Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum

värv ja pritspahtel võivad veel üles keeda kui ntx uksel on all mingeid odavamaid emailvärve kasutatud, lihtsalt osad värvid on veepaasil, osad mingil muul paasil, omal kunag golfil kapottivärvides oli samamoodi, et mõnes kohas kus rohkem nühitud sai sis pärast keetis värvi üles.

See pritspahtel on üsna paha asi, kipub üles keetma ja hiljem kui kuskilt mõni rooste mullike peaks vahele pugema, siis paistetab ikka mõnuga üles, ole ettevaatlik !!!!
Parem lase krunti paksema kihina peale see katab ka lihvimise jäljed.
Ja tiivad ning uksed tuleb sul enne värvimist ideaalselt paika ajada, hiljen juba suht kole neid paika ruiata kui värv peal

Mis selles pritspahtlis siis nii ohtlikku on? Kas see ei ole mitte nitrobaasil lahjendatud pahtel lihtsalt mis püstolist läbi lendab? Sama effekt on pintseldataval ja pritsitaval põhjamasteksil. Üks maksab lihtsalt rohkem, et kiiremini tööd teha saaks ja käsi palju ei määriks.
Või on minu visioon veidu vale? Parandage mind kes oskab.

See prits keetis või siis võttis suhteliselt ühtse lihvitud kuju, ehk siis ilmselt võttisgi mingit alusvärvi endaga kaasa kui ma seda uurisin. Hagmansi krundile ja ülejäänud jurale mis seal värvi sees/all/peal oli ei teinud küll midagi.

Ammustel aegadel kui autode värvimisega tegelesin siis sai nii tehtud et algul pahtel siis pritspahtel( see siis tõesti vedel pahtel ütleme nii)Selle peale värvida pole soovitav jääb laiguline ja imeb sisse värvi. Siis sai lastud mingit värvi udu õrnalt peale ja siis uuesti lihvima kui pind ikka veel ebaühtlane tundus sai korra veel prits pahtlit lastud. Siis veel klotis ja lauaga üle. See järel saii lastud alles krunt. ning siis alles värv ja tulemus sai laitmatu. Soovitus veel see et kui omale teed ja alus pahtlid ning pritspahtlit ning krunti saab palju lase autol enne vesi lihvi vähemalt nädal kaks seista. ET aurud ilusti välja hingavad. Siis vesilihv ja siis värvimine. Tuleb läige kõige parem. Muidu oli selline asi, et algul oli ilus aga paari nädala pärast võttis mõned kohad kus alusmaterjale palju tuhmiks.

Selge, ja ma mõtlesin et saan kohe pritsile värivda kuigi kahtlesin endas, et milleks krunt loodud on?
Tänud info eest igatahes, tuleb purgi krundi järele minna ka mingi päev siis.
Seisab see pill nagunii terve igaviku enne kui värvima saab, aga seekord teeme siis kaks nädalat, kui nii kõikse õigem saab.

(21-09-2010, 09:21 PM)canyondrift Kirjutas: [ -> ]Selge, ja ma mõtlesin et saan kohe pritsile värivda kuigi kahtlesin endas, et milleks krunt loodud on?
Tänud info eest igatahes, tuleb purgi krundi järele minna ka mingi päev siis.
Seisab see pill nagunii terve igaviku enne kui värvima saab, aga seekord teeme siis kaks nädalat, kui nii kõikse õigem saab.

