MB 300SE '88 W126 Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Hei,

Ehkki kevade ametliku alguseni on jäänud veel kuu ja hetkel sajab väljas mingit lume moodi märga asja, on õues juba kevade hõngu. Autoentusiasti jaoks tähendab see mitte pelgalt oodatud üleminekut suveajale, vaid ka suvisele autopargile. Ja see on juba asi mida tasub oodata. Mina ei ole osanud talve enda jaoks autosõidu elamustena tööle panna, mingid ägedat winterbeater'it mul taaskord juba pikka aega pole ja seega on talv ikkagi pigeb autoelu mõttes üks mõttetu ja unine aeg.  

Eelmisest postitusest on märkamatult möödunud peaaegu kolm talihooaega. Selle ajaga on juhtunud palju, kuid fakt, et ma siia teemasse jälle kirjutan näitab, et roheline Mercedes on endiselt alles. See auto üldse näib olema graniiti raiutud. Ehkki mõtteid on olnud ja olen ka katsetanud erinevate asjadega, siis see pill ei kao kuhugi. Sõidab kogu aeg, iga ilmaga ja sõidab tegelikult hästi. Nüüdseks läheb mul temaga juba kuues talv. Okei - viies, sest esimese talve ma sisuliselt rohkem ehitasin teda kui sõitsin. Aga sest peale kuni tänaseni olen ainult sõitnud. Ikka sügisest kevadeni ja suveks garaazi. Suverehve alla ei pane kunagi, siis on sügisel hea mugav jälle võtta. 

 
 
 

Vahepeal ikka natuke kasin ja koristan ka.
 

Tuleb tunnistada, et vasikavaimustus ideest üleüldiselt, et ma sõidan talvel W126-ga on ammu möödas. Kunagi tundus see hullult ekstsentriline ja äge idee. Täna olen ma temaga juba nii harjunud, et ta on muutunud lihtsalt autoks. Jah, ta meeldib mulle siiani. Imetlen ikka tihti, et on ikka ilus asi ja avastan end parklas üle õla tagasi vaatamas, nautimas selle auto ukse sulgumise kõla või öises linnas laternate mängu üle selle suure ja kumera kapoti. Ta ikka on ilus, pagana kena joonega auto. Võib vist öelda, et ajas on see auto veel paremaks läinud ja äkki ma olen täna veel uhkem, et sõidan temaga kui 6 aastat tagasi. Siis oli neid liikluses tegelikult rohkem. Mulle see endiselt meeldib et mul on niisugune auto, ma pole kunagi pidanud teda häbenema mitte üheski seltskonnas. Kuid mida aeg edasi, seda enam on sellest saanud justkui harjumus ja argipäev. Romantika on möödas. Nagu suhetes ikka, kui romantika läheb üle ja saabub argipäev, siis on tavaliselt kaks valikut - kas jäädakse kokku ja nauditakse koos rutiini või minnakse hulluks ja pauguga lahku. Meil on kindlasti hästi. Veits nalja ja jonni pärast ma kunagi alustasin seda pilootprojekti. Tahtsin nagu tõestada endale ja oma sõpradele, et see on päriselt võimalik - sõita igapäevaselt aastaringselt stiilse vanatehnikaga. Aga peale kuute aastat on sellest saanud lihtsalt nii loogiline talveauto valik, et ma ei oskaks teda mitte millegi vastu vahetada. See mudel on niivõrd töökindel ja niivõrd odav pidada, et raske on talle midagi kõrvale panna. Kui ta korra korda on tehtud, siis ta tõesti ei lagune ära. Ja jupid on odavad. Ma ei ole siiani mitte ainsat korda pidanud kaks korda tegelema ühe ja sama probleemiga, pidanud vahetama ntx kaks korda sama varuosa mingi aja tagant. Kõik mis kunagi on tehtud, on siiani korras. Jah, kütusekulu on suur, kuid ma arvan, et aastate kokkuvõttes, arvestades hoolduskulusid ja turuhindade trendi ajas on see auto ikka palju odavam sõita kui misiganes diisel Passat või moodsam auto. Ma muidugi tegelikult sõidan peamiselt linnas, peamiselt väljaspoolt tipptunde ja kuu kokkuvõttes ikka vähe kilomeetreid ka. 

