s124 om603 turbo, imelik tiksumine taga

[ErikTsalko]

Tervist,
tekkis siis mure. Nimelt peale seda kui käisin metsateel sõitmas (kus käisin konksuga vastu maad paar korda ), tekkis auto tagaosas (kütusebaagi juures kuskil) imelik tiksumine, nagu kell tiksuks aga palju valjemini (ainult siis kui auto töötab). Tiks on kindlas tempos.
Sõitmist see ei mõjuta VEEL. Keegi oskab pakkuda milles viga? Ise mõtlesin kütusepumba peale või kütusepumba relee??

[arcar]

Tervist,
tekkis siis mure. Nimelt peale seda kui käisin metsateel sõitmas (kus käisin konksuga vastu maad paar korda ), tekkis auto tagaosas (kütusebaagi juures kuskil) imelik tiksumine, nagu kell tiksuks aga palju valjemini (ainult siis kui auto töötab). Tiks on kindlas tempos.
Sõitmist see ei mõjuta VEEL. Keegi oskab pakkuda milles viga? Ise mõtlesin kütusepumba peale või kütusepumba relee??

usun ,et tegu võib olla terroriaktiga kui tiksub

[ErikTsalko]

Tervist,
tekkis siis mure. Nimelt peale seda kui käisin metsateel sõitmas (kus käisin konksuga vastu maad paar korda ), tekkis auto tagaosas (kütusebaagi juures kuskil) imelik tiksumine, nagu kell tiksuks aga palju valjemini (ainult siis kui auto töötab). Tiks on kindlas tempos.
Sõitmist see ei mõjuta VEEL. Keegi oskab pakkuda milles viga? Ise mõtlesin kütusepumba peale või kütusepumba relee??

usun ,et tegu võib olla terroriaktiga kui tiksub

Loodame, et asi nii hull ka pole

[ErikTsalko]

Sõbrad pakkusid, et see võib differ ka olla, kuna tagasild väriseb natukene kui gaasi vähe järsemini anda. Keegi oskab kommenteerida?

[v6sa]

...
Tiks on kindlas tempos.
...

Kas tiks on seotud mootori tööga, elektri sisselülitamisega või rataste pöörlemisega? Kas sõltub ratta (ehk kasutatavast käigust) või vända pööretest?

Mõnda kaigast ei ole näha läbi veovõlli kattesuka turritamas?

Pomm on see asi kohe kindlalt, roostepomm nimelt.

Kui kindel on, et maaühenduse tekitas just konks ja mitte paak või summuti?

[ErikTsalko]

...
Tiks on kindlas tempos.
...

Kas tiks on seotud mootori tööga, elektri sisselülitamisega või rataste pöörlemisega? Kas sõltub ratta (ehk kasutatavast käigust) või vända pööretest?

Mõnda kaigast ei ole näha läbi veovõlli kattesuka turritamas?

Pomm on see asi kohe kindlalt, roostepomm nimelt.

Kui kindel on, et maaühenduse tekitas just konks ja mitte paak või summuti?

Päris kindel, et konksuga vastu kuna konsul oli muru ja muld küljes (see ripub suht madalal ka). Ning kiirelt üle vaadates midagi turritamas ei näinud, homme tõstukil vaatan üle muidugi. Tiks käib siis kui auto on neutraalis ja mootor käib, Imre pakkus, et hüdroaku hakkab otsad andma. Teate kust saaks kasutatuna või soovitav ainult uus tellida? Uue originaali eest tuleb 165 euri välja käia.

Samuti on veaks, et õli survet ei näita neutraalis kui mootor töötab, aint siis kui pöörded juures (ei puuduta praegust probleemi aga lihtsalt sooviks kommentaari, et mis sellega võib olla, kas mootori kotti ei keera nii?)

[Sm. Västrik]

Tere,

Hüdroakudel, nende ehitust teades (pall, mille sees on membraan, mis eraldab gaasi ja õli teineteisest), ei saa justkui tiksumist kombeks olla. Kui ta on katki, täitub gaasile mõeldud ruum lihtsalt õliga ja auto tagaotsa löökide amortiseerimisvõime kaob.

Tiksumine tühikäigul võiks viidata (kuidagi müstiliselt) näiteks bensiinipumbale, nivoo regulaatorile (mis võis vabalt maaga kontakti saavutada) või mingil moel isegi ASD rõhuakule (kui see peal on, aga see peaks kindla intervalliga pigem koputama kui tiksuma). Samas mine võta kinni, eksole. Tuleb hoolikalt kuulata.

Aa, ja siis madal õlirõhk. Ei keera, sest kui ta juba ka päriselt nii madal on, pole enam midagi eriti keerata ja seega tasub vist võiduka lõpuni edasi lasta.