http://www.automaaler.ee/index.php?leht=118

Tänase päeva võib ka edukaks lugeda. Algus oli plaan küll seda raami edasi teha, et see kaelast ära saada, aga mida pole on meest kes asja läbi viiks ja ülejäänud juppe tooks. No, vähemalt oli mul töö olemas ja hakkasin parema poolse küljega pihta. Eelmine nädalavahetus sai tagaust sirutatud ja hingi veidi taotud, nüüd on tagauksel ka normaalne vahe tiivaga ja kõik on enamvähem sama. Siis parandasin ära uksel mõned halvaks ussitanud kohad ja pahteldamine jälle alaku.
Kuna täna oli lihtsalt väga hea ilm sügisesse mineku kohta, siis tegin tööd väljas. Pärast ei pea garaaži sellest hirmsast pahtlitolmust küürima hakkama ja elektrit ei kulu valgustusele. Õues oli parajalt soe ka.
Tagauks sai peaaegu et valmis, viimase korra pahteldamisega unustasin ühe koha ära, käisin küll nagu kull ümber ukse pahtlilabidaga, aga vot seda kohta ei näinud. Homme tuleb siis uksele sealtmaalt viimane lihv anda ja viimane kild pahtlit. Siis juba esiukse kallale ja saab selle küljegi lõppenuks lugeda.
Edasi tuleb minna ilmselt mõne kilo täitekrundi järele.
Uurisin ka esiust, oligi raibe mul mingi vana värvi üles keetnud, Ülejäänud on kõik ok, ei ole ühtegi keedukohta ei tagaluugil, tagauksel ega ka esitiival kuhu ka seda natuke sai.
Garaaži valgustust parandasin ka natuke halogeenlampide näol. Kui juba pime oli sai veel tööd isegi teha niiet asi läks asja ette, meisterdasin ühe teisaldatava ka, et seda saaks kanalisse või kuhugi viia.





Ja reflektoritega ei ole ma ikkagi rahul. Tuleb välja, et läbi klaasi juba näha, et nad on enamvähem tuhmid juba. Kandilisi tulesid on siit maalt juba raske saada, selliseid mis ka näitaks midagi. Ehk siis tuleks korda teha vanad, ehk siis kroomida. Kes teab mõnda rahvast, kes kroomimisega tegeleb? Palju võiks olla Mercedes-Benz kõigi nelja esitule reflektori kroomoksiidiga katmine? Eeltööga saan ehk isegi hakkama kui ma leian omale viltketta ja mingis koguses metallipoleerpastat.

Mul vanamehel vana kolm seisab sellel kandilised tuled pean küsima kas müüb. Minu arust oli veel korralikud.

Tänase päeva ettekanne. Rääkida palju ei saa, kui ainult et esituled kiskusin pulkadeks ja tõdesin et on jah tuhmiks põlenud ja ära kulunud juba, tuleb kas uuesti kroomida või mingi alternatiiv välja mõelda.

Järjekordne küsimus: Mis värvi või millega peaks olema kaetud see
kas see on värvitud või on samamoodi seest kroomitud nagu ka reflektor ise?

Reflektorid igatahes võtan käsile, helistasin mõnedele isikutele ja Igor Brokk rääkis mulle hinnast 250,- ruutdets, ning Martin kes Vasaras käib rääkis mulle 100'st kroonist ruutdets. Mõõtes oma reflektorid üle, siis suurema diameeter on 19cm ja väiksemal 14. Kogumaksumus tuleks 100,- ruutdets ~1800,-
Aga vaatame mis korraldada annab, praegune tulemus on suhteliselt halb. Otsutasin ikkagi võtta ja teha reflektorid oma käe järgi ja need lasta kellegil kuskil üle teha mingi hinnaga või siis ise proovida Cr2O3'me terasele kanda galvaniliselt.

Praegu on need pudrukausid sellised

1800.- eest peaks saama juba uued reflektorid või siis ilma klaasideta tuled.

Saaks, aga ma usun et saan odavamalt läbi. Klaasid antud olukorras ei maksa mitte midagi 55,- tükk.
Uued kandilised ilma vaakumita tuled on ~670,- tükk ja vaakumiga reguleeritavad 1076,- tükk

Ümmargusi ma kuskilt ei leidnud, aga väikese uurimise ja helistamisega sain sellele ka päringuks 1000,- tüki hind.

Ühe reflektoriga olen lihvimisega lõpule jõudnud peale ~10h tööd. Tuleb vist ikka mingit ainet kasutada seda värvi eemaldades või mõnda mehhanilist vidinat.

Selline on tulede seisund hetkel. Kolm päeva rasket lihvimist, mõned sõrmed ei lase isegi trükkida.
Edasine käik on poleerimine.
Ikka on õhus küsimus, millega on need keskel olevad kapslid kaetud? Idee poolest peaks need ka ju kroomitud olema või siis läikima, aga millega ma seda küll puhastan.
Veel mõni päev ja siis saab asjad ehk äragi saata kui ma poleerimiseks vajaliku ketta saan.

