MB 200, 1978, W123 - fittipaldi

[fittipaldi]

Umbestäpselt kohe pärast seda, kui olin siin suvel kiitnud, kui hästi kõik on, hakkas muidugist auto all olev igapäevane paar tilka õli vaikselt kujunema igapäevaseks väikeseks õlilombiks. Vaatasime külameestega auto tõstuki peal üle ja kõik märgid viitasid, et läheb suuremaks vända simmerite vahetamiseks. Mitte, et ma ise midagi sellist oskaks teha, nii et tellisin silberist simmerid ja broneerisin külameeste juures aja. Külameestel kulus ikka kena osa nädalavahetusest, et saksa inseneritööga sinapeale saada, aga mehed on oskajad ja said asjaga nii kaugele, et tagumine simmer sai vahetatud. Esimene paraku mitte, sest kui vaadata külameeste saadetud pilti, saan isegi mina aru, et tihendid, uus ja vana, on täiesti erinevad.



Huvitav nüanss asjakäigu juures on see, et pärast arupäringut silberist öeldi, et koodi järgi on see ainus asi, mida nad pakkuda saavad ja kui see ei sobi, siis nad aidata ei saa. Nii jäi töö ühest küljest nagu poolikuks, aga teisest küljest mootoriõliloiku enam all ei ole. Kolmandast küljest tuleb tõdeda negatiivset seika, et nüüd on auto all roosat värvi loik ehk tundub, et hakkas kuskilt lekkima käigukastiõli. Aga sellega tegeleb nüüd küll juba uuel hooajal, sest põhimõtteliselt sai auto selleks korraks talvekorterisse ära pandud.

Talvekorter on muidugi omaette lõiku väärt, sest see sai suve jooksul spetsiaalselt Kolme jaoks ehitatud. Ise olen jube rahul ja loodan, et Kolm ka. Eelmisel, minu jaoks esimesel talvel uunikumiga, tuli talvevarju otsida laenatud garaažist ja selline asi hakkas muidugi uhkuse pihta. Nii et esimese kevadtuulega pilbastus hoovi pealt üks vana amortiseerunud sara ja selle asemele valasid külamehed ilusa betoonpõranda ja lihvisid peegelsiledaks ka. Põranda kõrvale tellisin Tenest treileritäie valmislõigatud prusse ja laudu ning lappasin koostöös oma lugupeetud rouaga selle lego mõne nädalavahetusega kokku. Värvilahenduse osas palun võimalikult vähest kriitikat, tegu on olemasolevat hoonestust aluseks võtva gammaga, mis pealegi pole sugugi sinine, nagu mõned sõbrad alatult üritavad väita, vaid ikkagi Sadolini rohelisest paletist. Värv sai isegi projekti sisse kirjutatud, sest tegu on ikkagi üle 25m2 ehitisega ja ilma projektita oleks valla ehitusjärelvalve kohe turja lennanud. Projekti aitas ka kirjutada üks külamees.




Vaadates (h)odomeetrit, siis läbitud distants tuli jälle peaaegu kilomeetri pealt 3000 nagu ka mullu. Ilmselt mõjus uue tippmargi püstitamisele pärssivalt asjaolu, et suve teises pooles ostsin segastel põhjustel veel ühe hobiauto, mis ka sõidutamist nõudis. Aga oli nagu oli, uuel aastal uue hooga, ning tänan hooaja õnnestumise eest kõiki asjaosalisi külamehi: elu vähemalt Virumaal on jätkusuutlik ja iga töö peale leiab tegija.

Lõpetuseks paar klõpsu septembrist. Ilma poolest oli väga dramaatiline päev ringi sõita.