208 CLK-Klass 04/1997...05/2002

[marek]

Traditsiooniliselt stiilne – Mercedes-Benz CLK w208

Elegantne disain ning hõbedane täht mootorikattel teevad kupeekerega Mercedestest ihaldusväärse, E-klassi välimusega, kuid C-klassi põhjale ehitatud CLK pole erand.

Mercedes esitles CLK-d otsese järjena 124-kerega kupeele. Kuigi auto disain viitas uuele, n-ö punnsilmadega E-klassile, on tegelikult autol enam ühist väiksema C-ga. Muide, koodnimi, mida Mercedeste puhul alati rõhutatakse, on CLK-l W208.
Mercedese kui omaaegse kvaliteedi ja vastupidavuse etaloni kohta liigub ringi palju rohkem ja vähem õigustatud legende. Kes räägib, et viimane „rauast” Mercedes oli W124 E-klass, kes, et W140 S-klass, kuid üldjoontes on kõik ühel nõul selles, et sel sajandil esitletud Mercedesed on lihtsalt mugavad ja kallid, ent töökindluselt kindlasti mitte eesrindlikud autod. CLK-lgi on kindlad tüüpvead, kuid kindlasti võib seda pidada paremaks kui uuema põlvkonna C-E või S-klassi.


Ilus, kuid võib roostetada

CLK on kahtlemata ilus auto, kupee kohta ei saa kehvaks pidada ka praktilisust. Kohti on neli, ent kõik need täiesti kasutuskõlblikud. Tagumistele istmetele ronimine on mõistagi neljaukseliste autodega võrreldes tülikas.
Õnneks oldi Mercedese disainikeskuses selleks ajaks aru saadud, et ruudulised-triibulised, roosa-rohelise jne -kirjud materjalid, millega potentsiaalseid C-klassi ostjaid peletati, ühte soliidsesse autosse ikkagi ei sobi. Suuremal osal CLK-dest on kas helehall või must nahksisu, levinud on ka samades toonides tekstiilsisu. Harva kohtab kahetoonilist (millest üks auto värvi – näiteks roheline või sinine) nahksisu. Sisekujustus tehti CLK tarvis täiesti uus, mitte ei võetud seda üle C-klassilt. Varustusest leiab kindlasti nii elektriaknad kui ka konditsioneeri ning just siin on üks koht, mida ostul prioriteediks seada. Mida rohkem on keskkonsoolil nuppe ja mida enam on autole hiigelpikast nimekirjast lisavarustust külge ostetud, seda lihtsam on seda tulevikus edasi müüa. Ja muidugi seda mõnusam on autot endal kasutada. Ühe suurima plussina toovad kasutajad välja mugavuse ja vaikse sõitjateruumi. Tõepoolest – CLK jätab seest kalli mulje ka kümne aasta vanusena.
1999. aastal viidi läbi mudelivärskendus, paljudest kohendatud detailidest silmatorkavamateks on küljepeeglitesse paigutatud suunatuled ning multifunktsionaalne rool. Lisana võis osta ka edeva suure ekraaniga stereonavigeerimissüsteemi.
Taaskord tuleb tõdeda, et ostul tuleb Mercedese puhul hoolikalt uurida kere seisukorda ning otsida roostet (eelkõige ukseliistude juurest). Samuti jälgi avariidest – paljud CLK-d on Eestisse jõudnud kas avariilisena või äsja (võimalikult odavalt) taastatuna. Uksed võivad raskelt käia ka avariivabal CLK-l. Elektriseadmed on üldiselt töökindlad, kuid mõningaid tüüpilisemaid asju saab välja tuua: kütusenäidik võib valetada, elektriaknad ei pruugi alati sulguda (jooksevad poole pealt alla tagasi), sõitjateruumi ventilaator töötab omatahtsi, tihti põlevad läbi laternapirnid. Nii et ostul katsuge kõik nupud-lülitid läbi.

