02-07-2023, 01:12 PM
Autolehes on peagi tulemas pikem ülevaade GLK-st. Oli võimalus anda neile 220 CDI omanikuna kommentaar, lühike ümberjutustus sellest oleks umbes selline.
Auto ostsin aasta tagasi Veho kasutatud autode platsilt. Oli küll suure läbisõiduga (296 00 km), aga uuena Eestist ostetud ja 100% Silberi/Veho hooldusajalooga. Diili osana nõustus esindus oma kuludega vahetama ka mootoriketi, see ei teinud küll veel häält, aga tehnik soovitas kindluse mõttes see töö ära teha. Vaatamata kontrollitavale ajaloole olen aasta jooksul pidanud mõningaid kulutusi tegema - uuendanud pidureid (sh kogu pikkuses piduritorud, sool sööb need päris ära, tasub ostul kindlasti üle vaadata) ja vahetanud pulki nii esi- kui tagasillas (õõts- ja ristihoovad, puksid taga). Lisaks lõpetas laadimise generaator, see õnnestus remontida lasta, ei pidanud uut tellima. Kahel korral on auto käinud esinduses tehase tagasikutsumiste tõttu – vahetati kaassõitja poolne turvapadi ja roolilatt.
Kere on üldiselt viisakas, 204-seeriat peetakse ju konteksti arvestades väga roostekindlaks, aga mõned roostetäpid ja mullikesed on siiski tekkinud – nt tagaluugil ja tiivakaartel. Kõige halvem koht tagumisel koopalaiendil sai kaskojuhtumi raames (parklas kriibitud tagapamper) parandatud.
Kasutusomaduste poolest on auto eeskujulik. Nii kruusa- kui ka päris metsateedel ja lumes hätta ei jäta - aeglustit pole, aga mõistuse piires ronib küll. Tagaistmeid alla lastes olen vedanud päris suuri ja raskeid esemeid. Ka maanteel ei ole väga kurta, 125 kW annab piisavalt krapsakust ja kuigi auto kõrval seistes tundub see mootor üpris lärmakas, pole salongi mootorimüra eriti kuulda. Kütusekulu on pigem mõistlik, maailma mitte kõige voolujoonelisemat keret on viimase 16000 km vältel edasi veetud, põletades 8,2 l dinosaurusemahla 100 km kohta.
Salong on lihtne, ent minu meelest tehtud kvaliteetseid materjale kasutades – istmed on endiselt kaunis viisakad ning mingeid naginaid ei ole sõites kuulda. Küll aga kostab vahel salongi tuulevilinat, katusetalad? Kõik nupud ja elektrilised lisad töötavad ilusti. Kiita võib ka stereo heli, aga mingil põhjusel ei taha auto lustikummut ühenduda bluetoothi kaudu telefoniga. Ingliskeelses MBfoorumis võis lugeda, et see mure kummitab mitmeid omanikke.
Tagaistmel sõidab mul peamiselt algklasside-ealine laps ja tema ruumipuuduse üle ei kurda, aga täiskasvanul võib tõesti olla enda äramahutamisega pisut tegemist. Samuti tuleb tõdeda, et pakiruumi maht on istmeid alla klappimata üsna ahas ja sageli on auto maast laeni asju täis, ent alati on võimalik kasutada katuseboksi. Teisalt on auto väikesed mõõdud tihti suureks abiks tihedas Tallinna linnas parkimisel ja manööverdamisel.
Kokkuvõttes olen mina GLK-ga täitsa rahul ja sõidan temaga vähemalt ühe aasta veel.
Auto ostsin aasta tagasi Veho kasutatud autode platsilt. Oli küll suure läbisõiduga (296 00 km), aga uuena Eestist ostetud ja 100% Silberi/Veho hooldusajalooga. Diili osana nõustus esindus oma kuludega vahetama ka mootoriketi, see ei teinud küll veel häält, aga tehnik soovitas kindluse mõttes see töö ära teha. Vaatamata kontrollitavale ajaloole olen aasta jooksul pidanud mõningaid kulutusi tegema - uuendanud pidureid (sh kogu pikkuses piduritorud, sool sööb need päris ära, tasub ostul kindlasti üle vaadata) ja vahetanud pulki nii esi- kui tagasillas (õõts- ja ristihoovad, puksid taga). Lisaks lõpetas laadimise generaator, see õnnestus remontida lasta, ei pidanud uut tellima. Kahel korral on auto käinud esinduses tehase tagasikutsumiste tõttu – vahetati kaassõitja poolne turvapadi ja roolilatt.
Kere on üldiselt viisakas, 204-seeriat peetakse ju konteksti arvestades väga roostekindlaks, aga mõned roostetäpid ja mullikesed on siiski tekkinud – nt tagaluugil ja tiivakaartel. Kõige halvem koht tagumisel koopalaiendil sai kaskojuhtumi raames (parklas kriibitud tagapamper) parandatud.
Kasutusomaduste poolest on auto eeskujulik. Nii kruusa- kui ka päris metsateedel ja lumes hätta ei jäta - aeglustit pole, aga mõistuse piires ronib küll. Tagaistmeid alla lastes olen vedanud päris suuri ja raskeid esemeid. Ka maanteel ei ole väga kurta, 125 kW annab piisavalt krapsakust ja kuigi auto kõrval seistes tundub see mootor üpris lärmakas, pole salongi mootorimüra eriti kuulda. Kütusekulu on pigem mõistlik, maailma mitte kõige voolujoonelisemat keret on viimase 16000 km vältel edasi veetud, põletades 8,2 l dinosaurusemahla 100 km kohta.
Salong on lihtne, ent minu meelest tehtud kvaliteetseid materjale kasutades – istmed on endiselt kaunis viisakad ning mingeid naginaid ei ole sõites kuulda. Küll aga kostab vahel salongi tuulevilinat, katusetalad? Kõik nupud ja elektrilised lisad töötavad ilusti. Kiita võib ka stereo heli, aga mingil põhjusel ei taha auto lustikummut ühenduda bluetoothi kaudu telefoniga. Ingliskeelses MBfoorumis võis lugeda, et see mure kummitab mitmeid omanikke.
Tagaistmel sõidab mul peamiselt algklasside-ealine laps ja tema ruumipuuduse üle ei kurda, aga täiskasvanul võib tõesti olla enda äramahutamisega pisut tegemist. Samuti tuleb tõdeda, et pakiruumi maht on istmeid alla klappimata üsna ahas ja sageli on auto maast laeni asju täis, ent alati on võimalik kasutada katuseboksi. Teisalt on auto väikesed mõõdud tihti suureks abiks tihedas Tallinna linnas parkimisel ja manööverdamisel.
Kokkuvõttes olen mina GLK-ga täitsa rahul ja sõidan temaga vähemalt ühe aasta veel.
