w126 S-Klass 12/1979...12/1991

[HotPapa]

w126 pakkus põhiliselt 3 tüüpi keresid: SE(sedaan), SEL(sedaan pikendatud kerega +165 mm) ja SEC(kupee).
Sedaani toodeti aastast 1979, kupeed aga alates 1981. Samuti selle pika aja jooksul tehti uuendusi nii väljast
kui ka seest, seega on olemas I generatsiooni "kuus'i" ja teine generatsioon. Esimene generatsioon lõppes
aastas 1985. Mainin igaksjuhuks ära, et kui te kohtate ka mõnda 92. aasta masinat siis on ta tegelikult
91. a. oma, lihtsalt läks natukene hiljem müüki.

Mootorid:
Pakuti kahte tüüpi mootoreid R6 ja V8(kupeesid toodeti ainult V8 tüüpi mootoritega ja automaatkastiga) R6 pakuti 2.6 L(118 kw ja 122 kw ilma kat'ita) , 2.8 L(136 kw) ja 3.0 L(132). 2.8 oli I generatsiooni ainus R6 mootor, mis asendus 86. a. 2.6 ja 3.0 liitriste mootoritega. Küttekulu võib varieeruda 9-20 liitrini. Maanteel arvestaks 9-11 liitriga sajale, oleneb sõidustiilist ja auto korrasolekust. Linnas kui tegu on automaatkastiga siis alates 13L. Üldiselt kui on soov osta R6 mootoriga isend siis soovitaks 3.0 kuna 2.6 jääb natukene nõrgaks selle kere jaoks ja küttekulu on neil sama kui mitte 2.6 isegi suurem, sest mootor peab tegema rohkem tööd, et keret edasi liigutada. 2.8 on vanatüübi R6 ja kapriisne seega kui mootor on kulunud ja mitte oma esimeses nooruses võib küttekulu linnas ulatuda 18 liitrini kui mitte rohkem.

V8 versioonis olid saadaval järgmise kubatuuriga mootorid 3.8L (150kw, 160kw), 4.2L (150kw, 160kw, 165kw, 170kw), 5.0L (164kw, 170kw, 177kw, 185kw) ja 5.6L (178kw, 205 kw ja 220kw)

I generatsioon pakuti ainult 3.8 ja 5.0(170kw) kubatuuriga mootoreid. 3.8L asendus 4.2L mis tuli 85. a. 5.0 tootmine jätkati samuti tuli juurde kõige võimsam versioon V8'st 5.6 L. Ehk imestate miks kilovatid niivõrd erinevad on, kuna tollel ajal tulid igast keskkonna säästlikud reziimid peale siis oli vaja, et autod vastaksid teatud normidele, sellepärast näiteks 5.6 220 kw toodeti ainult esimestel aastatel 86 ja 87 peale seda tuli kat'iga versioon, mis oli 205 kw.


NB! Osad versioonid oli saadaval ainult USA's ja osad ainult euroopas.
Näiteks USA'sse imporditi diisel mootoritega nagu R6 3.0 turbo diisel ja 3.5 turbo diisel (SD ja SDL).


Küttekulust nii palju, et ega nad suurt R6'st ei erinegi. Maanteel alla 10 l sajale on raske saada, kuid mitte võimatu, linnas tuleks siiski arvestada 16-17 liitriga, pingutades ehk saaks 15 liitrit ka kui tegu on sirgel teel cruisimisega, kuid ausalt öledes tahaks sellise autoga ka vahest kiiremini sõita . Kuuldatavasti kõige ökonoosem V8 mootor on 4.2, kuid ka üsna lahja, jalgu ei jää, kuid pika aja peale jääb väheks ja tahaks ikkagi 5.6. Üldiselt kui vaadata V8 siis võiks valida kas 5.0 või 5.6 vahel.

Milline valida?
Kui tahate osta w126 kerega S klassi siis tuleb valida kõige paremas korras olev isend, mida te osta jaksate. Seda võib lugeda kuldreegliks. Kui ostate odava S klassi siis ärge lootke saada murevabat autot, isegi kallis auto võib tekitada probleeme, kuid 20 000 eest ostetud saan tekitab teile palju rohkem peavalu kui rõõmu.

