MB 260SE '90 W126 (Riigikantselei) - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Eks see auto oli pea alati kohal, kui keegi tähtsam nina meie riiki väisas. Külaliste korteežil ju midagi paremat polnud. Tšaikad olid moraalselt ikka väga vananenud juba. Ma püüan seda kogu aeg unustada, kes kõik mu autos on istunud. Sest muidu võiks lolliks minna ja ei saaks enam autot normaalselt kasutada. Kui ma pingutan turvavööd lapse turvatooli jaoks, ei mõtle ma tavaliselt, et siin tooli all istus Dalai Lama. Kui ma vaatan parempoolse uksepolstri koltunud käepidet, ei mõtle ma enam, kas selle ajas kollaseks Prantsusmaa presidendi hr Jacques Chirac'i, USA kaitseministri või Saksamaa kantsleri käehigi. Äkki mõni neist nokkis koguni nina ja puhastas sõrme polstrisse? Või on need mingid veel hullemad plekid seal tagaistmel? Kuidas ma saaksin siis tagaistmel Volga varuosi või Originaali kuuspakki sõidutada, kui mind segaks kogu aeg teadmine, et siin istus Tema Kõrgeausus Lichtensteini prints.

Aga W126 oli tänavu tubli. Eks see endine esindusauto on nüüd oma vanadusepuhkuse auga välja teeninud. Ja mis oleks valitsusautole lihtsam vanaduspõlv, kui suviti paar tuhat kilomeetrit anonüümset sõitu perekasutuses. Sõitsin temaga kokku maha ca 5 tuhat kilomeetrit. Hea suur ja ökonoomne pereauto on. Käisin ära korralises 480000km hoolduses, tunnistati täitsa kobedaks vanakeseks. Kohe pärast seda jäin oma lollusest ühe automaatikaga värava vahele kinni ja kriipisin stange ära. Üldiselt on ta meie pere lemmik kõikidel väljasõitudel. Volgaga näiteks nii ei ole.


Nüüd talvitub ta Tartus ja kes teab, millisel kevadel ta jälle välja sõidab.