MB 200, 1982, W123 -Arkadi.T

[Arkadi.T]

Eile sai siis värvitud auto (värvikood 880, Cactus Green) ja tulemusega olen asjaolusid arvestades väga rahul. Mingeid otseseid üllatusi töö käigus ei ilmnenud ja kõik sujus. Kokku läks kolm kihti pinnakat. Paaris kohas on pisut tolmu, aga selle saame poleerimise käigus kätte. Juba praegu kannatab vaadata nii kaugelt kui ka lähedalt teda. Täna kiskusin siis kiled ära ja hakkasin vaikselt kokku laduma. Alvadi osadest osutusid alumised tüüblid väga headeks, ülemised ümarad aga ei ole hetkel kasutuskõlblikud. Ei taha nad hästi minna tiibade, ega uste sisse, ega ka teiselt poolt liistude külge. Kui plekki neid veel surub kuidagi(eelnevalt kuumutades), siis liistude külge küll mitte. Augud kuhu liist ise kinnitub on aga liiga väiksed. Seega kes endale ka neid otsib, siis neid Alvadi omasid ma ei soovita. Ei viitsi ise hakata uusi otsima, seega timmin nad sobivaks. Ehk siis vaja augud suuremaks puurida ja siis veel pärast suurema puuriga liistu poolse osa jaoks süvend teha. Otse läbi puurides suuremaga on oht, et liistud ei jää lihtsalt pidama ja hakkavad tüüblitest välja lupsama. St üritan olemasolevatest toorikutest originaali koopiad teha. Enne paigaldust siis ikka kuuma vette, et saaks pehmemaks ja paigaldus sujuks liigsete pingeteta. Ühesõnaga saab hakkama, aga kulub rohkem sellele aega kui ma sooviks.

Tagaluuk sai uue märgi, mis nagu pildilt näha võib näeb vähe värskem välja kui mu eelmine luugimärk oli. Samuti kleepisin ära tagumisele numbrile ÜV 97 aasta kleepsu, ilgelt sügeles see mu käes juba pikemat aega.

Haagisekonksu lasi pesulapoiss roostest puhtaks ja mina värvisin  selle siis ära. Krundiks mingi Depo 3 eurine roostestele pindadele mõeldud hall värv ja peale lasin suvalist riiulist leitud musta aerosooli. Parem ikka kui kergelt rebast viskav konks.






















Kui nüüd katust ja värskelt värvitud osa võrrelda, siis tundub nagu öö ja päev. Peale vaadates raske uskuda, et katuselt sama tooni välja võlub. Samas olen ka ise näinud, et vana luitunud värvi saab poleerimispasta ja vahadega uueväärseks timmida. Loodan, et veab ja ka Frankiga on see võimalik. Kui aga mingil põhjusel see ei õnnestu või ma ei jää sellega tulemusega rahule, värvime ka katuse üle. Hetkel ma selle pärast väga ei põe.

Homme hakkan vaikselt timmima salongiarmatuuri seda osa, mis jääb käigukangi piirkonda. V 1.0 oli tehtud vaid testi jaoks, milleks kasutasin kruviaukudega detaili. Nüüd on aeg siledam osa üle värvida ja panna autosse lõplik V 2.0.

Ka proovin ise järgmine nädal ära poleerida veljed, kuna rehvipink spinneriks on olemas ja pööreva velje poleerimine liivapaberiga ei ole mingi raketiteadus.