Mida vaadata auto juures?
Esmalt vaadata hoolikalt üle terve kere, kas esineb roostet ja kui esineb siis kus? Tüüpkohad on tiivaääred, tagatulede ümbrus ja tungraua sissepanemiseks olevad augud küljekarpides. Mercedes-Benz hakkab tavaliselt seestpoolt roostetama, seega kui tagatulede ümbruses pole midagi näha, tehke lahti pagasnik ja vaadake seest. Tagaakna alumine serv seestpoolt. Saab tuvastada nii- selili pagassi ja taskulambiga vaatad. Pagassis küljepolstrid välja. Õhutuskanali augud peavad olema OK. Suht lihtne reegel, et kui need mõlemad korras, siis see auto pole meie kliimas rohkem kui ühe talve sõinud(või on korralik omanik olnud)

Proovige avada uksi, kas käivad raskelt? Järelikult on neid päris mitu korda lahti ja kinni pandud. Samuti kui uks juba lahti siis kummardage ja vaadake mis ukse all on, rooste? Huvitav palju on see auto läbisõitnud? Arvate, et on mõttet vaadata odomeetrit? Sellise auto puhul on see viimane asi, mida peaks vaatama. Vaadake üle terve salong ja eriti juhiiste, kui on külje pealt katki, kuid salong on iseenesest värske olemusega siis eelmine omanik lihtsalt kandis imelike pükse või ei oskand korralikult sisse istuda. Vaadake üle kõik detailid, kus on kriimud, mõlk sees või mingi muu häiriv asi. (NB! Näib nagu otsin uut autot? Tõsi 25 a. on pikk aeg ja auto, mis oli kõigest tarbeese ei pruugi olla nii säilinud, tegelikult oleks naiivne seda arvata, kuid on olemas inimesi, kes on oma auto eest hoolitsenud ning siis on ka sõiduk vastavas seisukorras.) Just pisiasjad on need, mida on kallis taastada. Seega vaadake üle salong. Arvan, et endal on ka parem tunne istuda ilusas autos ka seestpoolt vaadates.

Kui auto on visuaalselt ülevaadatud, siis oleks aeg panna mootor käima (kõige parem oleks, kui saaksite autot käivitada külma mootoriga). Jälgige kuidas mootor töötab, R6 puhul peaks mootor ideaalselt töötama, ühtlaselt ja ilma igasuguse värinata. V8 on iseeneset selline
värisev mootor, samas juhtub ka olema sellised, mis töötavad nagu R6, kuid see on pigem erand kui reegel. Summutist ei tohiks tulla ei sinist ei musta suitsu. Proovige vahetada kohapeal käike(P->R-paus->N->D-paus), kas auto hakkab kohapeal jõnksutama? Tehke proovisõit, kas käigud lähevad sujuvalt sisse? Kui mootor on soojaks saanud siis proovige vajutada kickdown(gaas põhja), seda on soovitatav proovida maanteel või pikemal sirgel. Tehes kickdowni saate kindlasti teada, kas käigukast on kulunud või mitte, käiguvahetuse ajal ei tohi tekkida tühimikku, st et tekib viivitus kus pöörded tõusevad ja mingi aja pärast (1 sek näiteks) vahetab alles käiku, isegi kui te tahomeetrit ei jälgi, ei jää teile see märkamata tugeva jõnksu tõttu.

Sõitke mõnest august läbi, midagi ei tohiks koliseda! Jälgige mootori töötemperatuuri, isegi kui see läheb 90 kraadi peale, võiks ta lühikese aja jooksul 80-85 peale tagasi minna.


Varuosad
B detaile on saadaval ning hinnad pole väga kirved. Samas peaks mainima, et mõned detailid on kallid, kuid enamasti need ei ole niivõrd kuluvad. Kindlasti peaks mainima nivoo amorte. w126 on neid 2 tüüpi. Enamasti on nivookad SEL'idel ja SEC'idel. Nivoosid on 2x ja 4x. Üldiselt olete õnnega koos kui teil pole kumbagi, sest Eesti teedel kipuvad nad üsna kiiresti lagunema ja kahe amordi vahetamine võib minna maksma 10 000 kr. Seega kui teil on nivookad x2 siis lootke, et nad teil ilusti kikkis on ja toimetavad. Üsna haruldane on aga 4x nivoo, mis on hoopis teine lugu. 1 amordi hind on 20 000 eek...sellega peaks kõik öeldud olema.


