Käivitusgaasid on kahe otsaga asi. Ühelt poolt aitab käima küll... Kui starter on korras ja akus piisavalt võhma. Nagu mainitud, plahvatab eeter üsna kergesti, seetõttu võib varajane pauk silindris mitte kiirendada mootori pöörlemist, vaid seda hoopis takistada...
Korduvalt nähtud: jõu....jõu...jõu..(eeter jõuab kohale)...jjjjõPLAKS.....jjõPLAKS...klõklõklõk ja aku kutupiilu.
Ja eetri põlemiskiirus on mälu järgi nii 2 km/s vs diislikütuse-õhu segu ~350 m/s... Natuke äkilisevõitu löök, kolvirõngaste purunemine on täiesti võimalik.
See küünalde teema on eriti valus nendel toredatel masinatel, mille üks küünal soojendab sisseimetavat õhku (vanemad traktorid, ürgne Transit jt). Siis kippus pauk käima enne silindrit. Olen ise näinud üsna huvitava kuju võtnud MTZ-82 (D-243) sisselaskekollektorit, kus pauk on liiga vara lahti läinud. Üsna avatud olemisega oli...
Meie kunagine transiit muutus küll eeterhoolikuks. Kui enne gaasitamist sai -5 ikka pika kerimisega käima meelitatud, siis peale esimese purgi manustamist ei käivitunud ka +5 enam mitte. Võis jäädagi kerima... Aga kui mootorile klõmaka andsid, siis partsatas kohe (ja jäi VÄGA koleda häälega käima, kuniks soojenes...)
Oma kogemustele tuginedes kasutaksin viimases hädas, kui kellegi elu sõltuks mootori käimasaamisest... On ka mootorisõbralikumaid vahendeid. Kasvõi mootori kordategemine.