Ikka väga palju vaeva oled näinud. Kui sa need tuled ära poleerid siis pole sinna kroomi vajagi.

(30-09-2010, 10:52 PM)allan1 Kirjutas: [ -> ]Ikka väga palju vaeva oled näinud. Kui sa need tuled ära poleerid siis pole sinna kroomi vajagi.

Kui ma nad ära poleerin, siis on ikkagi kroomi vaja, sest lakk iseenesest ei püsi metallil peal. Olen seda juba proovinud oma mopeedi esiporikaga. Lakk koorub, hakkab üles paisuma ja kui juba rooste alla tuleb siis ei päästa miski. Reflektor on veel päris õhukesest plekist ka niiet kroom tuleb igaljuhul. Lakk ei peaks ka vastu sellele temperatuurile mida üks H4 pirn endast väljutab, kui juba see originaal värv sealt osaliselt ära oli põlenud siis põleb ka see mis mina sinna panen.

Täna pritsisin parema külje üle, püstol ikka lollitab minuga ja tatistab maru palju. Tuleb vist uus muretseda.
Poleerisin ka pool sellest ajast tulereflektoreid. Ehitasin masinale lisavõlli ja panin viltketta otsa. Päris hästi võtab läikima, aga ei ole veel see. Mul on rohelist metallipastat vaja selle jaoks, mida mul ka kodus olemas peaks olema.

Mul on tööjuures sellist lakki müügil, mida kasutatakse velgede ja muu metalli lakkimiseks. Lastakse otse metallile ja püsib nii kuis vaja.
PS-i teel võime edasi suhelda.

Esituled on veel veidu arenenud.
Sain rohelist vene poleerpastat metalli jaoks. Täitsa hea asi teine, ajab asja rohkem läikima igatahes kui Roberlo valge pasta.





See nädalavahetus jääb kahjuks suhteliselt vahele, tuleb ainult vaheaega oodata.

Uskumatu töö nende tuledega. Minu lugupidamine, sest ilmselt saab sellise põhjalikkusega asja tehes tulemus eeskujulik.

Esituled saavad kodus viimast lihvi minifreesi otsa pandud viltketta ja rohelise pastaga. Mõni päev veel, siis asun tule mütside kallale ja kui need ka ära saab, siis saadan minema. Tagasi loodan saada kroomitud ja mõnusalt läikiva asja.
Aga et see nädalavahetus midagi ei toimunud põhjustatult sellest, et on ka muid tegemisi, aga teen töö kodus tasa.
Kaks õhtut olen kokku tinutanud LED'e ja takisteid. Ehk siis parandan natuke spidomeetri valgustussüsteemi. Kõik hõõgpirnid vahetasin ära, panin 470Ohmise taki ja 3,0-3,6V valgusdioodi asemele ja toppisin tagasi kesta mis oli ka paras töö. Nüüdseks on igatahes kõik see töö tehtud, tegin ka suurte pirnidega lahenduse, kuhu panin 2 dioodi. Pildi pealt ma ei tea kui palju aru saada on, aga hetkel kui ma seda vaatan täiesti kottpimedas toas, siis on numbrid, seierid, tablood kõik näha, tahaks veidu rohkem, aga see tahaks ilmselt 10mm LED'i juba või siis selle plekist suunaja eemaldamist ja sinna millegi muu panemist. Valgus on mõnus, valge või siis õrnalt, õrnalt helesinakas, aga mitte päris sinine. Aga just nii mulle istubki, auto tuleb ka ju ise helesinine. Sain ka 3,42 ülekandele vastava spidomeetri, mis on numbrite järgi sõitnud 408258km. Nüüd pean koju tooma veel selle spidomeetri mis mul hetkel Mercedes-Benz peal on ja asendama valgustusreostaadi, kuna antud versioon on juba lihtsalt üle joodetud.
Ma veel igatahes mõtlen, kas panen natuke teistsuguse lahenduse valgustuse suhtes, või jätan samaks, reostaadiga annab ju mängida kui väga ei meeldi või takistitega, emba kumba.





Kaamera ei taha hästi tööd teha täielikus pimeduses, pole just kõige profikam.