300 CE-24, 1991, C124

[Sm. Västrik]

Auto eest hoolitsemine ei tähenda ainult ilusaid asju.

Umbes nädal aega tagasi hankisin õlifiltri ja hulgaliselt õli ning otsustasin alustada õlivahetusprotsessi kodustes tingimustes. Seda selle pärast, et juba varem kirjutasin siin häirivast õlilekkest, mille kohta Laur arvamust avaldas, et ju ta ikka ploki ja plokikaane vahelt tuleb.

Mul oli seda väga raske uskuda, sest plokikaas oli alles tuhat kilomeetrit tagasi peale saanud seoses klapivahetusega. Liiatigi tundus imelik, et kui plokikaane ja ploki vahelt õli tilgub, siis miks tekib auto alla loik eriti just pikemal ehk mitmepäevasel seismisel?

Õlilekete tuvastamisega on mul sellised kogemused, et kui usaldada teenindusi ja muid selliseid spetsialiste, võid teostada remonte kümne tuhande krooni eest, enne kui tegelikule lekkeallikale jälile saadakse. Sestap vahetasin viigipüksid pisut töisemate riiete vastu ja ronisin isa garaažis kanalisse olukorda uurima.

Selgus, et põhi on tagantpoolt väga märg. Samas väntvõlli otsatihendi välistas tõik, et hoorattakoda oli seest täiesti kuiv. Õli tundus tulevat tagant vasakult ja väga ülevalt, sest ka starter oli läbimärg. Samas on selle auto puhul nähtavus starterist ülespoole ja samas ka kapoti alt vaadates sisselaskekollektorist allapoole täiesti olematu. Isegi peegli abil ei näinud mitte midagi.

Seega jäi üle vaid üks tee - starter eemaldada. Mugav see ei olnud, aga sain hakkama. Nüüd oli vaade palju parem ja võisin kergenduseks tõdeda, et plokikaane ja ploki vaheline liitejoon oli ideaalselt kuiv. Küll aga oli hämmastavalt õline õlifiltrikoja jalg ja õlitorud, mis filtrit õliradiaatoriga ühendavad. Pildil on õli juba tegelikult korra hoolikalt ära pühitud.



Õlitorud kinnituvad filtrikoja külge ühe poldiga ning torud on tihendatud kummitihenditega. Kui seda sõlme vaadata, ei ole kahtlust, et see on vastava piirkonna kõige nõrgem lüli, sest kui ülejäänud osad on ideaalselt jäigad, siis ühe poldiga küljelt kinnitus lubab õlitorude ja filtrikoja vahel kindlasti mingit mikroliikumist, mis omakorda võib viia kulumiste ja õlileketeni.

Lasin torud kardaanvõtme abil lahti, eemaldasin ka eestpoolt torusid auto külge fikseerivad klambrid, et torusid mitte painutada ja nähtavale tulid tihendid. Ütlen ausalt, et minul ei olnud ettekujutust, missuguse kujuga nad päriselt olema peavad, mistõttu vanade tihendite järgi oletasin kerge kahtluseussiga hinges, et ju nad ikka kandilised olema peavadki.



Tartus neid tihendeid koha peal ei olnud ja seetõttu tellisin uued, tükihinnaga umbes 20 krooni. Suur oli minu üllatus, kui tellitud kauba kätte sain, sest uute kuju ei meenutanud mingil moel neid, mille torude ümbert kätte sain. Õlitihendid on seega ikka ja alati ümmargused ning vanad tihendid on lihtsalt sedavõrd deformeerunud, et petavad esimese hooga asja mittetundva kodaniku vabalt ära.

Pildil siis võrdlus vana ja uue tihendi vahel. Kui võrrelda tihendi paksust, siis kandiliseks vajunud ja kulunud tihend on mitu kümnendikku õhem ja seetõttu ei ole õlilekkes ka midagi imelikku.



Eile monteerisime isaga kahasse kogu selle krempli uuesti kokku, paigaldasin uue õlifiltri ja täitsin süsteemi õliga.



Võimalik, et see ei olnud ainus koht, kust õli lekkis, kuid miski ütleb mulle, et enam selle auto alla täppe ega loiku ei teki. Kusjuures, esindusest öeldi minu imestuse peale, et ma ei ole esimene, kes nende tihendite kuju osas üllatunud on ja neid on ennegi tellitud ning vahetatud.

Kui kellelgi sama mootoriga auto alla õli koguneb ja starteril samuti tilgad küljes, soovitan vaatamata väga ebamugavale tööprotsessile kogu protseduuri ette võtta, sest mulle näib, et sellise kehva lahendusega torude kinnitus võib vabalt olla õlilekke üks tüüpkohti.

Ja kui arts24 oma autole uue mootori peale paneb, soovitan enne korra vaadata, missuguses seisus see koht on, sest hea ligipääsu korral, kui mootor auto küljes ei ole, on see 10 minuti küsimus ja süda jääb kindlasti rahule.

Täna on ilm ilus, sõidan jälle kupeega ja taas on üks asi pisut paremaks saanud.

Parimate soovidega,

Tauno Mõts