W460, 300 GD, 1986 - Aialipp

[aialipp]

Kust alustada:
Pahtlid ja krundid pole enam sama koostisega nagu 20 aastat tagasi. Tänapäeva materjalid on kergemad, elastsemad ja ka poorsemad kui nö vanasti kasutusel olevad materjalid. Vanal "heal" ajal kasutati nn nitro pahtlit, mis kuivas kaua ja kui kuivas oli pärast väga kõva lihvida. Selleks, et lihvpaber ei kuluks ja ei tekitaks selle asja juures nii suurt tolmu lihviti materjale veega ehl tehti vesilihvi.
Tänapäevased materjalid on aga pehmed ja kerged lihvimiseks. Nagu enne mainisin, ka poorsed. St et nad on ka vett imavad ja võtavad niiskuse endasse nagu pesu käsn. Nüüd kui neid krunte või pahtleid lihvida veega jääb vesi pooridesse imendudes metallini ja tekitades või soodustades korrosiooni. Kõrvalnähtudeks võib ka veel pidada nakkuvuse probleeme järnevate kihtidega, saarte väljajoonistamist jpm.
Tänapäeval tehakse kõike kuivalt. Krundi alla P320 ja värvitakse P500 kriimule(on väiksemaid erandeid, kuid üldjoontes on nii)

Loodan, et mu väiksest jutust oli kasu midagi. Kui tekib küsimusi tekib võid julgelt pöörduda

Sellest murest saab mööda...
Detailid olid eelnevalt peale metallini lihvimist krunditud ja pahteldatud on plastpahtliga. Pahteldatava koha all oli halogeen töölamp mis eraldas piisavalt suure koguse soojust, et tagada pooridest vee eraldumise . Korrodeerumise ohtu ei ole. Aga sinu jutt tundub tõesti puhas õpikutõde.
Kindlasti küsin miskit kui kahtlema jään või mõne materjaliga jännis...

Nüüd asjast

Tõepoolest keretöökojad, ehk professionaalsed ja kõigi professionaalsete töövahendite ning tingimustega töökojad, ei kasuta tänapäeval märglihvimist. Vähemasti Eestis mitte. Nende jaoks pole selleks otsest vajadust ning tegemist on riskantse manöövriga mis pinna mitte kuivatamisel võib valusalt kätte maksta.
See on arusaadav, sest kvaliteeti pole nii suure vaevaga vaja taga ajada, sest tööd tehakse iga päev ning oskused ja vilumus on kerge tulema.

Isegi õppematerjalides ei kajastata seda Eestis eriti.
Näiteks 2014a välja antud Automaalri õpik ametikoolidele käsitleb seda teemat vaid järgnevalt.
Alates 1990-ndatest on olukord pidevalt liikunud kuivlihvimise suunas ja täna on arenenud riikidest
üsna raske leida efektiivselt töötavat töökoda, mis kasutaks täitevkrundi viimistlemisel märglihvimist.
Sellest tulenevalt keskendume selle õpiku raames ainult krundipindade kuivlihvimisele. Kuivlihvimine
on lihtsam, kiirem, puhtam ja mugavam, samuti on töö tulemus stabiilne ja lihtsalt kontrollitav. Kui siiski
on tahtmist vanast harjumusest masinaga lihvitud krundipind „märjalt“ üle käia, võib selleks kasutada
halli karukeelt (ca. P1500)
Automaalri õpik ametiloolidele 2014 - ISBN 978-9949-547-75-3 (pdf) ( LINK )
Sellega nende käsitlus lõppeb antud teemal!

Räägime pahtlitest

Tõepoolest tänapäeval kasutatavad pahtlid on polüester pahtlid, mis on poorsed pahtlid. Kuna tootjaid on palju, on ka palju erinevaid kui enamuses on nad sarnased.
See väide, et polüester pahtlid ei tohi või ei soovitata märglihvida - on vale, mis on ilmselgelt suunitlusega otse automaalri õpikusse.
Leidub palju tootjaid, kes soovitavad enda pahtleid märglihvida ning peale seda kindlasti kuivatada teatud tingimustel niiskuse eraldumise eesmärgiga pooridest.
Toome näiteid:
Üle 50 aastase tootmiskogemusega SOUDAL ja nende pritspolüesterpahtel mis on mõeldud nii kuivaks kui märglihviks.
Kasutamine:
Meetod: Sega kokku 2-3% kõvendit ( või 5% ruumalaliselt) ja Spray Fillerit. Kanna pinnale
suruõhupüstoli abil ( surve 2,5 kuni 3,5 baari, ava 2-2,5 mm). Kanna pinnale mitme kihina
lastes eelneval kihil kuivada 5-10 min. Peale kõvenemist on pahtel nii kuiv- kui märglihvitav.
Peale lihvimist loputa veega ja kuivata lapiga.
Soudal Spray filler - datasheet. ( LINK ALLIKALE )

On ka palju teisigi tootjaid nagu näiteks MOTIP ja teised kes vastavad samaga.
Väga pikaks ei hakka seda arutelu ajama ja lisan lõpetuseks ühe Motipi video kus kasutatakse tänapäevast polüesterpahtlit, millele tehakse märglihv.
Video on Eesti turule kohandatud ning subtiitritega.

Tänan tähelepanu eest!
Aialipp.