24-02-2017, 05:05 AM
Jätkan siis soojaga sealt kus pooleli jäin. Recarod. Huvitav teema on nende Racaro istemtega siis see, et miskipärast kasutati isegi väga kallites ja spetsiaalpolsterdusega autodes kaheukselise variandi istmeid. Istmete tüüpe on erinevaid, kuid alati on nad kaheukselise omad.
Et asi veel imelikum tunduks, siis isegi E500 Limited autodes leidub Recaro istmeid. Ja seda originaalnahaga viimistletuna. Seega nad väga vuhvlid ikka olla ei saa.
Ilmselt oli see Recaro sisu 80-tel ja 90-te alguses mingi staatuse näitaja? Sest minu meelest pole nad väga ilusad ega sulandu interjööri. Aga tõeliselt ägedatel kärbestel pidid nad olema. Eriti pilukate ja rätipeade rajoonides oli see kohustuslik. Tõenäoliselt olid nad päris kallid ka.
Enne kui ma lähen edasi meie Mürtsu looga, teeksin lühikese peatuse ka Eddie esimeste hetkede juures. Tema suhtes olin ma eelnevalt üsna ükskõikselt meelestatud. Esiteks ei osanud ma sellest E36 AMG mudelist eriti midagi arvata. Ma polnud seda toodet kunagi enda jaoks läbi mõelnud. Ja teiseks olin ma näinud tema transpordieelseid fotosid. Siit vaatas vastu korralik pilukate tuningupill. Just nagu lastefilmist "Cars 2" välja astunud Tokyo tänavapätt.
Interjöör tekitas ka esialgu võõristust oma veidra värvikomboga ja rikkaliku helitehnika paketiga. Moodsaim heli- ja tehnoloogiatuuning on vist tänapäeva jaapani pursui jaoks vältimatult vajalik?
Ma üldiselt ei ole tuunitud autode suhtes kuigi positiivselt meelestatud ja seda enam oli olukord minu jaoks ebamugav. Mida selle taiesega nüüd peale hakata? Kuidas temast uuesti normaalne originaalkorras auto saab??? Meie esimene kohtumine leidis aset 24. märts 2016 kui ta saabus. Auto oli nii madal, et tema puksiirilt maha ajamiseks otsiti kamalutäis laudu. Kui ta seisis mu eest asfaltil, kasimata ja reisiväsimusest loppis, põrnitsesime üksteist jupp aega. Ta oli madal, koledalt meigitud ja võõras. Ma ei osanud seisukohta võtta, kas suhtuda temasse kui ebamugavasse pagulasest sundüürnikkusse või heade geenidega väärkoheldud lapsesse kes vajab abi.
Esimese asjana tegin pildi tema tehase etiketist ja saatsin selle Silberautosse identifitseerimisele. Et nende abiga üldse aru saada, millega meil tegu on. Autol oli paberitega mingi segadus, passis oli 1998 aasta kui neid autosid enam ei tehtudki. Tahtsin teada, kas ta üldse on AMG ja mis aastal ta reaalselt toodetud on. Ja nagu tellimuse peale, täiesti juhuslikult, sõitis veerand tundi hiljem sõber Kaido meie hoovile E400 AMG S1-ga.
Ilmselt oli ta saatnud sõber Mati ise, sest nauditav proovisõit ühe ilusa ja originaalkorras AMG-ga tõstis mu tuju kordades. On ikka head geenid küll. Ja järgmisel hetkel sain Silberautost vastuse, et meie auto on VIN koodi järgi täiesti sünnipärane E36 AMG. See ei olegi nii enesestmõistetav ja lihtsasti tuvastatav kui ma alguses arvasin. Sest E36 AMG ei olnud Mercedese tehase erimudel. Ta tuli konveierilt samas potis nagu E280 ja E320 ning teda ehitas veel reaalselt AMG. Samal ajal kui analoogse tehnikaga C36 AMG tuli juba otse Mercedese tehasest iseseisva mudelina. Aga Silberauto kinnitus, et meie auto on kindlasti AMG ehitatud lubas kergemalt hingata. Vähemalt geenid on õiged.