SEL(II generatsioon)









Samuti kui te valdate ka inglise keelt,
siis soovitan lugeda läbi ka www.benzworld.org'is
koostatud ostuabi, mis on ka igati abiks teile.
http://www.benzworld.org/forums/w126-s-s...-cars.html

[Uku]

Väärt postitus !
Juhin tähelepanu sellele, et toodeti ka I generatsiooni mudeleid :

280S R6 (1979-1985) - 115 kw / 156 hj
300SD R5 turbodiesel (1980-1985) - 121/125 hj USA turule

Muide, tema eellane W116 300SD Turbodiesel oli maailma kõige esimene turbodiiselmootoriga sõiduauto

[marek]

Vana S-klass - ideaalne hobiauto

Kui veel kümmekond aastat tagasi oli vaatlusalune Mercedes-Benz S-klass (W126) tippärimeeste, riigipeade ja maffiabosside teenistuses, siis nüüdseks on sellest kujunemas hinnatud hobiauto, mille soetamine on tasukohane ka keskmisele vanasõidukihuvilisele.

Kere
Rooste ebatraditsioonilistes kohtades

Sedaani ja kupeena toodetud S-klass kuulub paljude asjatundjate hinnangul kõigi aegade ilusaimate luksusautode sekka. 1970ndate lõpust pärinev disain tundub praeguseni aegumatu ning annab mudelile suure potentsiaali klassikuks kujunemisel.

Reaalsusele näkku vaadates tuleb aga tõdeda, et nüüdseks on tegu 20–30 aastat vanade autodega, mille läbisõit jääb enamasti kusagile 300 000 – 500 000 km vahemikku. Seega on selge, et ostes tuleb esmalt otsida roostet. Lisaks ootuspärastele kohtadele võib seda leida ehisliistude servades, esi- ja tagaklaasi äärtes ning tagaklaasi alaservas (niiskus võib tungida pakiruumi!). Rattakoobaste servad kipuvad eriti hästi roostetama, kui neile on paigaldatud kroomliistud (tehases neid ei pandud). Väga kallis lõbu on kaitseraudade kroomliistude väljavahetamine, neid on kokku kuus tükihindadega vahemikus 2000–4000 krooni.

S-klassi sõitjateruumis võib selgeid kulumisjälgi näha alles 200 000 km läbimisel. Suure läbisõiduga (üle 400 000 km) autodel on tavaliselt nukramas seisus juhiiste. Kõikide detailide olemasolu ja seisukord on esmatähtis, sest nende väljavahetamine on ülikallis ja odavaid alternatiive ei leidu. Paljud ostjad eelistavad nahksisu, kuid peaaegu sama kallis lisa oli plüüssisu, mis õigesti hooldades peab ajaproovile isegi paremini vastu.

W126 varustus võib olla praeguse tasemega võrreldes üsna kesine või ka lausa muinasjutuline, sest juba toona oli Mercedesel kombeks baasvarustusega koonerdada. Lihtsamal eksemplaril võivad olla riidest istmed, vändaga aknad ja isegi manuaalkäigukast. Üldjuhul on paremini varustatud suurema mootoriga mudelid, sh eriti kupeed. Lisavarustusena võis autole samas soetada ka mäluistmed, kaks turvapatja, pardaarvuti, kõikide istmete soojenduse, eraldi tagaistmed, katuseluugi tagaistujate peade kohale jpm.

Elektrisüsteemi peetakse kindlaks. Tõrkuda võivad katuseluugid ja kulunud süütelukud. Probleeme võib esineda ka konditsioneeri, elektrilise antenni ja vaakum-kesklukuga.

Mootor
Vastupidavad ja janused

W126-le paigaldati kuue- ja kaheksasilindrilisi mootoreid töömahuga 2,6 ja 5,6 liitri vahemikus. Tegu on tugevate ja töökindlate jõuallikatega. Asjatundjad kipuvad soovitama pigem kaheksasilindrilisi, sest nende iseloom kombinatsioonis automaakäigukastiga sobib S-klassi soliidse iseloomuga paremini.

Kuuesilindrilised versioonid võivad anda mõningase kütusesäästu, kuigi needki on nüüdses mõttes janused. Pigem sõltub konkreetse auto kütusekulu tema korrasolekust. Mootorist olenemata ei jää kütusekulu isegi maanteel üldjuhul alla 10 liitri ning linnas rüüpavad V-8d meeleldi ligi 20 l / 100 km kohta. Selliste kulunumbritega võiks S-klassist unistades harjuda.