Suuremaid probleeme? Mitte väga. 2021 aasta kevadel hakkas äkki mootor koledalt 5 silindriga lonkama ja enam ise korda ei läinud. Lesveni poisid otsisid ja otsisid, leidsid sealt erinevaid vaakumilekkeid ja sisselaske lekkeid mis kõik sai korda tehtud. Aga auto sellest paremini käima ei hakanud. Kõike sai vahetatud, küünlaid, juhtmeid, pihusteid, mõõdetud surveid ... no kõik asjad on korras! Aga mootor ei käi?! Lõpuks Imre nägi umbes unes kus viga on. Ehmatas end üles, ajas teki pealt ära, läks tööle ja oligi nii - klapivedru oli puruks. 
 

Muus osas olen piirdunud hooldustega. Viimasel sügisel läks ülevaatusel piduristend kuidagi napilt. Ülevaataja juhtis tähelepanu, et tagumised pidurid on ikka väga roostes juba. Eks ma ise tundsin ka jääl sõites, et autot enam pidama ei saa - suru pidurit palju tahad, esirattad libisevad loha aga tagumised lükkavad autot ikka edasi. Pidurkolotside anduri tuli põles juba ammu ja esipidurite kettad tundusid kõverad ka. Ostsin siis kogu piduriketaste ja klotside sarja uue. Maksis nii vähe et piinlik oli lausa. Vanad tagumised oli ikka otsas küll. Klots oli supporti sisse nii kinni roostetanud, et kolb oli lükanud klotsi kõveraks, aga liikuma ta polnud hakanud. Krdi jube on see ikka mida Eestimaa talv autodega teeb 
 

Bensupumba vahetasin ka ennetavalt ära kuna vana surises jube kõvasti juba palju aastaid. Muidu mingeid suuremaid probleeme pole nagu olnud. Ehkki viimasel ajal olen hakanud aeg ajalt täheldama mingit käigukasti läbilibisemist käiguvahetuse hetkel. See on ebamugav probleem ja võib minna kalliks. Aga võrreldes moodsate käigukastide remondiga ei maksa W126 kastiremont jällegi nagu mitte midagi. No ja antenn ei tule enam lõpuni välja. Aga rooste osas on auto küll vastu pidanud ikka ülihästi. Sisuliselt mitte midagi. Mingi tühine kuki-muki ainult. Isegi stangede kroomliistud on siiani korras. 

Eelmisel kevadel tegin mingeid ilupilte ka. 
 
 
 

Eks ta selline pleekinud ja määrdunud on seest. Muidu ei saagi nagu aru aga nüüd pilte vaadates nagu väga värske enam pole 
 
 

Igal kevadel on sellele vaatamata olnud tunne, et äkki nüüd aitaks. Ostaks midagi uut. Olen ostnud ka. Esmalt ostsin näiteks C63. 
 

Ikka täitsa sõitsin ka isegi talvel. 
 

Aga ei ole hea talveauto. 63 on siiani alles aga nüüd sõidan rohkem kevadeti ja sügiseti. Siis ostsin C55. Usute või mitte, aga mulle PÄRISELT meeldib C55 palju rohkem sõita kui C63. Ma arvan, et C55 on tegelikult kõige parem C-klass mis üldse kunagi on tehtud. Tal on kõik õiged geenid, aga ta tehti veel enne kui AMG hakkas produtseerima neid brutaalseid ja sotsiaalselt ebasobivaid tuldpurskavaid lohesid. C55 on nii kerge, tasakaalustatud, vaikne, mugav ... täpselt nagu Mercedes peab olema. Ta ei käi mitte millegagi närvidele, ta ei raputa ja ei lõhu sind, ta ei söö sind endale hommikueineks. Aga samas on ta nii ägedalt kiire ja hirmutav kui lahti lasta. Väga ebaõiglaselt alahinnatud mudel täna. 
 
 

Kihvtid autod on. C55 kõlbas ka talvel päris hästi sõita. Aga siiani pole keegi suutnud W126 talveauto trooni kõigutada.