Talvel hommikuti seest aknad udused,või siis jääs....mida teha?

[marek]

Talvel on õhuniiskus praeguste ilmadega palju väiksem kui suvel. Autoklaasid ei lähe ka väljast reeglina hommikuks jäässe. Ka toas on õhuniiskus ca 20-30% madalam kui suvel.

Toa õhuniiskus on radikate pärast väiksem mis kuivatavad õhku. Kas 90% õhuniiskust on vähe? Kui palju siis palju on? Eile õhtul kl 23:00 oli näiteks 95%.

http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&v_kiht=4

[Priit]

Talvel on õhuniiskus praeguste ilmadega palju väiksem kui suvel. Autoklaasid ei lähe ka väljast reeglina hommikuks jäässe. Ka toas on õhuniiskus ca 20-30% madalam kui suvel.

Toa õhuniiskus on radikate pärast väiksem mis kuivatavad õhku. Kas 90% õhuniiskust on vähe? Kui palju siis palju on? Eile õhtul kl 23:00 oli näiteks 95%.

http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&v_kiht=4

Külm õhk mahutab tunduvalt vähem veeauru kui soe, seega talvel suhteline õhuniiskus tõuseb. Samas Kui vaatad EMHi andmeid suveajast, siis on seal piisavalt päevi, kus õhuniiskus 100% ligidal ja absoluutselt sel ajal õhus palju rohkem veeauru kui talvel.

Kui ruumid on liigniisked, siis talvel kasutades kütet ja ruume TUULUTADES saab kiiresti niiskuse normi. Samas suvel või sügisel võid kütta ja tuulutada, aga ilma niiskuse-eemaldita abi ei saa.

Radikad ei ole võtmesõna. Kui tuba oleks hermeetiline, siis radiaatorid ei muudaks absoluutset õhuniiskust (temperatuuri tõustes suhteline õhuniiskus toas küll väheneb, aga veeauru kogus jääb samaks). Radiaatoritega on õhk kuivem, kuna õhutamise tõttu välisõhk viib toast niiskust välja.

Samuti on näiteks soojuspumbaga (inverteriga konditsioneer), mis iseenesest ei kuivata ega niisuta õhku (erandina siis kuivatab, kui panna talvel sisse jahutusrežiim). Talvel on ruumid kuivemad just välisõhust tulenevatel põhjustel.

Võib-olla linnas mere ääres on teisiti, aga mul ei ole maal juba pikalt tulnud hommikuti autoklaasidelt jääd kraapida, seda lihtsalt pole.

[R129]

See aasta on ka haruldaselt vähe härmatisega ilmasid olnud - seetõttu on klaasid väljast peaaegu jäävabad.

Aga jah nagu Priit selgitas, siis suhteliselt ja absoluutset õhuniiskust ei tohi segi ajada. Veelvähem nende väärtuste sõltuvust temperatuurist.
Väike pilt siis õhus olevast maksimaalselt veekogusest.

[marek]

Samas Kui vaatad EMHi andmeid suveajast, siis on seal piisavalt päevi, kus õhuniiskus 100% ligidal

Vaatasin EMHI andmeid ja ei saa nõustuda. Terve 07.2010 näitas suhtelist õhuniiskust 30-70% (temp 25 kraadi keskmiselt). Ainult ühel päeval sadas vihma siis oli 94%. Vaadates 12.2010 on suhtelist õhuniiskust 95-100% (temp -1...-10) Tallinnas.

Kui ruumid on liigniisked, siis talvel kasutades kütet ja ruume TUULUTADES saab kiiresti niiskuse normi.

Seda siin ju ongi korduvalt üritatud seletada. Auto salongi (ehk liigniiske ruumi) saab kuivaks pannes temp. ehk kütte ja vendi ehk tuulutuse põhja).

Radikad ei ole võtmesõna. Radiaatoritega on õhk kuivem, kuna õhutamise tõttu välisõhk viib toast niiskust välja.