Parim valik 3,2liitrine

Mootorivalik algab vabalthingavast kaheliitrisest (100 kW / 136 hj), mis jääb ainsana auto liigutamisel jänni. Eriti koos automaatkäigukastiga (0–100 km/h 11,5 s). Ka ei anna nõrk mootor sel autol erilist kütusesäästu. Sama kubatuuriga kaheliitrine kompressormootor (141 kW / 192 hj) võtab maanteel tehase andmeil vaid 0,1 ja linnas 0,2 liitrit enam. Näidud siis vastavalt 7,1/7,2 ja 13,4/13,6 l/100 km. Sisuliselt sama võimsusega ja kriipsuvõrra suurema kütusekuluga on 2,3liitrine kompressormootor.
Levinud on veel 3,2liitrine V6 (160 kW / 218 hj). Omal ajal oli tegu oma kubatuuri ja võimsuse kohta väga kerge ja ka säästliku jõuallikaga, ehituseltki on see üsna omapärane: ühe ülanukkvõlliga kummalgi silindrireal, kolmeklapitehnikas ning kahe küünlaga silindri kohta. Kui soovite kiiret CLK-d, tasub eelistada just seda. Kompressormootoritest on see 0–100 km/h sekundi võrra kiirem (7,4 s), ent mitte märkimisväärselt janusem, töötab ühtlasemalt ning palju muhedama häälega. 1998. aastal jõudis turule 4,3liitrine V-8 ning veel aasta hiljem CLK 55 AMG, millel 5,4liitrine mootor, kuid neid pakutakse järelturul väga harva.
Neljasilindrilise mootoriga autosid võib osta ka manuaalkäigukastiga – kuid iga vähegi Mercedese-fänn kirtsutab selle peale nina. Suuremad jõuallikad käivad alati koos viiekäigukise elektrooniliselt juhitava automaadiga. Mootorivalikus toimusid uuendused 2000. aasta keskel, mõned jõuallikad said jõudu juurde, lisandus ka 120 kW (163 hj) kompressormootor.
Muredest räägitakse enam kompressormootorite puhul: tüüpilisemalt põhjustavad häireid mootori töös õhukulumõõtur, nukkvõlli andur ja katalüsaatorid. Tihtipeale ka küünlajuhtmed või õhufiltri ja kompressori vahel olev õhupump. Siin on hinnad kallid, andureid saab ka tuhande-paari eest, kuid muude vigade puhul võivad summad läheneda 10 000 kroonile.

Odav remontida

CLK vedrustus kattub C-klassi omaga ning on suhteliselt vastupidav ja ka odavalt remonditav. Rooliotsad, erinevad puksid ja hoovad maksavad B-osadena enamasti mõnekümnest kroonist mõnesaja kroonini, palju kallimad pole ka originaalosad. Kasutusel on paljudel autodel murelapseks oleva roolilati asemel oluliselt vastupidavam roolikarp.
N-ö kindla veermikuosaga CLK leiab tõenäolisemalt pikemalt Eestis sõitnud autode seast, Euroopast toodud võivad ostes küll tihedad ja vaiksed olla, kuid peale mõnekuist aukudes raputamist hakkavad puksid-hoovad järjest endast häälekalt märku andma. Korras Eesti autodel on veermikule tõenäoliselt juba remondiring peale tehtud.
Kui võrrelda CLK-d näiteks 124-kerega E-klassiga, siis on esimene palju erksama juhitavusega, tundlikum ja vähem „uimase vanainimese” tüüpi auto. Rõhk pole siiski sportlikkusel, mõistlikus mõõdus rehvide-velgedega sõidab CLK pehmelt ja mugavalt. Võimsa mootori ja automaatkäigukastiga võib väga adrenaliinirohkeks osutuda liiklemine talvel, seda vaatamata veojõukontrolli olemasolule (NB! kereosad on CLK-l kallid).

Kulud kipuvad suureks

CLK-sid on massiliselt sisse toodud Lääne-Euroopast ning praegu on müügis umbes 60 esimese põlvkonna autot. Hinnad algavad 100 000 kroonist, kui lisada veel 20 000, võib valida juba 20 CLK vahel. Kabriolette pakuti artikli kirjutamise praegu kaheksat, V8 mootoriga vaid ühte autot.
Pidamiskulusid hindavad kasutajad enamasti kõrgeks, kuid siin sõltub alati, milline auto ja kellelt osta. Hoitud, hooldatud ja kõrvaldatud tüüpvigadega CLK-d tasub seda tüüpi auto otsimisel kindlasti kaaluda.
Hooldusvälpa arvestab vastaval kasutustingimustele arvuti. Praktikas jääb see enamasti 15 000 – 20 000 kilomeetri vahele. Mootorid on ketiga, suurematel läbisõitudel oleks mõistlik käigukastis õli vahetada. Kompressorid eraldi hooldust ei vaja, küll võiks aegajalt seda vedavat rihma kontrollida.

