MB 260SE '90 W126 (Riigikantselei) - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Riigikantselei Autotalituse osakonna juhataja Vambola Vilbo usaldas minu kavatsusi selle ajaloolise objekti säilitamisel. Ta oli vägagi lootnud, et see auto ei läheks enam tarbimisse, vaid säiliks museaalina. Seega andis ta mulle kaasa kogu autot iseloomustava atribuutika - lipuvardad, lipud, korteeži numbrid, diplomaatiliste visiitide vihikud jne. Tuli välja, et mehel oli veel sellepärast eriline emotsionaalne side selle mersuga, et ta oli ise Riigikantseleisse tööle tulles mitu aastat selle auto peal juhina töötanud. Ja see oli olnud autobaasi ainuke sõiduk, mille stardivalmidus pidi alati olema 100%  ning mida ei antud kunagi välja erasõitudeks ega asutuse sisesteks majandussõitudeks.

Valasime mersusse vajalikud vedelikud sisse, ma ise olin kaasa võtnud aku ning Mercedes käivitus nii nagu oleks eile sõidust tulnud. Ulme! Veel pakuti mulle kaasa komplekti velgi selle masina jaoks. Tahtsin need pakiruumi tõsta, kuid hr Vilbo arvas, et see pole hea mõte. Ma ütlesin, et kõik on hästi - ma panen lina alla. Kuid siis sain teada, et tegemist on diplomaatilise esindusautoga. Selle auto pakiruumis pole kunagi olnud midagi muud peale kohvrite ja lillekimpude ning isegi kui lina alla panna, vajutavad veljed vaiba sisse ümarad vorbid. Läksin velgedele pärast teise autoga järgi. Nüüd olen ise seda sama suunda hoidnud. Mulle selline mõtlemine meeldib.

Nüüd siis mõned pildid pärast soetamist päevavalguses. Esimese asjana kiskusin maha toonklaasid, sest aktiivse tegevteenistuse ajal neid polnud. Auto istus hästi, kuid tal oli päris palju iluvigu.


Masin oli sõitnud kokku 465000 km. Sellest enamus saateautodega. Korteeži liikumiskiirus on suur ja autode vahed turvakaalutlustel väiksed. See tolmu ja kivirahe, mida need autod kogevad on päris julm. Kogu nina oli nagi kliivapritsist läbi käinud. Tuled ei paistnud läbi, värv oli hukas, isegi kroom oli täiesti tuhm ja pealt kare nagu 2000 liivapaber. Pildilt võite isegi hoomata, kui palju esivõre päiksepaistelise ilmaga peegeldas.


Lisaks muidugi roostekahjustused. Esitiivad olid täiesti läbi omadega. Küljekarp ei püsinud enam küljes, sest tüübli augud olid ära roostetanud. Oli teibiga pandud. Stange kroomnurgad oli läbiva roostega.


Sellepärast see auto seisma jäigi, et tema välimus oli ikka väga käest ära läinud.


Kuid mind see väga ei seganud. Kõik iluvead on tehtavad. Ning see auto sõitis ikka väga hästi. Täiesti veatult. Midagi ei kolisenud, rool ei lõtkunud, kõik oli tihke ja korras. Ja peaaegu pool miljonit km!