Parimate soovidega,

Tauno

[ErikTsalko]

Tere,

Hüdroakudel, nende ehitust teades (pall, mille sees on membraan, mis eraldab gaasi ja õli teineteisest), ei saa justkui tiksumist kombeks olla. Kui ta on katki, täitub gaasile mõeldud ruum lihtsalt õliga ja auto tagaotsa löökide amortiseerimisvõime kaob.

Tiksumine tühikäigul võiks viidata (kuidagi müstiliselt) näiteks bensiinipumbale, nivoo regulaatorile (mis võis vabalt maaga kontakti saavutada) või mingil moel isegi ASD rõhuakule (kui see peal on, aga see peaks kindla intervalliga pigem koputama kui tiksuma). Samas mine võta kinni, eksole. Tuleb hoolikalt kuulata.

Aa, ja siis madal õlirõhk. Ei keera, sest kui ta juba ka päriselt nii madal on, pole enam midagi eriti keerata ja seega tasub vist võiduka lõpuni edasi lasta.

Parimate soovidega,

Tauno

Aitäh vastuse eest Tauno,

Koputabki kindla intervalliga, mingi iga 1-2 sekundi tagant üks koputus / tiks (nagu kell no aga aeglasemalt). Seest on väga hästi kuulda seda (paremalt pagasisst) ja alt samamoodi. Homme teen pildi kust see hääl tuleb, äkki siis asi on selgem.

No loodame, et seda võidukat niipea ei tule veel kuna mootor tõmbab väga hästi veel.

[Sm. Västrik]

Hei,

Veel selline vihje, et kui ASD rõhuaku, mis tõesti asub taga paremal rattakoopas vähemalt nii sedaanidel kui kupeekerega autodel, koputab, on seda minuteada ka kapoti alt näha hüdraulikavoolikuid vaadates. Need peaks iga koputuse ajal justkui tuksatama (pmst nagu veresooned südametukse ajal).

Ma mootori lõpuni olevas pikas ajas üldse ei kahtle. Olen kunagi 90-tel sarnasega Saksamaal Ludwigshafenis ära käinud ja ilmselt sõitis ta pärast seda veel kümneid tuhandeid kilomeetreid. Vana Mercedese mootorid surevad sageli üllatavalt aeglaselt.

Tauno

[ErikTsalko]

Hei,

Veel selline vihje, et kui ASD rõhuaku, mis tõesti asub taga paremal rattakoopas vähemalt nii sedaanidel kui kupeekerega autodel, koputab, on seda minuteada ka kapoti alt näha hüdraulikavoolikuid vaadates. Need peaks iga koputuse ajal justkui tuksatama (pmst nagu veresooned südametukse ajal).

Ma mootori lõpuni olevas pikas ajas üldse ei kahtle. Olen kunagi 90-tel sarnasega Saksamaal Ludwigshafenis ära käinud ja ilmselt sõitis ta pärast seda veel kümneid tuhandeid kilomeetreid. Vana Mercedese mootorid surevad sageli üllatavalt aeglaselt.

Tauno

Tegin siis video antud probleemist: www.youtube.com/watch?v=CJwiLNKk7rA see asi mis tiksub on ikka jõhkralt roostes ka. Kaastöötaja pakkus, et pump mis pumpab amordi peale õhku hakkab surema vms.

Samuti tuli veel palju pisivigu välja kui auto tõstsin (puksid, laagrid jne). Vana auto mis sa teed.

[Sm. Västrik]

Hei,

Vana Mercedese amordi peale mingit õhku miski ei pumpa. See kaadervärk töötab maailma üldiseimalt joonistades nii:


Kraan ehk nivooregulaator neutraalasendis hoiab õli peale- ja tagasivoolu amortidesse suletuna. Õli ringleb ainult kompressori, regulaatori ja reservuaari vahet pidevalt.

Amortisaatorid ehk "pulgad" on tegelikud tavalised 100% õli täis hüdrosilindrid. Amortisaator ise on hoopis pall ehk hüdroaku või rõhuaku või kuidas kellelegi meeldib. Selles pallis olev gaas surutakse löökide ehk ratta ülesliikumise korral kokku, sest hüdrosilindrist pressitakse õli välja. Suure koorma korral surutakse aga gaas täpselt samuti kokku ja auto võikski madalale jääda.

Kuidas auto siis kõrgemaks tõuseb?
Kui auto tagaosa on madal, keerab madal veermik kraani ja kraanist lastakse õli lihtsalt rohkem amortidesse. Tagasi amortidest välja õlil pääseda kraan ei lase.

Ja kui auto on liiga kõrge, keeratakse kraani selliselt, et amortidest voolab õli jälle hoopis välja, aga peale ei voola.

See on nüüd tõesti ülilihtsustatult ja palju nüansse tahtlikult ära unustades kogu nivoosüsteemi töö. Tiksuda ega toksuda siin seega stabiilselt paigalseisva auto puhul miski peale nivooregulaatori ehk "kraani" eriti üldse ei saa.

