02-11-2009, 12:24 PM
Igasugused radade lõppemised ja vaheletrügimised seetõttu - see on räige ümberreastumise reeglite rikkumine.
Juba eelmainit vasakpööre Tartu maanteelt Järvevanasse - paremas reas olija peabki niikaua oma lõppenud reas kössitama, kuni keegi otsesõitjaist (sest vasakus reas sõimine on otsesõitmine) talle halastab (või rivi otsa saab).
Sama parempöördel teisest suunast tulles - kel rida lõpeb, see ootab. Või sigatseb, trügides edasi teistest (ja liiklussujuvusest) hoolimata.
Viisakas on vahele lasta. Aga neid viisakaid on viimasel ajal nagu vähemaks jäänud. Eriti "lahedad" on need kujud, kes minu jäetud ruumi (mis oli mõeldud teelekiirendajale ohutuks reastumiseks) ära kasutavad vasakus reas "aeglasemalt liikuvast" sõidukist möödumiseks... Kiire haak paremale võimadab sel idioodil pääseda edasi ühe autopikkuse võrra, kuid sunnib mind olema valmis äkkpidurduseks ning teelereastujat omakorda huvitavaid manöövreid sooritama.
Kurb on tõdeda, et selliste sigadustega saab hakkama järjest enam MB marki liikureid, just neid kallimaid...
Kevadel oli see rohkem riisihöövlite rida.
Ümberreastumisel kehtib parema käe reegel vaid üheaegsel ümberreastumisel, nagu juba varem mainiti. Igal teisel juhul peab ümberreastuja veenduma, et talle on selles reas koht olemas.
Omaette idiootide klassi moodustavad need, kes ümberreastumise takistamiseks vahe kinni sõidavad. Ei mõista, mis on sellise käitumise põhjuseks... See on vähemalt sama suur sigadus, kui teemaalgataja viidatud jõuga ettekiilumine.
Või suudab keegi tuua reaalse põhjuse, mis õigustaks ümberreastuja takistamist seni liiklusvoolus olemas olnud vahe kinnisõitmisega (just kinnisõitmisega, selleks eelnevalt kiirust tõstes ning seejärel pidurdades)...
Ma ei saa aru - mul ei võta ju tükki küljest korraks jalga gaasipedaalilt tõsta, et inimene saaks ümber reastuda. Liikumiskiirused on ju enamasti pea võrdsed ja mõistliku pikivahe (te ikka mäletate, et linnas on soovitav ohutu pikivahe vähemalt 25 m) korral üks auto ikka vahele mahub. Minule ei maksa see midagi ja temal kah kergem.
Juba eelmainit vasakpööre Tartu maanteelt Järvevanasse - paremas reas olija peabki niikaua oma lõppenud reas kössitama, kuni keegi otsesõitjaist (sest vasakus reas sõimine on otsesõitmine) talle halastab (või rivi otsa saab).
Sama parempöördel teisest suunast tulles - kel rida lõpeb, see ootab. Või sigatseb, trügides edasi teistest (ja liiklussujuvusest) hoolimata.
Viisakas on vahele lasta. Aga neid viisakaid on viimasel ajal nagu vähemaks jäänud. Eriti "lahedad" on need kujud, kes minu jäetud ruumi (mis oli mõeldud teelekiirendajale ohutuks reastumiseks) ära kasutavad vasakus reas "aeglasemalt liikuvast" sõidukist möödumiseks... Kiire haak paremale võimadab sel idioodil pääseda edasi ühe autopikkuse võrra, kuid sunnib mind olema valmis äkkpidurduseks ning teelereastujat omakorda huvitavaid manöövreid sooritama.
Kurb on tõdeda, et selliste sigadustega saab hakkama järjest enam MB marki liikureid, just neid kallimaid...
Kevadel oli see rohkem riisihöövlite rida.Ümberreastumisel kehtib parema käe reegel vaid üheaegsel ümberreastumisel, nagu juba varem mainiti. Igal teisel juhul peab ümberreastuja veenduma, et talle on selles reas koht olemas.
Omaette idiootide klassi moodustavad need, kes ümberreastumise takistamiseks vahe kinni sõidavad. Ei mõista, mis on sellise käitumise põhjuseks... See on vähemalt sama suur sigadus, kui teemaalgataja viidatud jõuga ettekiilumine.
Või suudab keegi tuua reaalse põhjuse, mis õigustaks ümberreastuja takistamist seni liiklusvoolus olemas olnud vahe kinnisõitmisega (just kinnisõitmisega, selleks eelnevalt kiirust tõstes ning seejärel pidurdades)...
Ma ei saa aru - mul ei võta ju tükki küljest korraks jalga gaasipedaalilt tõsta, et inimene saaks ümber reastuda. Liikumiskiirused on ju enamasti pea võrdsed ja mõistliku pikivahe (te ikka mäletate, et linnas on soovitav ohutu pikivahe vähemalt 25 m) korral üks auto ikka vahele mahub. Minule ei maksa see midagi ja temal kah kergem.