Ma juba korra lootsin, et äkki on see Jaapani tuningupill ise jõuga ehitatud E-klass ja VIN kood tuvastab, et tal peaks hoopis vana malli nokk ees olema. Aga nii hästi ei läinud. Ikkagi sünnipärane E-klass, mis on iseenesest ka loogiline, sest E36 tuligi ainult E-klassina. Enne seda oli 300E AMG. Nojah, ma ei saa midagi teha, mulle see vana malli AMG nina lihtsalt jubedalt meeldib. Ma juba kujutasin ette, kuidas ma lähen uut kapotti ostma ja saan resultaadina midagi sellist:
Need erutavad plaanid jäid siis ära. Edasi hakkasin veidi tausta uurima, et miks meie auto on just niisugune nagu ta on. Kuna ma hieroglüüfe väga lugeda ei oska, on info hankimine raske. Sõber Kaido tegi samal ajal AMG lugu ja andis mulle mõned kasulikult lingid. Meie auto kohta ma midagi uut teada ei saanud, kuid sain teada seda, et Jaapani turul oli AMG importööri haare märka suurem kui Euroopas. Seal turustati niisuguseid AMG mudeleid, mida Euroopas kunagi polnud. Kohalik importöör komplekteeris sisuliselt ise mingied väikeseeriaid. Ja kilid ostsid kõike, mis oli teistest laiem, madalam ja kõrgemate istmetega. Üks huvitav link on näiteks see:
http://translate.google.co.uk/translate?...26hs%3DFjz
Euroopas oli E36 AMG alati standardkerega. Laiade tiibadega versiooni polnud. Aga Jaapanis oli ta üsna tavapärane. Niipalju kui ma Jaapani AMG-sid olen vaadanud, kipuvad nad olema pigem kõik laiade koobastega, kitsas on erandlik. Tõenäoliselt ehitati nad ümber kohapeal Jaapani importööri tellimusel. Süvenedes veidi meie auto kere eripäradesse, ei ole ta tavalise 500E laiendusega. Esitiivad on tõesti 500E omad. Aga laiad karbilainedid ja esistange on samad, mis E73T AMG repertuaaris.
Samast sarjast on ka meie auto tagakoopad, mis on selgelt suuremad kui tavalise 500E omad. Jaapani turu sedaan+universaal 6,0 Hammer kasutas ka pealtnäha samasuguseid. ...no ja siin piltidel jälle see must vanatüübi nina ja oranzid suunad...
Edasi olin ma väga kahtlev selles salongis. Kuidas ta ikka saab nii punane ja imelik olla? See keskkonsooli kahevärviline nahatamine, jättes sealjuures armatuuri ja uksed tegemata? No kes nii teeb? Ja see Recaro värk tundus ülde kuidagi vale. Kuigi istmete keskosas on kasutatud õiget perforeeritud nahka, olin täiesti kindel, et see on järele tehtud. Mingi kunagise pilusilmse omaniku idamaine värviline muinasjutt ideaalsest autost. Džinn tuli pudelist välja ja tegi. Ent tänaseks olen ma internetist veel leidnud täpselt sama salongilahenduega autosid. Pagan, see ei saa ju olla juhus või oli see väga helde džinn? Täpselt sama istmetüüp, samasugune jabur lahendus, kus osad liigutamise funktsioonid on uksel ja osad istme enda küljes, isegi pedaalikatted on samad mis meil. Hetkel vaid üks pilt pakkuda, kuna teist ei leia kohe üles. Rikkalik helitehinka on muidugi jälle kohustuslik.
Kokkuvõttes - Euroopa turu mõttes on meie auto imelik komplekt erinevatest tuuningutükkidest. Kuid Jaapani turul tundub olema see täiesti normaalne standartne E36 AMG. Igal juhul olin pärast põhjalikku taustauuringut vähemalt kindel, et meie Eddie on igati õige asi ja temaga tasub edasi tegeleda. Ja et teda pole mõtet ehitada tagais 100% originaaliks, sest see rikuks juba tema enda originaalsust. Aga tegemist temaga jätkub.
