Mercedes-Benz 300E 1988, w124 - Lahekas

[Lahekas]

Mark: Mercedes-Benz 300E
Väljalaskeaasta: Passis 1987, VIN koodi järgi 1988 lõpp, ehk siis 1989 a mudel (?)
Läbisõit: 336 000
Mootor: 3.0 bensiin, 132 kw, automaatkast
Värvus: Lumivalguke
Lisavarustus: Elektriaknad (2x), istmesoojendused (2x), originaalveljed (15'), elektripeegel, elektriline katuseluuk, tagumised peatoed, käetugi ees, ASD, püsikiirusehoidja.
Muud: originaalstereo on veel ka sees


Sai siis pikalt oma valget W123-e müütatud ja lõpuks leidis ka tema endale ostja. Samal päeval, kui tulevane omanik 123-e vaatamas käis, ilmus ka siiasamma foorumisse müügikuulutuste alla üks lumivalge (iroonia?!) W124 3-liitrise mootoriga, automaatkasti ja elektrilisadega - auto, millest olin just unistanud. Sai kohe kiiremas korras võetud ühendust omanikuga ja auto vaatamise aeg kokku lepitud. Sõbra võtsin ka kaasa, et kaine mõistus ikka säiliks. Omanikuks oli üks väga vahva noor mees, kes mõistis humoorit ja läks minu naljadega väga hästi kaasa. Auto asus Pirital, ning noormees oli selle saanud oma vanaisa käest, kes ennem selle autoga Jõhvi vahel ringi piitsutas. Noormees ise väga palju selle autoga sõitnud ei olnud, kuid tema vanaisa oli väga hoolitsev ja kõike autoga seostuvat korralikult tegev inimene. Väidetavalt polnud vanaisa alla 5 tunni autot seest koristanud. Jõudsime siis auto juurde kolmekesi, autouksed avanesid ilusasti kesklukust.. tegin ukse lahti... ja süda oli otsuse teinud. Panime auto käima, mis algul tahtis natuke vaeva saada (õhulugeja, hiljem pikemalt seletatud), aga see, mis ma kapoti all nägin, oli võrratu. Mootor alt täiesti õli- ja lekkevaba. Mõned roostekohad kerel ei häirinud mind mitte üldsegi. Ajasin end siis ka käpuli ja nägupidi põhja alla, et vaadata, mis olukorras põhi on - korras. Pagassis tagavararatas üles - korras. Selge. Proovisõidu aeg. Elektriaknad töötavad, kast vahetab sujuvalt, mootor tiksub nagu uus, pidurid korras, ABS töötab, kickdown töötab, ASD töötab, püsikiiruse hoidja.. ei tööta, hakkab jõnksutama, kui püsika peale lükkan, ilmselt mingi vaakumileke (?). Proovisõidu ajal saime muidu väga huvitavaid jutte kuulata omaniku poolt. Kus sõitis mõni rullnokk end vastu munakive poolsandiks ja kus üks tädi sõitis väga väikese kiirusega posti ja sai surma, sest turvavöö oli lahti jne. Proovisõit läbi, lõin veel sõbrale vastu kõhtu, et nohh, ole mu süda ja kaine mõistus. Tema ainult kinnitas minu südame otsust ja olimegi kokku leppinud omanikuga, et kahe päeva pärast, kui minu 123 on läinud, tulen kohe sinu juurde ja viin su auto ära. Diil. Laupäeval 17.04 sõitiski minu 123 minu juurest ära ja 45 minuti pärast olid 124-a paberid täidetud ja sõitsin sellega muretult kodupoole. Algul väga kahtlev olnud naispool oli peale kilomeetrist sõitu autost nii vaimustunud, et ennem kodu juures autost välja ei tuldud, kui pidin temale tegema veel paari kilomeetrise ringi Kristiine majade vahel.
Auto on seest väga vaikne, milles ma väga üllatusin, sest 22 aastat ikkagi.. ja väga puhas! Istmetel on mingid suht neutraalsed istmekatted, tegelik sisu hall tekstiil. Hetkel istmekatteid ära ei võta, sest juhiiste on määrdunud millegi- või kellegipärast ja ennem seda katet ära ei võta, kui on võimalus see iste puhtaks teha.




Täna sai kõik nahk, plast ja puitpinnad salongis silikooniga üle käidud ja asi võttis kohe teise jume. Ennem oli armatuur selline ära pleekinud ja helehall, nüüd ilus läikiv ja tumehall. Kohendasin ka veidi keskkonsoolis olevaid elektriakente lüliteid, sest olid need veidi sisse vajunud. Nüüd ilusti paigas ja enam sisse ei vaju.



Väljast nagu juba öeldud, on mõned roostekohad täiesti olemas. Auto siiski üle 20 aasta vana. Samuti on ees mingid kulmud, ma kohe ei oskagi seisukohta võtta, mis nendega teha. Need nagu sobiksid, a samas jälle...






Tehnilise poole pealt on kaks viga. Pole küll veel pimedas sõitnud, kuid minuarust ei põle ükski kellade valgusti. Pirnid ilmselt läbi. Teiseks, kapoti alt ka midagi. Õhulugeja vms asi, mis seal suure õhufiltri totsiku all on, tahab saada mingit väikest pistikuga uut osa. Käisin täna Kadaka teel romulas, Andrese juures. Ta jagas kohe lahti, mida vaja. Varsti krutin külge..
Mootorist ka mõni pilt:


Vägagi ehmatas mind ära selle auto mootori võimsus, sest olin kuulnud ainult, et ega need 3.0 liitrised mingid eriti särtsakad pole. Esimene kord pedaal põhjas 100ni uhades tekkis küll tunne, et teist autot ma enam ei taha.
Muidugi ennem olin mitu aastat 123-ega ringi vegeteerinud, polnud see 2.0 liitrine karburaator miskine eriline püss just. Väga meeldib mulle ka veel see kickdowni süsteem, et pedaal tuleb põhja lüüa, mitte vajutada

Edasisi plaane praegu ei ole, olen autoga rohkem kui rahul. Ainuke asi on see õhulugeja vms asjale uus jublakas külge osta, siis ei tohiks ka külmkäivitustega probleeme olla. Keretööde kallale ei kipu praegu, sõidan, naudin ja olen niisama lahe selle autoga.