22-07-2011, 08:37 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-07-2011, 08:56 PM ja muutjaks oli dad.)
(22-07-2011, 06:03 PM)stihl Kirjutas: Näiteks E.M. Remarque elulugu lugedes selgub, et sihukese käruga nagu Lancia Dilamda, 1929a. (see, mis ta kirjastaja käest oma esimese eduka romaani eest kingiks sai..), sõideti lihtsalt puhkamise mõttes Osnabrück`ist Horvaatiasse tibiga mere äärde päevitama.
No andke andeks, tänapäeva mõistes on see ju täitsa tavaline hobuvanker, millel hobune hotdog`iks tehtud ja mingi ülialgeline V8 bensukas vahele aretatud
Oi Stihl ... nüüd astusid sa mõlema jalaga nii sügavale ämbrisse, et ainult kõrvad paistavad (nagu jänesel ;P )
Dilambda mootor oli oma aja kohta ülihea astumisega, näeb välja nagu lambda aga 2 korda pikem, mootor omab väga head hj/kg suhet tänu 10kraadisele V-valemile, plokk patendeeritud alumiiniumvalu, väntvõll "tunnelis", vända kaelad sirgjoonelisel vändal tsentrist välja nihutatud, alumiiniumkepsud, OHC plokikaas väga eriliste klapitõukuritega, kolmerealise ketiga jne ... üliefektne mootor, vähemalt minu arvates.
Dad.
(22-07-2011, 07:07 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Kõik sõltub autojuhi võrdlusmomendist. Kui paremaid autosid pole, on ka kõige halvem masin väga hea valik. Meie perekonnas oli 90 aastat tagasi esimeseks autoks presentkatusega Ford T ja sellega sai omal ajal päris pikki vahemaid olematute teede peal maha sõidetud ja polnud häda midagi. Tänapäeval nõuaks selline ettevõtmine muidugi keskmisest suuremat tahtejõudu ja motivatsiooni.
Minu jaoks on mälestused ka ;p
Seisma jäid need masinad ikkagi üldise läbikulumise ja oma janukuse tõttu, enamus lammutasid ära või müüsid maha, vähesed ehitasid ümber ja veel vähesemad "hõõrusid küüslaauguga üle ja panid sinna kus liha juba ootamas"
Ärge unustage, et 80-te bensukriis oli ka nõukogude liidus ja kallitest autodest üritati loobuda (nagu meil LC-dest 2008-2009), on ju ikka vahe, kas auto võtab 100-le 20 või 10 liitrit.
Dad.