(04-06-2017, 06:41 PM)ErikTsalko Kirjutas: Tervist,
tekkis siis mure. Nimelt peale seda kui käisin metsateel sõitmas (kus käisin konksuga vastu maad paar korda ), tekkis auto tagaosas (kütusebaagi juures kuskil) imelik tiksumine, nagu kell tiksuks aga palju valjemini (ainult siis kui auto töötab). Tiks on kindlas tempos.
Sõitmist see ei mõjuta VEEL. Keegi oskab pakkuda milles viga? Ise mõtlesin kütusepumba peale või kütusepumba relee??

(04-06-2017, 08:02 PM)arcar Kirjutas:

(04-06-2017, 06:41 PM)ErikTsalko Kirjutas: Tervist,
tekkis siis mure. Nimelt peale seda kui käisin metsateel sõitmas (kus käisin konksuga vastu maad paar korda ), tekkis auto tagaosas (kütusebaagi juures kuskil) imelik tiksumine, nagu kell tiksuks aga palju valjemini (ainult siis kui auto töötab). Tiks on kindlas tempos.
Sõitmist see ei mõjuta VEEL. Keegi oskab pakkuda milles viga? Ise mõtlesin kütusepumba peale või kütusepumba relee??

usun ,et tegu võib olla terroriaktiga kui tiksub

(04-06-2017, 06:41 PM)ErikTsalko Kirjutas: ...
Tiks on kindlas tempos.
...

(05-06-2017, 11:38 AM)v6sa Kirjutas:

(04-06-2017, 06:41 PM)ErikTsalko Kirjutas: ...
Tiks on kindlas tempos.
...

Kas tiks on seotud mootori tööga, elektri sisselülitamisega või rataste pöörlemisega? Kas sõltub ratta (ehk kasutatavast käigust) või vända pööretest?

Mõnda kaigast ei ole näha läbi veovõlli kattesuka turritamas?

Pomm on see asi kohe kindlalt, roostepomm nimelt.

Kui kindel on, et maaühenduse tekitas just konks ja mitte paak või summuti?

(05-06-2017, 09:15 PM)Tauno Mõts Kirjutas: Tere,

Hüdroakudel, nende ehitust teades (pall, mille sees on membraan, mis eraldab gaasi ja õli teineteisest), ei saa justkui tiksumist kombeks olla. Kui ta on katki, täitub gaasile mõeldud ruum lihtsalt õliga ja auto tagaotsa löökide amortiseerimisvõime kaob.

Tiksumine tühikäigul võiks viidata (kuidagi müstiliselt) näiteks bensiinipumbale, nivoo regulaatorile (mis võis vabalt maaga kontakti saavutada) või mingil moel isegi ASD rõhuakule (kui see peal on, aga see peaks kindla intervalliga pigem koputama kui tiksuma). Samas mine võta kinni, eksole. Tuleb hoolikalt kuulata.

Aa, ja siis madal õlirõhk. Ei keera, sest kui ta juba ka päriselt nii madal on, pole enam midagi eriti keerata ja seega tasub vist võiduka lõpuni edasi lasta.

Parimate soovidega,

Tauno

(05-06-2017, 09:58 PM)Tauno Mõts Kirjutas: Hei,

Veel selline vihje, et kui ASD rõhuaku, mis tõesti asub taga paremal rattakoopas vähemalt nii sedaanidel kui kupeekerega autodel, koputab, on seda minuteada ka kapoti alt näha hüdraulikavoolikuid vaadates. Need peaks iga koputuse ajal justkui tuksatama (pmst nagu veresooned südametukse ajal).

Ma mootori lõpuni olevas pikas ajas üldse ei kahtle. Olen kunagi 90-tel sarnasega Saksamaal Ludwigshafenis ära käinud ja ilmselt sõitis ta pärast seda veel kümneid tuhandeid kilomeetreid. Vana Mercedese mootorid surevad sageli üllatavalt aeglaselt.

Tauno

(06-06-2017, 08:34 PM)Tauno Mõts Kirjutas: Hei,

Vana Mercedese amordi peale mingit õhku miski ei pumpa. See kaadervärk töötab maailma üldiseimalt joonistades nii:


Kraan ehk nivooregulaator neutraalasendis hoiab õli peale- ja tagasivoolu amortidesse suletuna. Õli ringleb ainult kompressori, regulaatori ja reservuaari vahet pidevalt vabalt ja suure surve all.

Amortisaatorid ehk "pulgad" on tegelikud tavalised 100% õli täis hüdrosilindrid. Amortisaator ise on hoopis pall ehk hüdroaku või rõhuaku või kuidas kellelegi meeldib. Selles pallis olev gaas surutakse löökide ehk ratta ülesliikumise korral kokku, sest hüdrosilindrist pressitakse õli välja. Suure koorma korral surutakse aga gaas täpselt samuti kokku ja auto võikski madalale jääda.

Kuidas auto siis kõrgemaks tõuseb?
Kui auto tagaosa on madal, keerab madal veermik kraani ja kraanist lastakse õli lihtsalt rohkem amortidesse. Tagasi amortidest välja õlil pääseda kraan ei lase.

Ja kui auto on liiga kõrge, keeratakse kraani selliselt, et amortidest voolab õli jälle hoopis välja, aga peale ei voola.

See on nüüd tõesti ülilihtsustatult ja palju nüansse tahtlikult ära unustades kogu nivoosüsteemi töö. Tiksuda ega toksuda siin seega stabiilselt paigalseisva auto puhul miski peale nivooregulaatori ehk "kraani" eriti üldse ei saa.

Regulaatoris (mis on muidugi palju enam kui labane kraan) on õlivoolude avamiseks-sulgemiseks klapid või kolvid (kes kuidas kutsub) ja ülekoormusklapp ka. Seega see detail ise on teoreetiliselt võimeline häälitsema ja isegi koputama. Kõik muu mitte.

Seega, kui keegi ei tõesta lihtsalt ja arusaadavalt vastupidulist, on reaalsuses ainult kaks varianti, mis paigalseisval autol selliselt koputada saavad - ASD rõhuaku (lekke korral) ja nivooregulaator.

Võin muidugi alati eksida. Keegi pole täiuslik.

Parimate soovidega,

Tauno