30-03-2018, 12:29 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-03-2018, 12:33 PM ja muutjaks oli ak75.)
(30-03-2018, 10:21 AM)stihl Kirjutas: Tuues pisutki maa poole lähemale: klaaskuuliga puhastus + edasi-tagasi transa + vastav krunt + püstolipesu + värv + püstolipesu + sõitmine kunstniku juurde + käsitsi kindla käega tähed peale (peenikese oravasaba pintsliga) + sõitmine maalri juurde tagasi + kuumakindel lakk = samuti mitte odav töö.Eeem..lõin nende vidinate maksumuse Silberi hinnakirja alusel kokku, € 656,50. Ehk siis ca €600- eest saaks need uued kätte.
Ainuke asi, et ise tehes võib parema tulemuse saada, kui tehases, kus keegi ei viitsi nendega niimoodi seksida.
Aga osta uued ära ja vanad müüki, saad odavamalt.
Kui seda töökalkulatsiooni nüüd vaadata, siis miks töövõtja peab sõitma iga liigutuse pärast kuhugi? Kas luksepatöö hinnad kujndatakse ka nii, et iga haamrist vähe peenema riista juurde arvutatakse rentimise ja sealt toomise-viimise ajakulu?! Ma leian, normaalne pädev tegija, kes on leidnud omale oma nišši ning keda saab usaldada, on omale senise karjääri (võib ka lugeda enese ja oma võimaluste täiendamise käigus) soetanud kogu omale tööks vajaliku riistapargi, sh ruumid. Selline suhtumine näitab pühendumust ning tekitab usaldust.
Ma ei soovi eelnevaga kellegi suhtes isiklikuks minna, kuid ülaltoodud "kalkulatsiooniga" sarnane suhtumine kumab läbi paljudel elualadel, kus midagi tehakse. minu arvates on selline lähenemine vale juba ebaratsionaalse ajakasutuse seisukohast ja sellise mõtlemise esindajate hulgast kuuleb ka kõige valjemat nuttu ja hala, kui raske elu ikka on. Sry, aga peabki olema raske kui valesti läheneda asjadele!