Regulaatoris (mis on muidugi palju enam kui labane kraan) on õlivoolude avamiseks-sulgemiseks klapid või kolvid (kes kuidas kutsub) ja ülekoormusklapp ka. Seega see detail ise on teoreetiliselt võimeline häälitsema ja isegi koputama. Kõik muu mitte.

Seega, kui keegi ei tõesta lihtsalt ja arusaadavalt vastupidulist, on reaalsuses ainult kaks varianti, mis paigalseisval autol selliselt koputada saavad - ASD rõhuaku (lekke korral) ja nivooregulaator.

Võin muidugi alati eksida. Keegi pole täiuslik.

Parimate soovidega,

Tauno

[ErikTsalko]

Hei,

Vana Mercedese amordi peale mingit õhku miski ei pumpa. See kaadervärk töötab maailma üldiseimalt joonistades nii:


Kraan ehk nivooregulaator neutraalasendis hoiab õli peale- ja tagasivoolu amortidesse suletuna. Õli ringleb ainult kompressori, regulaatori ja reservuaari vahet pidevalt vabalt ja suure surve all.

Amortisaatorid ehk "pulgad" on tegelikud tavalised 100% õli täis hüdrosilindrid. Amortisaator ise on hoopis pall ehk hüdroaku või rõhuaku või kuidas kellelegi meeldib. Selles pallis olev gaas surutakse löökide ehk ratta ülesliikumise korral kokku, sest hüdrosilindrist pressitakse õli välja. Suure koorma korral surutakse aga gaas täpselt samuti kokku ja auto võikski madalale jääda.

Kuidas auto siis kõrgemaks tõuseb?
Kui auto tagaosa on madal, keerab madal veermik kraani ja kraanist lastakse õli lihtsalt rohkem amortidesse. Tagasi amortidest välja õlil pääseda kraan ei lase.

Ja kui auto on liiga kõrge, keeratakse kraani selliselt, et amortidest voolab õli jälle hoopis välja, aga peale ei voola.

See on nüüd tõesti ülilihtsustatult ja palju nüansse tahtlikult ära unustades kogu nivoosüsteemi töö. Tiksuda ega toksuda siin seega stabiilselt paigalseisva auto puhul miski peale nivooregulaatori ehk "kraani" eriti üldse ei saa.

Regulaatoris (mis on muidugi palju enam kui labane kraan) on õlivoolude avamiseks-sulgemiseks klapid või kolvid (kes kuidas kutsub) ja ülekoormusklapp ka. Seega see detail ise on teoreetiliselt võimeline häälitsema ja isegi koputama. Kõik muu mitte.

Seega, kui keegi ei tõesta lihtsalt ja arusaadavalt vastupidulist, on reaalsuses ainult kaks varianti, mis paigalseisval autol selliselt koputada saavad - ASD rõhuaku (lekke korral) ja nivooregulaator.

Võin muidugi alati eksida. Keegi pole täiuslik.

Parimate soovidega,

Tauno

Aitäh Tauno, ei arvanud, et leidub nii abivalmeid inimesi. Väga hästi seletatud, nüüd vast tean mida vahetada. https://www.autodoc.ee/corteco/2098616. Kas see ongi see nivooregulaator siis?

[Sm. Västrik]

Ei. See lingil viidatu on "pall". Kui "pall" ehk rõhuaku või survesalvesti (kõik terminid on kergelt eksitavad) on katki, laseb gaas (vt veelkord skeemi) temast jäädavalt jalga, kogu amortisaatorisüsteem täitub 100% õliga ja auto muutub lihtsalt jäigaks, sest vedelikku erinevalt gaasist teatavasti kokku suruda ei saa. Tiksu sellest kuidagi ei teki ja selle detaili vahetamisel seega võid selle raha sama hästi mulle anda, sest kui Su auto tagumik jäik ehk "vedrustusevaba" ei tundu, on ta korras ning vahepealseid variante ei ole.

Tauno

PS! Võimalik, et Sind ajas segadusse ASD rõhuaku mainimine samas jutus. ASD on ikka nivoost eraldi süsteem ja omade komponentidega, eksole.

[Sm. Västrik]

Hei,

Vabandust, ma nüüd lugesin Su algsed jutud uuesti mõttega läbi ja eriti selle lause:
"...Imre pakkus, et hüdroaku hakkab otsad andma..."

Sa ei öelnudki, et Imre kuskil nivood oleks maininud ja ma ajasin Su seega ise segadusse. Vabandan veelkord.

Ilmselt oligi algusest peale ASD hüdroakust jutt ja see tõesti õli täis voolates põhjustab ülerõhuventiili sagedase järsu avanemise tõttu täpselt sedasorti toksimist.

Kui Su autol on ASD, vaheta selle hüdroaku välja ja on suur tõenäosus edaspidi mitte tiksumist kuulda.

Edaspidi püüan omalt poolt hoolikamalt ülesande püstitusi lugeda.

Tänan mõistva suhtumise eest ja head ööd.

Tauno