Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143

[Riho-Peeter S.]

Nii vanu parempoolse rooliga autosid peaks vist saama lihtsamini ARK-is registreerida? Uuemaid parempoolse rooliga autosid saab ARK-is üksnes siis arvele võtta, kui oled postiljon või Eestisse elama asuv välismaalane. Vanade autode puhul niisugust piirangut vist pole?

Roveri olen mai kuus registreerinud ilma mingisuguste probleemideta. Auto 1973. v.a.

---

Kus paiknes W143 Daimler-Benzi toodangu skaalal omal ajal, võrreldes tänase tootevalikuga? Kas selline tinglik võrdlus on õigustatud:
1937 W28 = tänapäeva A klass
1937 W136 = tänapäeva B-klass
1937 W143/153 = tänapäeva C-klass
1937 W142 = tänapäeva E-klass
1930 W08 = tänapäeva S-klass
1938 W150 = tänapäeva Maybach

Täiesti väär lähenemine.
Ennesõjaaegne Mercedes on totaalne eksklusiivtoode. Kogu toodang kõige "viljakamal" aastal oli napilt üle 28 000 tk. Kõik käsitsi tehtud.

Tänane Mercedes toodab üle 1.2 milj. autot aastas. Ehk siis, üle 40 korda rohkem. Ja tänasel päeval on Mercedesel palju rohkem konkurente kui tol ajal oli...

Lihtsalt tootmismahud 1937 aasta:

Mercedes 770 W07K - 13 tk
Mercedes 540K - 144 tk
Mercedes 500Nürnberg W08 - 54 tk
Mercedes 320/290 W142- ca 1100 tk
Mercedes 230/260D W143/W138 - ca 7500 tk
Mercedes V170 - 18864 tk

Lihtsalt teadmiseks - ainuüksi S klassi (S ja CL) täna toodetakse üle 100 000 tk. aastas.

Nii et kui sa küsid - mis oli Mercedes C-klassi ennesõjaaegne analoog, siis ma ütlen - jalgrattas, kroomimata tiivadega. Kroomitud tiivadega jalgrattas oli E-klassi analoog, ning S-klassi analoogiks oli 150 cc mootorratas.

Ükskõik milline ennesõjaaegne Mercedes oli oma klassi poolest võrdne kuskil tänase päeva luksusjahi või business-jetiga.

Tuletaks meelde, et Sinule tuttava auto esimeseks omanikuks oli isik, kes samal ajal sai esikohad Mille Miglias, Targa Florios ning Monte Carlos...ma arvan on piisavalt, et teha järeldus, milline oli koht sellel autol tehase tootmisprogrammis...

See on tõsi, et ennesõjaaegsete Mercedeste sotsiaalset mõju ei ole võimalik võrrelda tänapäeva Mercedestega. Ka kõige odavam ennesõjaaegne Mercedes oli tol ajal palju suurem sensatsioon kui tänapäev kõige kallim mudel. Et näha Mercedese sotsiaalse tähenduse muutumist ühiskonnas, ei ole vaja võrrelda tänapäeva Mercedeseid ennesõjaaegsetega. Ka viimase 20 aastaga on toimunud tohutu muutus. 80-ndate aastate lõpus oli Mercedesel kõigest 4 mudelit: 190, E, S ja SL. Tänapäeval on erinevaid mudeleid kümmekond. Kui 80-ndate lõpus oli Mercedes väga eksklusiivne auto ja elus hästi edasijõudnud keskklassi esindaja sõitis Fordi või Opeliga, siis täna on Mercedese A, B ja C-klass jõudnud massidesse. See on väga oluline paradigma muutus.

Sama muutust on praegu läbi tegemas Porsche. Kui veel 15-20 aastat tagasi oli Porsche väike nišitootja, mis tegutses kahjumi piiril ja tootis kaugelt alla 10 tuhande auto aastas, siis tänaseks on Porschest saanud suurtootja, kes valmistas eelmisel aastal üle 100 tuhande auto. Porsche uus tegevjuht teatas eile, et plaani aastaks 2018 tootmist kaheksakordistada. Porsche kasumimarginaal on 20%, mis on fenomenaalne. BMW ja Daimler-Benz on õnnelikud, kui teenivad 10-11% kasumit.

Minu esinvanematel oli 1920-ndate aastate alguses Ford T sõiduauto ja asjade vedamiseks Ford T veoauto. Hiljem oli peres Prantsuse päritolu sedaan, pärast üks väga suur Saksa päritolu sõiduauto. Auto sotsiaalset mõju tolle ajastu ühiskonnas on raske alahinnata.

Täpsustan, et minu küsimus W143 kohta on tegelikult see, et millise tänapäeva Mercedese eelkäija see mudel on? Kuhu see auto paigutus mudeliskaalal, võrreldes tänapäeva MB mudelitega? Minu segadus on põhjustatud sellest, et Daimler-Benz peab Pontonit ametlikult tänapäeva E-klassi eelkäijaks. Samas on teistes allikates kirjas, et Ponton vahetas välja Typ-170. Aga W143 paiknes mudelivalikus ju Typ-170 peal. Mille eelkäija siis W143 on, kui ta ei ole Pontoni eelkäija?