliistuga paika surudagi, sest endiselt oli juhiukse välisküljel räbaldunud tihendi ja mittetoimiva suunatulega küljepeegel. Originaaltihendeid ei ole selle auto peeglitele võimalik enam osta ja seega edastasin tellimuse väikestele hiinlastele. 


Aga vahepeal oli autost lähedalt möödumise tõttu praktiliselt iseenesest katki läinud küljepeegli väliskorpus ning seega otsisin kasutatud peegli, lasin selle plastikosa õigesse 040 tooni värvida ning meeldiva üllatusena selgus, et kasutatud asja küljes oli ka täiesti korras tihend. Hiinlaste detaile ei läinudki seega tarvis, aga õnneks olid need ka väga odavad.


W220 remontimiseks on internetis tohutul hulgal materjale ja isegi kui kõik alati paika ei pea, tasub neid ikkagi enne lammutama hakkamist vaadata. Näiteks küljepeegel. Kui minusugune harimatu talupoeg seda vaatab, ei tule esimese hooga pähegi, et seegi on võimalik uksepolstrit eemaldamata ära vahetada. Eemaldada tuleb vaid uksel olev nuppude paneel ja elumuutva nõksuna peegli juhtmetele enne nende läbi ukse välja tirimist nöör taha siduda. Selle abil on hiljem teise peegli juhtmete õigesse kohta tagasi sikutamine üllatavalt lihtne ja antud juhul peeglitihendi, korpuse ja suunatule vahetamine osutus märksa lihtsamaks toiminguks kui seda juhtmekimpu vaadates karta võis.



Teise peegli tihend on aga endiselt natuke katki ja mõni aeg hiljem selgus, et ka teise peegli suunatuli mõnikord täiesti juhuslikult ei tööta. Seega üks viga jälle juures.


Parimate soovidega,
Västrik

Jätkub peagi...