Ehk siis radikad (küte) ON ikkagi ju võtmesõna. Kumma radika peal kuivavad riided kiiremini, kas külma või kuuma?

Talvel on ruumid kuivemad just välisõhust tulenevatel põhjustel.

Peale kütteperioodi algust hakkas mul toas hügromeeter näitama 30%. Õues temp eriti ei muutunud, suhteline õhuniiskus emhi kaardil ka mitte, ainukesed muutused olid soojad radikad (temp 22->25) ja hügromeetri näit 65%->30%. Ja sa väidad, et seda mõjutas ainult välisõhk?

Aga jah nagu Priit selgitas, siis suhteliselt ja absoluutset õhuniiskust ei tohi segi ajada. Veelvähem nende väärtuste sõltuvust temperatuurist.

Mina rääkisin ainult suhtelisest õhuniiskusest mida emhi kaardilt ja hügromeetrilt vaadata saab.


edit:

Tegin katse:

1. keerasin kütte kinni
2. tegin aknad ülevalt lahti
3. 30 min jooksul langes temp toas 25 -> 19kraadini
4. suhteline õhuniiskus tõusis 32% -> 48%
5. Väljas temp -11
6. Väljas suhteline õhuniiskus emhi andmetel 89%

Üritades hoida radikaid võimalikult jahedatena, saab õhuniiskuse normipiiresse, aga siis peab toas jopega olema. Aga see pole enem see teema. Kogu see OT sai vist alguse minu mitte kõige paremini sõnastatud lausest (my bad), aga poindile said vast kõik ikkagi pihta, et autos on vaja kaltsule suunata võimalikult kõva tuult läbi võimalikult kuuma salongiradika, sest see on ainus võimalus niiskusest lahti saada. Jääkülm talvetuul seda kaltsu kuivaks ei tee.

[Priit]

See aasta on ka haruldaselt vähe härmatisega ilmasid olnud - seetõttu on klaasid väljast peaaegu jäävabad.

Aga jah nagu Priit selgitas, siis suhteliselt ja absoluutset õhuniiskust ei tohi segi ajada. Veelvähem nende väärtuste sõltuvust temperatuurist.
Väike pilt siis õhus olevast maksimaalselt veekogusest.

Tänud pildi eest. Kes viitsib süveneda, saab aru, miks talvel siseruumides õhk oluliselt kuivem on kui suvel, kuigi toatemperatuur nii suvel kui talvel võib olla 22 kraadi juures. Ja miks akende avamine koos kütmisega talvel aitab toast niiskust välja viia. See on puhas füüsika.

Vt pilti:
Miinus kümne juures "mahub" kilosse õhus paar grammi vett, pluss 20 juures aga ligi 15 grammi. Kui kütta ja samal ajal korralikult ventileerida (lasta õuest uut külma õhku peale), siis viiaksegi ventilatsiooniga ruumist niiskust välja.

Ehk teiste sõnadega -10 kraadi juures on 100% õhuniiskus juba siis kui kilos õhus on paar grammi vett, +20 juures on 100% õhuniiskust, kui kilos õhus on 7 korda rohkem e 15 grammi vett. Ehk selle seitsme korra võrra erineb vee hulk 1 kg õhus praegu toas ja õues. Kui õhk toas on 20-30% niiskusega, on see probleemiks juba inimese nahale ja tuleks mõelda näiteks kitarrikohvris õhu niisutamisele spetsiaalse abivahendi abil.

Kes ei usu, et auto akende praokile tegemisest võib abi olla, võib katsetada nii, et paneb auto ainult siseõhu peale ja varsti on salongis "siil udus" (vent võib puhuda maksimaalset kuuma ja olla ka maksimaalse kiirusega, aga ei aita). Ka siis, kui ei viitsi oodata hommikul auto soojenemist, aitab samuti akna praotamine, sest muidu piisab enda väljahingatavast õhust, et esiklaasist enam välja ei näeks.

