Mercedes-Benz 300 E, 1989, w124 - OnkelMats

[OnkelMats]

Nii, ma tahan ka nüüd ''väikse'' sissekande taas teha. 3 põhilist suursündmust - eelmises postituses loetletud nimekiri täidetud, uued tiivad ning proov seoses liigse vahega tiiva ja rehvi vahel. Pildimaterjali on parasjagu, seega külma lõõgastava märjukese kõrvale on neid paras üles riputada. Avastasin, et osad pildid jälle kiiruga tehtud - kas udused või viltused - ei ole eriline fotograaf, eriti veel telefoniga tundub sedaviisi.

Esiteks siis nimekiri. Väntvõlli simmerling oli tõesti ajast ja arust. Nõndaviisi, et originaalkirjad veel peal. Ma kohe mitte ei usu, et keegi seda vahetanud on kuna kultuurikiht selle ümber oli üsna muljetavaldav. Lõpuks pääses värskem määre vahelt välja. Otsaratta kättesaamine oli ka üksjagu tegemist, õnneks oli varnast võtta paar abikäsi, mis tegemist veidikenegi lihtsustas. Nüüd tundub tõesti, et mootor ON lekkevaba, (ptui ptui ptui üle vasaku õla). Rihmapinguti ja rullikute vahetamine läks juba ladusalt, 3-4 korda asi juba lahti kistud, jääb tegevus vaikselt lihasmällu. Lisaks otsustasin eemaldada töö käigus rihmajamilt ''lisaõhupumba'', mille sidur tegi ka juba häält. Peale mõneõhtust uurimustööd ei ole hullu ilma selleta. Taadid sõidavad üle lombi aastaid mureta. Pigem on see asi vanast peast juba paras nuhtlus. Avastasin, et sellest õhtust ei olegi pilte.. hea küll.

Teiseks, see üüratu vahe. Kuna mõttes mõlkus variant, et siia alla on keegi pigistanud mingid tavalised nö diisli vedrud kaalusin hetk soetada õiged sportline tükid. Siis mõtlesin soetada hoopis hõlpsalt saadaolevad -45mm madaldusvedrud. Kuid lõpuks, ühel heal õhtul otsustas kolleeg, et proovime ja võtame 2 keerdu maha - kaotada pole ju niikuinii midagi. Mõeldud tehtud, nö koduste vahenditega tulid esimesed isegi suhteliselt lõdvalt alt ära. Tagumistega pole enamjaolt ühelgi muret. Ja tulemus - on hea. Mulle meeldib. Eks tuleb veidi sõita ja tunnetada kuidas on, kuid arvan, et nii jääb. Selle auto üks vähestest tuuningutest, mis teen/tegin.

Naljatades, et kohe hakkab vedrusi lendama:


Ja tulemus otse tõstukilt, lisan allapoole lõpptulemuse pildi kah:


Ja kolmas - minu jaoks üks suurim samm. Tuli küll emotsiooni ajendil ning üldsegi mitte planeeritult aga võimalusest tuli kinni haarata. Võtsin kätte ja tellisin lihtsalt uued tiivad. Mitte küll A osad, vaid Klokkerholmi detailid. Kohe ette ära, et kvaliteet ei ole kindlasti 5+ aga ütleme nii, et kehv ta ka ei ole. Minu hinnangul 4+ julgelt. Kuna tuttav pakkus välja värvimisidee siis nõndaks kogu saaga tehtud saigi. Nüüd oleks vaja üks hetk ka kapott üle tuisata lasta. Siis võib lõplikult rahul olla. Mõned asjad, mis veel ära kaotasin on küljesuunad (veidi internetiavarustes tuhlates leidsin, et nii on ilusam ning lausa tehasest nõnda tulnud) ning esitulede pesurid, mis niikuinii tööd ei teinud. Olid endal vanast ajast korralikud aukudeta tulealused liistud olemas. Ilmselt nende väikeste asjadega selle auto tuunimine minu poolt ka lõpu leidis. Loodetavasti. Teema algusepoole mainiti, et ahastus tuleb peale alles siis kui tiivad maha võtta - võin ümber lükata. Pigem olen leiuga üsnagi rahul. Nii kere kui vanade tiibade ja ka uste kohalt. Pigem lasen siinkohal piltidel ja peakirjadel rääkida. Lisaks vahetasin ka värskenduse käigus ühe esitule klaasi, ühe suunatule ning ühe tagumise tule. Ootan veel uut antenni. Vist ei ole rohkem midagi lisada... kerevaha tampisin ka korralikult siit ja sealt täis.

Esimene pilt värsketest nunnudest, mis saadeti ning uuesti motivatsiooni lakke lõi:


Järgnevad mõned pildid siis lammutusest, kere seisukorrast ja vanade tiibade siemusest. Kas mingi vahalaadne toode on juba tehasest?




Siin näha, et veidikene roostet juhiukse juures kerehermeetiku all, ei olnud katastroofiline. Jätkame.




See oli väga huvitav leid minujaoks. Miks on veel lisaks üks paisupaak tiiva sees. Jäi hetkel arusaamatuks.





Küljeliistude alt tuli välja väga määrdunud, kuid tugev plekk.



Juhipoolsel esiuksel hakkab mädanik tekkima, tuleb varsti ka sellega tegeleda. Jätsin hetkel veidike viivitust peale. (pildil pole kajastatud)



Juhipoolne karbisüvend oli servani kooki täis. Tegin nii puhtaks kui sain ning lasin uute tiibadega koos korraliku vahakihi peale. Põhi oli veel hea


Nii ta seisis õnnelult tuuldudes/kuivades mõnda aega õues (puhastatud mullajäägid karbisüvendites jne, enne sissemäärimist)


Ning läks lahti paigaldus. Väga meelerahu tekitav tegevus oli. Vahede sättimine veel pooleli, lisaks uste puhastamine jne.




Küljeliiste ei hakanud eraldi väljastpoolt nühkima, käin korralikus pesus.






Ja trummipõrina saatel - valmis.



Lõpetuseks parem pilt, kuidas praegu siis istub peale -2 keerdu igalt vedrult. Võib rahule jääda. (Kapott irvakil, mainin). Tuli meenutada, et 124 on ju esitiiva serv kõrgemal kui tagumise tiiva oma, petab vähe - tegelikkuses on asetus paigas. Küljejoon on minu arvates ka palju puhtam ilma suundadeta. Võib-olla asi lihtsalt minus. Harjumatu natuke siiski. Ülejäänud kere vajab nüüd vähe pastat ja ketast. Ja kapott kah...


Nüüd on jälle see koht, kus otsene müügimõte kaob ning tagumiku all on vaikselt juba tunda läbimist vajavaid kilomeetreid. Ise olen rahul, see on põhiline.