Muus ei tohiks mootorid suured kuluallikad olla, sest tegu on vastupidava tehnikaga. V-8id peetakse üldiselt pikaealisemaks. Suured läbisõidud on omased ka kuuesilindrilistele ja need kestavad kaua ka korraliku hoolduseta, kuigi siis kaasneb sõiduga õlikulu ja vali klapiklõbin.

Kaheksasilindrilistel võib kuludes murduda mootoriketi pingutus, mis oleks targem ennetavalt ära vahetada. Nõrga lülina on kuulsust kogunud nukkvõllid, kuid nende kulumine tõuseb teemaks väga suurte läbisõitudega. Pika seismise tõttu on esinenud probleeme K-Jetronicu sissepritsega, mille asendusdetailid on väga kallid. Kurikuulus on ka mootori süütekommutaator, mis maksab 15 000 krooni.

Võrdlemisi sageli võib S-klassi kapoti alt leida diiselmootori. Üldjuhul on sel puhul tegu kohaliku ümberehitusega, sest tehases tehti diiselmootoriga S-klassi toona üksnes USA turu jaoks.

Automaatkäigukastid on vastupidavad, kui neis vastavalt juhistele iga 60 000 km järel õli vahetada. Vähem teatakse, et sama tihti tuleb õli vahetada ka tagasillas.

Veermik
Mugav ja vastupidav

Luksusautole kohaselt on S-klassi veermik häälestatud mugavusele. Kui veermik on korras, on sõitmine mugav ja vaikne, erinevalt nüüdisaegsetest luksusautodest ei ole juhitavuses märkigi sportlikkusest – sellele autole tagantkiirustamine ei meeldi. Natuke kergejalgsemad tunduvad rooli tagant kuuesilindrilised mudelid.

Isegi Eesti teedel peab veermik hästi vastu, originaalosad isegi sadu tuhandeid kilomeetreid. Kiiremini kipub kuluma esivedrustuse nn järeljooksupadi (originaal 1168 krooni, kvaliteetne B-osa 997 krooni).

Enamik veermikudetaile on originaalina ostes vaid õige pisut kallimad kui kvaliteetse B-osana ning ülemäära kalliks neid pidada ei saa. Hinnakäärid on suuremad pigem odavamatel detailidel. Mõnel juhul saab kasutada ka vana W123 E-klassi veermikuosi. Väga kallis on remontida hüdropneumaatilist tagavedrustust, mida pakuti kaheksasilindrilistele mudelitele.

Hind
Veel võrdlemisi soodne, kallis pidada

Hinnakäärid S-klassi Mercedese ostul on väga suured. Praeguseks pole määrav mitte niivõrd väljalaskeaasta, mootor ega ka läbisõit, vaid sõiduki seisukord. Sõitva auto võib leida isegi 20 000 krooniga, enam-vähem korraliku W126 jaoks peaks kulutama 40 000 – 50 000 krooni kandis. Isegi Eestist ei tohiks sellise auto leidmine probleemne olla.

Kallimad on üldjuhul kupeed ja pika kerega sedaanid. Arusaadavalt on eelistatud parema varustusega ja soliidset värvi autod (W126-t pakuti näiteks ka rohelise ja veripunasena!). Kollektsioneerimisvääriliste autode hinnad liiguvad 75 000 krooni piirimailt üles. Nende langemist ei ole enam loota, pigem kipuvad hinnad vaikselt tõusma. Laitmatus seisukorras eksemplaride eest võidakse küsida ka üle 200 000 krooni.

Kui S-klassi hinnad tunduvad praegu veel võrdlemisi ahvatlevad, siis ei kehti see varuosade kohta. Enamik A-osi on ülikallid (eriti kere- ja sisudetailid) ning paljudel juhtudel polegi neile alternatiivi. Ka jooksvad pidamiskulud on suured, seda nii kütusekulu, õlivahetuste kui ka sõiduki kindlustamise mõttes.

W126 S-klassi taastamisel ei ole rahalises plaanis veel mõtet. Hoolikalt tehes läheb see kindlasti kallimaks kui kohe alguses korraliku auto ostmine.


Omanik Tõnu, Mercedes-Benz 500 SEL, 1990

Ostsin S-klassi alles tänavu juunis, mistõttu kogemused sellega on esialgu napid. Otsisin W126 Mercedest kaks-kolm aastat ja vaatasin algul kupeesid. Ajapikku hakkas sedaani soliidsus ja tagasihoidlikkus üha rohkem imponeerima, mistõttu valik langeski SEC-i asemel SEL-ile. Eestist sobilikku autot ei leidnud, mistõttu tuli see Saksamaalt tuua, kusjuures sealgi on valik napp ning võrdlemisi kõrge hinnaga müüakse ka üsna nigelaid eksemplare.

