canyondrift Kirjutas:§104.  Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooluga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile. Teel sõitev juht ei tohi põigata kiirendusrajale, kui see takistab seal sõitvat juhti.

Rolz Kirjutas:Inimesed ajavad segamini selle olukorra "parema käe" reastumise loogika alusel....
See kehtib siis kui mõlemal suund sees, üks vasakult paremale ja teine paremalt vasakule, siis tuleb paremalt tulijat eelistada...

Ardo Kirjutas:

Rolz Kirjutas:Inimesed ajavad segamini selle olukorra "parema käe" reastumise loogika alusel....
See kehtib siis kui mõlemal suund sees, üks vasakult paremale ja teine paremalt vasakule, siis tuleb paremalt tulijat eelistada...

Palun täpsusta seda loogikat ja millisel juhul see kehtib.
Näiteks: Tartu maanteelt Järvevana peale vasakule pöörates kas siis on paremalt rajalt pöörajalt see kus see rada peale kurvi ära lõppeb alati eesõigus, või kui siis millisel juhu?

Küsin kuna endal on seal hommikul juhus kus ise olin vasaku raja peal ja üks jeep julmalt keeras paremalt minu ette.. ja vajutasin vaikselt pidurit kuna teine auto oli mul otse perses ja kiiremini vajutades oleksin avarii põhjustanud, kuna aga jeep nii julmalt peale surus siis pidin isegi nii vasakule võtma, et vaikselt riivasin auto küljega vasakul asuvat teepiiret. Pärast tuli jeebi juht veel mõlisema ka, et parema käe reegel ja kõik.. huvitav kas ma pean siis piduri nii põhja suruma, et teine mulle tagant otsa sõidab? Reeglina lasen alati vahele kuid nii nahaalselt ja veel pärast mõlisema tulevat juhti pole veel näinud.. väike soov oli tüübile seal samas kerepeale anda.

Mis arvate?

v6sa Kirjutas:Igasugused radade lõppemised ja vaheletrügimised seetõttu  - see on räige ümberreastumise reeglite rikkumine.

Juba eelmainit vasakpööre Tartu maanteelt Järvevanasse - paremas reas olija peabki niikaua oma lõppenud reas kössitama, kuni keegi otsesõitjaist (sest vasakus reas sõimine on otsesõitmine) talle halastab (või rivi otsa saab).
Sama parempöördel teisest suunast tulles - kel rida lõpeb, see ootab. Või sigatseb, trügides edasi teistest (ja liiklussujuvusest) hoolimata.

Viisakas on vahele lasta. Aga neid viisakaid on viimasel ajal nagu vähemaks jäänud. Eriti "lahedad" on need kujud, kes minu jäetud ruumi  (mis oli mõeldud teelekiirendajale ohutuks reastumiseks) ära kasutavad vasakus reas "aeglasemalt liikuvast" sõidukist möödumiseks... Kiire haak paremale võimadab sel idioodil pääseda edasi ühe autopikkuse võrra, kuid sunnib mind olema valmis äkkpidurduseks ning teelereastujat omakorda huvitavaid manöövreid sooritama.
Kurb on tõdeda, et selliste sigadustega saab hakkama järjest enam MB marki liikureid, just neid kallimaid... Kevadel oli see rohkem riisihöövlite rida.


Ümberreastumisel kehtib parema käe reegel vaid üheaegsel ümberreastumisel, nagu juba varem mainiti. Igal teisel juhul peab ümberreastuja veenduma, et talle on selles reas koht olemas.

Omaette idiootide klassi moodustavad need, kes ümberreastumise takistamiseks vahe kinni sõidavad. Ei mõista, mis on sellise käitumise põhjuseks... See on vähemalt sama suur sigadus, kui teemaalgataja viidatud jõuga ettekiilumine.

Või suudab keegi tuua reaalse põhjuse, mis õigustaks ümberreastuja takistamist seni liiklusvoolus olemas olnud vahe kinnisõitmisega (just kinnisõitmisega, selleks eelnevalt kiirust tõstes ning seejärel pidurdades)...

Ma ei saa aru - mul ei võta ju tükki küljest korraks jalga gaasipedaalilt tõsta, et inimene saaks ümber reastuda. Liikumiskiirused on ju enamasti pea võrdsed ja mõistliku pikivahe (te ikka mäletate, et linnas on soovitav ohutu pikivahe vähemalt 25 m) korral üks auto ikka vahele mahub. Minule ei maksa see midagi ja temal kah kergem.

lumeleopard Kirjutas:Pean tunnistama oma viga, sest arvasin, et kiirendusraja puhul kehtib samuti järgmine reegel:

§93. Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile.

Ise olen kiirendusradade puhul alati selle reegli järgi toiminud, nähes kiirendusrajal liikuvat autot olen ka võimaluse korral igaks juhuks vasakule reale vahetanud, et kiirendusrajalt tuleja ohutult liiklusvooluga liituda saaks