Margus Pipar


Omanik Allan, Mercedes-Benz CLK 2,3K, 1997

Auto on mul olnud veidi üle aasta. Sõiduk on pärit Saksast. Otsisin ka Eestist, kuid sobivat ei leidnud. Põhjused, miks just CLK kasuks otsustasin, on selle mugavus ja välimus. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka kompressormootori mõnusat minekut. Eestisse jõudis auto tavalisena, nagu ta tehasest tuli. Ostes sai tehtud täishooldus, mis kujunes küllaltki kalliks. Aasta jooksul olen autot palju remontinud ja täiustanud. Näiteks veermik on pea täielikult uus – sportamordid, madaldusvedrud, uued puksid, piduriosad jne. Mootori juures on vahetatud õhukulumõõtur, küünlad koos juhtmetega, drosselkalpp ja muud. Ka välimuses on palju muutusi: suuremad veljed, tagaspoiler, must esivõre, toonklaas. Täielik loetelu kujuneks pikaks.
Miinuspoolest mainiks suurevõitu kütusekulu ja varuosade kallidust, kuid need käivad Mercedesega käsikäes. Auto peale on kulunud suhteliselt palju raha ja aega, kuid kuna tegu on ka hobiga, pole kummastki kahju. Sõidurõõm ületab selle mitmekordselt.

Spetsialist Veikko Pahkla, AS Silberauto Järve esinduse vanemkliendinõustaja

Võrreldes Lääne-Euroopaga esineb ka CLK-l Eesti oludes veermikudetailide (stabilisaatori- ja roolivarraste ning sildade reaktiivvarraste liigendite ja kummidetailide) kiiremat kulumist. Sel ajal polnud alumiiniumi kasutamine veermikus veel nii levinud ja praktiliselt kõikidel hoobadel on puksid eraldi vahetatavad. CLK-l seda just teha ei tule ja mingit suurt väljaminekut see endast ei kujuta.
Mootorite kompressorid on vastupidavad, meie praktikas on neid vaid mõni vahetatud, sedagi liigse müra tõttu. Rohkem on ette tulnud elektroonikaga seotud vigu. Vigadeks võib olla mõne õhuklapi ummistus või mõne anduri rike. Mootor läheb siis avariirežiimi ja kompressor lülitatakse tagant ära. Vanemad viiekäigulised käigukastid on üpris töökindlad ja erilist muret ei valmista.
Soovitame määrida klaasipuhasti teleskoopvarrast ja talvisel kasutusajal meeles pidada, et talvel kasutada raske lume klaasilt pühkimiseks harja. Vastasel juhul võib kojamehe tigumehhanism järele anda. Eraldi sinna osi tellida ei saa ja vahetada tuleb terve hoovastik.
Akende korrektses sulgumiseks peavad küljeklaasid olema õigesti reguleeritud ning tihendid kahjustusteta. Soovitame alati pärast talvist pesu uksetihendeid määrida (eriti kabriolettidel). Otseselt silikooni ei soovita. Meie varuosaletist saab soetada spetsiaalse määrde, kuid selle hinnaklass pole selline, nagu tavakaubanduses silikoonõlil.

Ülevaataja Allauto AT OÜ tehnik Meelis Kasemaa

Hästi hoitud ja korralik auto. Paar märkust saab siiski teha. Tagasilla reduktori üks tihend tahaks vahetada, üks esitule pesur ei taha peale kasutamist tagasi sõita ning parempoolse elektriakna ajam vajaks määrimist.

Plussid:
Elegantne ja mugav, kupee kohta praktiline

Miinused:
Head ei pruugi lihtsalt leida, rooste- ja mõningad elektroonikaprobleemid

Kokkuvõte:
selles hinnaklassis kupeede seas kindlasti üks parimaid valikuid. Ostul tuleb vaid aega võtta ja paljude kehvade eksemplaride seast pärlid üles leida.

Tehniline info:
http://www.mercefreaken.com/modellene/208/208.htm