Minu autol on ainult üks roostetäpp ning teadaolevalt vajavad vahetamist kaks kroomliistu (väga kallid!). Juba ostes sai fikseeritud ka tagasillast kostev kolin. Paraku ei saanud enne ostmist kuidagi ette näha mootori süütekommutaatori peatset rikkiminekut, millest W126-omanikud hirmuund näevad. Tegu on väikese elektroonikaplokiga, mis maksab 15 000 krooni ja ütleb ajapikku paratamatult üles. Mõnel juhul saab seda õnneks remontida.

Sõita on S-klassiga väga mõnus nii roolis kui ka tagaistmel. Jalaruumi on taga lausa absurdselt palju. Tore on sõitjateruumi läbimõeldus ja luksuslisade rohkus – selle auto loomisel ei ole tõesti raha kokku hoitud.

Kokkuvõttes olen rahul ka mootorivalikuga. Paljud eelistavad 5,6 liitrist tippmootorit, kuid viieliitrine kaotab sellele võimsuses napilt ning on ühendatud palju madalama peaülekandega, mis hoiab maanteesõidul pöörded soliidselt madalal (2000 p/min = 110 km/h). Kütust kulub maanteel u 11 l / 100 km, linnas märksa rohkem.

Spetsialist Indrek Peets, Mercedes-Benz Eesti Klubi juhatuse liige

Mercedes-Benz W126 näol on tegu ühe vastupidavaima S klassi Mercedes-Benz mudeliga. Esimene W126 mudel tuli välja juba 1979. aastal ja oli juba siis muljetavaldava lisa- ja ohutusvarustusega. Vanad K-Jetronicu baasil töötavad mootorid said mudeliuuendusega KE-Jetronicu, mis muutis jõuallikad töökindlamaks, võimsamaks ja säästlikumaks. Mootorivalik on Mercedes-Benzile omaselt üsna mitmekesine, kahjuks diiselmootoreid toodeti ainult USA turu tarvis.

Tüüpvigasid on sellel mudelil üsna vähe ja tänapäeval on hoolduskulud ka üsna mõistlikud. Ostes tuleks palju tähelepanu pöörata just komplekssusele ning seisukorrale. Vanusest tulenevalt leidub probleeme kere korrosioonis, ehkki paljud roostekohad on tekkinud omanike hooletustest ja hooldamatusest. Erilist tähelepanu tuleks pöörata autodele, millele on paigaldatud kroomist koopaääred, sest seal hakkab rooste esimesena tekkima. Samuti kohtab roostet tagaklaasi paneeli küljes – eriti katuseluugiga mudelitel.

Veermik on W126-l vastupidav ka meie teedel ning kuluosad on väga mõistliku hinnaga ka originaaltoodetel. Probleeme võib tekkida mootoritega. Ehkki mootorid ise on vastupidavad ja lollikindlad, tekitavad probleeme K-Jetronicu ja KE-Jetronicu sissepritsesüsteemid. Enamik töökodasid ei oska Boschi Jetronicu süsteeme testida ega ka remontida.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Mercedes-Benz S-klassi mudel W126 on auto, millega pole häbi sõita ka tänapäeval ega ka järgmise 10 aasta jooksul. Selle mudeli välimus ning sõidumugavus on aegumatu, ning sarnast vastupidavust tänapäeval enam ei leia. Samuti ei saa mainimata jätta ka ohutusvarustust – ABS, turvapadi, turvavööde eelpingutid olid peal peaaegu kõikidel W126 mudelitel. Ka lisavarustus oli selle aja kohta meeldiv – kiirushoidik, kõik elektriaknad, -peeglid, -istmed, kliimaseade, istmesoojendused ja isegi ortopeedilised istmed.

Plussid
Disain, mugavus, töökindlus, varustus

Miinused
Korralikud kipuvad kalliks, pidamiskulud, kere- ja sisudetailide hinnad

Kokkuvõte
Igapäevaautona küsitav valik, kuid hobiautona suurepärane investeering, mida suviti nautida ja küürida. Korraliku eksemplari ostmisel ei ole hinnalangust enam karta.


Tehniline info:
http://mercefreaken.com/modellene/126/126.htm