300 CE-24, 1991, C124

[Sm. Västrik]

Eelmise aasta juulis kirjutasin, et auto ei lähe enne garaaži, kui üks töö on tehtud. Ja tehtud ta eelmisel aastal ka sai - nimelt kaunistab masina tagaosa nüüd korrektse paigutusega mudelitähis, mille sõber Tihhonov kunagi Tallinnast saatis.

Muidu võinuks mudelikirja ju isegi paigaldamata jätta, aga selle auto varustusest ma rida "Wegfall Typkennzeichen" ei leidnud. Liiatigi on mudelikiri vana tähistusega 24-klapiliste autode üks lahedamaid komponente, kuna on nii pikk, et universaalidel tehti koguni ilma sidekriipsuta, et luugile ära mahuks.

Hooaeg on seni möödunud uskumatult lahedalt. Tõsi, kevadel masinat garaažist võttes häiris taaskord algul pärast pikka seismist see, et üks silinder hakkas tühikäigul kasti D asendis foori taga vahele jätma. Teadsin ka varasematest kogemustest, et selle auto küünlajuhtmed on omadega läbi, kuid seni polnud teema mind niiväga häirinud. Nüüd aga pidin ennem koguni mitu kilomeetrit maanteesõitu tegema, et mootor korralikult kuumaks ning kuivaks kütta ja ta tühikäigul enam ei lonkaks.

Nagu varasemalt teise auto teemas mainitud, ei ole minust sellele autole originaaljuhtmete ostjat, kuid kvaliteetsest B-grupi varuosast ei ütle kunagi ära. Seega tellisin pikemalt mõtlemata ja paigaldasin Bosch'i juhtmekomplekti, mis maksis koos sama firma küünaldega täpselt 1 euro alla 200.

Originaalküünlajuhtmed olid Silberis umbes 100 eurot kallimad, aga Bosch peaks olema siiski ka päris aktsepteeritav valik. Uued juhtmed olid mõnevõrra Beru originaalidest erineva pikkusega, mistõttu vajas nende korrektne paigutamine kaablikanalisse natuke rohkem kannatlikkust, kuid pikapeale said nad päris ilusti paika.

Proovimiseks tekitasin autole kohe ka pikema seisuperioodi, et katsetada, kas mõni silinder ikka veel pärast pikka seismist vahele jätma kipub. Seekord võin endale raha kulutamise eest pika pai teha, sest tulemus on kõvasti üle ootuste - kõik silindrid on seni käinud nagu kellavärk ka väga madalatel pööretel ja paigalt kiirendama hakates. Superluks!

Et mul endiselt ei ole tavapärast pereautot ja sedaani ei taha ka ülemäära kulutada, olen nüüd mõnd aega kupeed tarbinud ja seetõttu temaga ka korduvalt kastivabrikusse sattunud. Selline mõnus industriaalne keskkond mu meelest.



Võibolla on see antud auto kohta sel aastal viimane postitus, aga loodan siiski, et ilusaid hetki on veel hooajal ees ja põhjust midagi jälle üles tähendada.


Parimate soovidega,

Västrik