---

... Kogu see OT sai vist alguse minu mitte kõige paremini sõnastatud lausest (my bad), aga poindile said vast kõik ikkagi pihta, et autos on vaja kaltsule suunata võimalikult kõva tuult läbi võimalikult kuuma salongiradika, sest see on ainus võimalus niiskusest lahti saada. Jääkülm talvetuul seda kaltsu kuivaks ei tee.

Täiesti nõus ja point on selles, et õuest tuleb (küll läbi kuuma salongiradika, mis aitab tõsta õhu niiskusemahutavust) pidevalt uut õhku peale ja see õhk lahkub kiirelt salongist, viies niiskuse kaasa.

[Morheatus]

Olen küll kutsika omanik, seda probleemi esineb samuti, kui ole palju sisse välja käimist suurema seltskonnaga talvel või vihmase ilmaga.

Parkides valan kõik kummimatid tühjaks, jätan auto najale nõrguma välja (talvel, mitte vihmaga).
Samal ajal auto tiksub, max. puhur ja temp juures, kui salongi temp on tõusnud mõneks ajaks piisavalt kuumaks, avan tagumised uksed paokile ja kuivatan tiba veel. Tirin Kõik uksed lahti ja jahutan salongi maha ja tuppa sooja ennast soojendama.
(alati ei õnnestu sedasi kahjuks).

Talvel külmaga tuleb õhusissevõtuavad hoida lumest ja jääst puhtad.
Talvel ei maksa karta, et väljast õhk toob niiskust, sest külm õhk mahutab vähem vett kui salongi soe õhk, selle pärast hakkavad ka silmad autos suure temp ja puhuri kiiruse juures sõidu ajal kuivamal!

Kindlasti jälgida keredel, mis omavad ustes all osas auke, kust peaks välja voolama vesi, mis tuleb ülevalt akna kaudu. Kontrollida ustel, kui on klaasi vahetatud või kesklukku remonditud:*ukse ja uksepolstri vaheline niiskustõkke kile oleks korralikult paigaldatud, sedasi ei muutu uksepolster ise niiskeks!
Endal on juhtunud, et kummilutid on viga saanud või hoopis looduses sõites ära sõidetud (juhtunud, et kummikork on lihtsalt istme all, keres tühi auk pisikese lombikesega).

[ReinGSM]

Klaaside seestpoolt jäätumist aitab ära hoida see kui enne autost lahkumist salongist soe välja lasta, veidi aega ust lahti hoides.

[kaspar]

Niiskuse vastu on hea rohi humidity stop niiskuse eemaldaja. Topid selle autosse ja edasi tegutseb seade ise.
Kummistmatid on muidugi üks suur niiskuse koguja. Samamoodi ka need märjad ajalehed. Ajalehed toimivad sis kõige paremini kui saa need vahetad peale igat sõitu kuivade vastu ära.
See garaazi ajamine on kah suht mõtetu:
1. kellel on soendusega garaaz u. 20 kraadi sooja?
2. talvel garaazis auto hoidmine ongi üks suur niiskuse tekitajaid
3. kas see soola sulatamine auto kerel on õige? (ma ei usu ,et käiakse peale igat sõitu pesulas ja siis sõidetakse garaazi)

Olen ise pigem tähele pannud ,et just siis kui käin autot kuskil soojas lumest/jääst sulatamas lähevad auto aknad uduseks.
Aga väljas seistes on lihtsalt väljast jääs.

Miks peaks seda kliimat talvel sisse lõlitama?
Mis nende tihenditega juhtub?
Gaas jookseb välja või
Pigem peaks teatud aja tagant vahetama gaasi uue vastu. (siis saab uue määrdeaine, seadme puhtaks ja õige koguse gaasi)
Uuematel autodel ei rakenda enam kliimapumpa teatud miinus kraadidega ,et milleks seda peab torkima?
Pole mina talvel kliimat sisse lülitanud mitu aastat juba ja ei ole seal süsteemis mitte kui midagi halba juhtunud. See sai tõestust ka eelmise aasta suvel kui lasin gaasi ära vahetada ja gaasi kogus oli süsteemis õige.