Et asi veel imelikum tunduks, siis isegi E500 Limited autodes leidub Recaro istmeid. Ja seda originaalnahaga viimistletuna. Seega nad väga vuhvlid ikka olla ei saa.
Ilmselt oli see Recaro sisu 80-tel ja 90-te alguses mingi staatuse näitaja? Sest minu meelest pole nad väga ilusad ega sulandu interjööri. Aga tõeliselt ägedatel kärbestel pidid nad olema. Eriti pilukate ja rätipeade rajoonides oli see kohustuslik. Tõenäoliselt olid nad päris kallid ka.
Enne kui ma lähen edasi meie Mürtsu looga, teeksin lühikese peatuse ka Eddie esimeste hetkede juures. Tema suhtes olin ma eelnevalt üsna ükskõikselt meelestatud. Esiteks ei osanud ma sellest E36 AMG mudelist eriti midagi arvata. Ma polnud seda toodet kunagi enda jaoks läbi mõelnud. Ja teiseks olin ma näinud tema transpordieelseid fotosid. Siit vaatas vastu korralik pilukate tuningupill. Just nagu lastefilmist "Cars 2" välja astunud Tokyo tänavapätt.
Interjöör tekitas ka esialgu võõristust oma veidra värvikomboga ja rikkaliku helitehnika paketiga. Moodsaim heli- ja tehnoloogiatuuning on vist tänapäeva jaapani pursui jaoks vältimatult vajalik?
Ma üldiselt ei ole tuunitud autode suhtes kuigi positiivselt meelestatud ja seda enam oli olukord minu jaoks ebamugav. Mida selle taiesega nüüd peale hakata? Kuidas temast uuesti normaalne originaalkorras auto saab??? Meie esimene kohtumine leidis aset 24. märts 2016 kui ta saabus. Auto oli nii madal, et tema puksiirilt maha ajamiseks otsiti kamalutäis laudu. Kui ta seisis mu eest asfaltil, kasimata ja reisiväsimusest loppis, põrnitsesime üksteist jupp aega. Ta oli madal, koledalt meigitud ja võõras. Ma ei osanud seisukohta võtta, kas suhtuda temasse kui ebamugavasse pagulasest sundüürnikkusse või heade geenidega väärkoheldud lapsesse kes vajab abi.
Esimese asjana tegin pildi tema tehase etiketist ja saatsin selle Silberautosse identifitseerimisele. Et nende abiga üldse aru saada, millega meil tegu on. Autol oli paberitega mingi segadus, passis oli 1998 aasta kui neid autosid enam ei tehtudki. Tahtsin teada, kas ta üldse on AMG ja mis aastal ta reaalselt toodetud on. Ja nagu tellimuse peale, täiesti juhuslikult, sõitis veerand tundi hiljem sõber Kaido meie hoovile E400 AMG S1-ga.
Ilmselt oli ta saatnud sõber Mati ise, sest nauditav proovisõit ühe ilusa ja originaalkorras AMG-ga tõstis mu tuju kordades. On ikka head geenid küll. Ja järgmisel hetkel sain Silberautost vastuse, et meie auto on VIN koodi järgi täiesti sünnipärane E36 AMG. See ei olegi nii enesestmõistetav ja lihtsasti tuvastatav kui ma alguses arvasin. Sest E36 AMG ei olnud Mercedese tehase erimudel. Ta tuli konveierilt samas potis nagu E280 ja E320 ning teda ehitas veel reaalselt AMG. Samal ajal kui analoogse tehnikaga C36 AMG tuli juba otse Mercedese tehasest iseseisva mudelina. Aga Silberauto kinnitus, et meie auto on kindlasti AMG ehitatud lubas kergemalt hingata. Vähemalt geenid on õiged.
