06-04-2012, 10:37 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 06-04-2012, 06:35 PM ja muutjaks oli v6sa.)
Kevadel sulab lume alt välja igasuguseid asju. Meite SEL kah...
Tegelikult pole SEL sel talvel lund tundnudki. Alles kevadel sai küüned lumiseks.
Mis mind tõsiselt hämmastas - ma olen pea kuu aega vähehaaval nokkinud esipidurite kallal. Enne seda oli auto kolm kuud seisnud katte all külmas varjualuses. Paar korda oli uksi avatud (ehk keskluku pump oli voolu tarbinud). Pidurite nokkimise ajal käis raadio (ega viimases otsas väga käia tahtnud
) ja põles vahelduva eduga laetuli.
Kuidagi jäi kogu aeg aku laadima panemata. Kui jõudis asi proovisõiduks vajaliku käivitamiseni, meenus mulle, et laadija on endiselt riiulis.
Aga...
SEL käivitus esimesest pöördest. Sõna otseses mõttes – voolupuudusest flegmaatiline starter ei jõudnud veel kiirust üles võttagi, kui mootor juba turtsatas ja silindrid ükshaaval elule ärkasid...
See oli meeldiv üllatus.
Üleüldse on varju all seismine selle auto mootorile hästi mõjunud.
Proovisõit oli meeldiv kogemus pidurite poolest – ei mingit vibrat. Teisest küljest – esipiduritesse jäid vanast vaid suppordi kestad, kulumisandurid ja kaks korralikumat silindrit. Kõik muu läks vahetusse.
Meeletu vibra põhjuseks olid väga ebaühtlaselt kulunud kettad ja kinnijäänud kolb. Ja see ikka oli kinni – lahti pressimiseks oli vaja kõvasti jõudu piduripedaalile rakendada. Suisa nii palju, et väänasin kõveraks teist kolbi kinnihoidva pitskruvi ja tõmbasin pooleks esimeses lähenduses kolvile 5-millimeetrisest keermevardast ja paarist latitükist tehtud tõkise. Alles traktorile mõeldud 18-millisest keermelatist tehtud U-kammits oli piisav vastane. Kusjuures naljaks oli see, et põhjust kinniolemisele nagu ei olnudki – kolb oli randita ja puhas, support viisakas, tihendid pundumata. Aga kinni see oli.
Peale vahetust hakkas kõik käima kenasti näpu jõul. Nii, nagu peab.
Praegu pidavat sõites olema täitsa auto tunne. Veereb vabalt ja pidurdab sujuvalt. Ma ise ei ole pikemale ringile pääsenud ja arvestades praegusi ilmasid, vist ka ei jõua lähiajal.
Seismisega on natuke flegmaatiliseks jäänud kliimaseade – kliimaautomaat tahab kangesti kuuma teha. Ventilaator käivitub täisvõimsusel ja soojaklapp on täiesti lahti. Praeguste ilmadega kütab sauna tuppa kümnekonna minutiga.
Õnneks rahuneb mõnekordse paneelinuppude klõpsimisega maha ja siis toimetab endiselt märkamatult edasi.
Ilmselt on kusagil mingi kontakt nigel.
Küll aga ei ole varju all seismine muutnud paremaks suunatulede käitumist.
Endiselt plingivad topeltkiirusega ja kasutamine süütab pirni märgutule.
Kus on tagatulede maanduspunktid? Mul on kuri kahtlus, et tagatulede kereühendusega ei ole kõik korras…
Tegelikult pole SEL sel talvel lund tundnudki. Alles kevadel sai küüned lumiseks.
Mis mind tõsiselt hämmastas - ma olen pea kuu aega vähehaaval nokkinud esipidurite kallal. Enne seda oli auto kolm kuud seisnud katte all külmas varjualuses. Paar korda oli uksi avatud (ehk keskluku pump oli voolu tarbinud). Pidurite nokkimise ajal käis raadio (ega viimases otsas väga käia tahtnud
) ja põles vahelduva eduga laetuli.Kuidagi jäi kogu aeg aku laadima panemata. Kui jõudis asi proovisõiduks vajaliku käivitamiseni, meenus mulle, et laadija on endiselt riiulis.
Aga...
SEL käivitus esimesest pöördest. Sõna otseses mõttes – voolupuudusest flegmaatiline starter ei jõudnud veel kiirust üles võttagi, kui mootor juba turtsatas ja silindrid ükshaaval elule ärkasid...
See oli meeldiv üllatus.Üleüldse on varju all seismine selle auto mootorile hästi mõjunud.
Proovisõit oli meeldiv kogemus pidurite poolest – ei mingit vibrat. Teisest küljest – esipiduritesse jäid vanast vaid suppordi kestad, kulumisandurid ja kaks korralikumat silindrit. Kõik muu läks vahetusse.
Meeletu vibra põhjuseks olid väga ebaühtlaselt kulunud kettad ja kinnijäänud kolb. Ja see ikka oli kinni – lahti pressimiseks oli vaja kõvasti jõudu piduripedaalile rakendada. Suisa nii palju, et väänasin kõveraks teist kolbi kinnihoidva pitskruvi ja tõmbasin pooleks esimeses lähenduses kolvile 5-millimeetrisest keermevardast ja paarist latitükist tehtud tõkise. Alles traktorile mõeldud 18-millisest keermelatist tehtud U-kammits oli piisav vastane. Kusjuures naljaks oli see, et põhjust kinniolemisele nagu ei olnudki – kolb oli randita ja puhas, support viisakas, tihendid pundumata. Aga kinni see oli.
Peale vahetust hakkas kõik käima kenasti näpu jõul. Nii, nagu peab.
Praegu pidavat sõites olema täitsa auto tunne. Veereb vabalt ja pidurdab sujuvalt. Ma ise ei ole pikemale ringile pääsenud ja arvestades praegusi ilmasid, vist ka ei jõua lähiajal.
Seismisega on natuke flegmaatiliseks jäänud kliimaseade – kliimaautomaat tahab kangesti kuuma teha. Ventilaator käivitub täisvõimsusel ja soojaklapp on täiesti lahti. Praeguste ilmadega kütab sauna tuppa kümnekonna minutiga.
Õnneks rahuneb mõnekordse paneelinuppude klõpsimisega maha ja siis toimetab endiselt märkamatult edasi.
Ilmselt on kusagil mingi kontakt nigel.
Küll aga ei ole varju all seismine muutnud paremaks suunatulede käitumist.
Endiselt plingivad topeltkiirusega ja kasutamine süütab pirni märgutule.Kus on tagatulede maanduspunktid? Mul on kuri kahtlus, et tagatulede kereühendusega ei ole kõik korras…