MB 300SL Gullwing.

[denis23]

See jutt läheb veidi kõrvale püstitatud teemast - Venemaal asuvast võltsitud "kajaktiivast"...

Tänapäeval on originaal-MB300SL juba nii haruldaseks muutunud, et restaureerida tasub ka avariis või isegi tulekahjus peaaegu täielikult hävinud eksemplarid. Vaja on põhiliselt originaalauto kerenumbrit. Täieliku vraki taastamise maksumus neis vähestes firmades, mis on spetsialiseerunud MB300SL restaureerimisele, on igal juhul alla poole miljoni euro. Ideaalseks taastatud auto hind on samas suurusjärgus. Olen vahel mõelnud, et kui näiteks võetakse ette tulekahjus peaaegu täielikult hävinud 300SL, siis tegelikult saab kogu auto algusest lõpuni uuesti üles ehitatud. Torudest saab tehtud uus raam, välja saavad taotud uued kereplekid, agregaadid saavad uued pandud, salong samuti. See tähendab, et tegelikult on võimalik originaale taastavais firmades teha sõna otseses mõttes identne koopia. Kus saab sellisel juhul olla kliendi garantii, et tegu on originaaliga? Võib-olla on lihtsalt MB300SL-i registrist võetud mõne ammu kadunud 300SL-i identiteet ja tegu on hoopis täiusliku koopiaga? Samad spekulatsioonid olid ajakirjanduses, kui eelmisel aastal tõsteti Maggiore järvest välja 70 aastat tagasi sinna lükatud Bugatti Brescia. Enne oksjonit tõdeti, et juhul, kui see auto läheb taastamisele, siis jääb originaalist tegelikult alles ainult kerenumber. (http://www.luxuo.com/auctions/bugatti-br...nhams.html). Nagu teame, jääb see Bugatti siiski taastamata. Ehk teisisõnu, küsimus on selles, kus täpselt jookseb üliväärtusliku auto taastamise korral piir originaali ja täiusliku koopia vahel. Kas ilma kerenumbrita, aga muidu täiuslik koopia on sisuliselt kehvem kui täpselt sama auto, millel on õige kerenumber?

Nohh...hea näide on olemas II MS lennuki "taastamise" näol. Kus taaskasutatakse maksimaalselt 5% detailidest...