Ma juba korra lootsin, et äkki on see Jaapani tuningupill ise jõuga ehitatud E-klass ja VIN kood tuvastab, et tal peaks hoopis vana malli nokk ees olema. Aga nii hästi ei läinud. Ikkagi sünnipärane E-klass, mis on iseenesest ka loogiline, sest E36 tuligi ainult E-klassina. Enne seda oli 300E AMG. Nojah, ma ei saa midagi teha, mulle see vana malli AMG nina lihtsalt jubedalt meeldib. Ma juba kujutasin ette, kuidas ma lähen uut kapotti ostma ja saan resultaadina midagi sellist:
Need erutavad plaanid jäid siis ära. Edasi hakkasin veidi tausta uurima, et miks meie auto on just niisugune nagu ta on. Kuna ma hieroglüüfe väga lugeda ei oska, on info hankimine raske. Sõber Kaido tegi samal ajal AMG lugu ja andis mulle mõned kasulikult lingid. Meie auto kohta ma midagi uut teada ei saanud, kuid sain teada seda, et Jaapani turul oli AMG importööri haare märka suurem kui Euroopas. Seal turustati niisuguseid AMG mudeleid, mida Euroopas kunagi polnud. Kohalik importöör komplekteeris sisuliselt ise mingied väikeseeriaid. Ja kilid ostsid kõike, mis oli teistest laiem, madalam ja kõrgemate istmetega. Üks huvitav link on näiteks see:
http://translate.google.co.uk/translate?...26hs%3DFjz
Euroopas oli E36 AMG alati standardkerega. Laiade tiibadega versiooni polnud. Aga Jaapanis oli ta üsna tavapärane. Niipalju kui ma Jaapani AMG-sid olen vaadanud, kipuvad nad olema pigem kõik laiade koobastega, kitsas on erandlik. Tõenäoliselt ehitati nad ümber kohapeal Jaapani importööri tellimusel. Süvenedes veidi meie auto kere eripäradesse, ei ole ta tavalise 500E laiendusega. Esitiivad on tõesti 500E omad. Aga laiad karbilainedid ja esistange on samad, mis E73T AMG repertuaaris.
Samast sarjast on ka meie auto tagakoopad, mis on selgelt suuremad kui tavalise 500E omad. Jaapani turu sedaan+universaal 6,0 Hammer kasutas ka pealtnäha samasuguseid. ...no ja siin piltidel jälle see must vanatüübi nina ja oranzid suunad...
Edasi olin ma väga kahtlev selles salongis. Kuidas ta ikka saab nii punane ja imelik olla? See keskkonsooli kahevärviline nahatamine, jättes sealjuures armatuuri ja uksed tegemata? No kes nii teeb? Ja see Recaro värk tundus ülde kuidagi vale. Kuigi istmete keskosas on kasutatud õiget perforeeritud nahka, olin täiesti kindel, et see on järele tehtud. Mingi kunagise pilusilmse omaniku idamaine värviline muinasjutt ideaalsest autost. Džinn tuli pudelist välja ja tegi. Ent tänaseks olen ma internetist veel leidnud täpselt sama salongilahenduega autosid. Pagan, see ei saa ju olla juhus või oli see väga helde džinn? Täpselt sama istmetüüp, samasugune jabur lahendus, kus osad liigutamise funktsioonid on uksel ja osad istme enda küljes, isegi pedaalikatted on samad mis meil. Hetkel vaid üks pilt pakkuda, kuna teist ei leia kohe üles. Rikkalik helitehinka on muidugi jälle kohustuslik.
Kokkuvõttes - Euroopa turu mõttes on meie auto imelik komplekt erinevatest tuuningutükkidest. Kuid Jaapani turul tundub olema see täiesti normaalne standartne E36 AMG. Igal juhul olin pärast põhjalikku taustauuringut vähemalt kindel, et meie Eddie on igati õige asi ja temaga tasub edasi tegeleda. Ja et teda pole mõtet ehitada tagais 100% originaaliks, sest see rikuks juba tema enda originaalsust. Aga tegemist temaga jätkub.
Terve aasta poole aastaga