(02-07-2011, 11:48 AM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Saksamaal vanasõidukite messidel eksponeerivad oma toodangut regulaarselt paar Saksamaa tootjat, kes sarnaselt "kajakatiibasid" võltsivad. Olen alati mõelnud, kuidas "Daimler-Benz" lubab sellel sündida. Saksa võltsitud "kajakatiiva" analoogid on palju kättesaadavama hinnaga: kui mu mälu ei peta, siis EUR 60 tuh. ringis. Sellest saan veel hädapärast aru, kui mõni klient võltsitud 300SL-le leidub EUR 60 tuh. eest, aga maksta EUR 180 tuh.? Inimene, kellel EUR 180 tuh. põletab taskus auku, leiab arvatavasti suurema vaevata ka paar-kolm korda suurema summa, et originaal osta. Originaal-"kajakatiib" on viimase paarikümne aasta jooksul olnud väga hea investeering. Rahapaigutuse võltsitud "kajakatiiba" võib seevastu arvatavasti kohe sama hästi kui maha kanda. "Kajakatiib" on ka fantastiline auto, millega sõita. Aastaid tagasi õnnestus 300SL-ga üks proovisõit teha - siiani meeles.

(03-07-2011, 04:57 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Fotodelt vaadatuna paistab Venemaal tehtud kajakatiib väga originaalile sarnane. Kas selle auto kere on tõesti 100% originaaliga samas mõõdus? Kui nii, siis väga tubli töö. Saksamaal vanaautode messidel näidatud kajakatiiva võltsingud on, lähedalt vaadates, siiski selgelt äratuntavad haledad koopiad. Mõtlen, et kui Venemaa meister kulutas oma kajakatiiva peale 180 tuhat eurot, siis oleks võinud veidi veel kulutada ja tavaliste plekkvelgede asemel "Rudge"-rattad alla panna. Efekt oleks täielikum.

(06-07-2011, 03:53 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas: See jutt läheb veidi kõrvale püstitatud teemast - Venemaal asuvast võltsitud "kajaktiivast"...

Tänapäeval on originaal-MB300SL juba nii haruldaseks muutunud, et restaureerida tasub ka avariis või isegi tulekahjus peaaegu täielikult hävinud eksemplarid. Vaja on põhiliselt originaalauto kerenumbrit. Täieliku vraki taastamise maksumus neis vähestes firmades, mis on spetsialiseerunud MB300SL restaureerimisele, on igal juhul alla poole miljoni euro. Ideaalseks taastatud auto hind on samas suurusjärgus. Olen vahel mõelnud, et kui näiteks võetakse ette tulekahjus peaaegu täielikult hävinud 300SL, siis tegelikult saab kogu auto algusest lõpuni uuesti üles ehitatud. Torudest saab tehtud uus raam, välja saavad taotud uued kereplekid, agregaadid saavad uued pandud, salong samuti. See tähendab, et tegelikult on võimalik originaale taastavais firmades teha sõna otseses mõttes identne koopia. Kus saab sellisel juhul olla kliendi garantii, et tegu on originaaliga? Võib-olla on lihtsalt MB300SL-i registrist võetud mõne ammu kadunud 300SL-i identiteet ja tegu on hoopis täiusliku koopiaga? Samad spekulatsioonid olid ajakirjanduses, kui eelmisel aastal tõsteti Maggiore järvest välja 70 aastat tagasi sinna lükatud Bugatti Brescia. Enne oksjonit tõdeti, et juhul, kui see auto läheb taastamisele, siis jääb originaalist tegelikult alles ainult kerenumber. (http://www.luxuo.com/auctions/bugatti-brescia-bonhams.html). Nagu teame, jääb see Bugatti siiski taastamata. Ehk teisisõnu, küsimus on selles, kus täpselt jookseb üliväärtusliku auto taastamise korral piir originaali ja täiusliku koopia vahel. Kas ilma kerenumbrita, aga muidu täiuslik koopia on sisuliselt kehvem kui täpselt sama auto, millel on õige kerenumber?

(03-04-2012, 11:00 AM)Werewolf Kirjutas: MB suhtub replicatesse väga tõsiselt ja kui peaxid Gullwingi replicakaga vahele jääma on tagajärjed sellised:

http://www.pistonheads.com/news/default.asp?storyId=25411

Pole isegi vahet kas su replical on MB märgid küljes või mitte, Gullwingi keret ennast ei tohi kopeerida.

(11-04-2012, 05:26 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas: MB300S (see on Adenaueri kupee).

(19-04-2012, 12:25 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas: W188 ja W198 peal on põhimõtteliselt sama mootor. Adenaueril olev mootor on lihtsalt tuunitud lahjemaks. Samas W188 MB300Sc peal olev mootor on lausa identne W198-ga.

Muus osas on autod muidugi üsna erinevad. W188 puhul on tegu tavalise vanakooli autoga: redelraamil plekist kere. W198 puhul on kasutatud eksootilist torudest keevitatud raami. Toruraam on ka põhjuseks, miks W198 1. seeria autodel uksed ülespidi avanevad. Paarkümmend W198 1. seeria autot on tehtud alumiiniumist kerega. Nende hinnad on tänapäeval muidugi astronoomilised.

Erinevad on tegelikult ka W198 1. ja 2. seeria autod. W198 1. seeria autod põhinevad ralliautol. Tagasilla konstruktsioon teeb temaga sõitmise parajalt ohtlikuks. W198 2. seeria autodel on rida täiustusi. Insenertehnilises mõttes ja sõidumõnu osas on W198 2. seeria autod kahtlemata paremad kui 1. seeria omad. Paradoksaalsel kombel maksavad 2. seeria autod tänapäeval vähem.