09-06-2015, 09:42 PM
1) Esimene lubadega sõidetud talv. Autoks Mazda 626. Peale tuisku oli vaja teha üks sõit: Tartu-Järvamaa-Lääne-Virumaa-Tartu(tookord sai Ida-Virumaa oma tüüpilisest marsruudist välja jäätud). Enne starti lugesin netist, et tln-trt mnt. peal pidavat nähtavus nii hull olema, et autod liiguvad max 60km/h(sedagi vaid julgemad). Ise sõitsin, siis ei tundunud teeolud enam nii hullud ja kehvemates kohtades sai siiski igaks-juhuks 70 peale langetatud. Päeva peale tundus ilm ja teeolud järjest paranenud olevat(päevapeale, kuna igal pool oli vaja teha tunni-paarine peatus).
Õhtul sai siis Väike-Maarjast tartu poole sõidetud ja teeolud paistsid täiesti head(uued naelad said ka hiljuti alla pandud seoses tehtud sillastendiga). Sai siis täiesti tavalise kiirusega sellel teel sõidetud, kui järsku ühe kurvi taga oli tee, mis oli ühtlaselt kaetud kinnisõidetud lume laadse materjaliga. Pidurdada väga ei jõudnud(ja seal oleks see ka ohtlik olnud) ja üritasin rahulikult ilma gaasi andmata käiguga rahulikult aeglustada. Järsku lihtsalt tõmbas vibama ja kuna kiirus ei olnud just eriti alla langenud veel, siis ei jõudnud ka midagi teha, kui järsku lund lendas üle auto ja tundsin kraavist alla lendamist külg ees. Auto maandus tagumik ees täpselt väiksele lagendikule kahe metsa vahel. Meeter edasi ja ma oleks puus lõpetanud.
Ema ja väikevend(mõlemad tagaistmel) olid juba unne suikunud ja ärkasid väikse õe karjatuse peale kõrvalistmelt. peale maandumist sai uks lahti lükatud(selleks tuli lund uksega eest lükata) ja rahulikult tiir ümber auto tehtud. erilisi vigastusi ei paistnud, ainult esistange oli nurgast lahti tulnud. Järgmisena teele vaadates nägin nelja või viite seismajäänud autot teeääres, kes kõik tulid ligi ja uurisid, et kas kõik ikka terved ja kuidas saaks aidata.
Omal jõul(väikse lükkamisabiga) sai auto kraavi äärde sõidetud, millest üles aitas üks maastur tõmmata(kuna kraavist üles auto enam ei tulnud). Värin oli pool-tundi kuni tund kindlasti sees ja väga edasi ei julgenud kohe sõita. Kui läksin, siis sellel teel enam üle 60km/h ei sõitnud(ülejäänud tee oli samasugune, nagu peale kurvi tekkinud osa[ilmselt ei olnud rohkem teed hooldatud])
Enda rahustuseks nägin teel tartusse veel kahte autot kraavis ja läksin appi ka neid välja tõmbama.
2)Sama auto, aga seekord suvine aeg. Teeolud head ja kiirustades Tartusse keeras reola ristis üks auto ilusti ette. Mõtlemisaega polnud ja ainus, mis peast läbi käis oli ''mida see vend teeb??'', samal ajal pidurit tugevasti surudes ja rooli vasakule käänates, kuni nägin teist autot ettekeeranu taga. Tugevamini kahe käega rooli veel rohkem vasakule, aga hilja-pauk-piruett-postid-kraav.
Vaatasin korra ringi, kangutasin ukse lahti ja läksin teist autot vaatama, millega kokku olin lennanud. Seal kõik terved. Teiseltpoolt ristmiku tuli kolmanda auto juht ja küsis midagi stiilis, et ''mis nüüd juhtus?''. Kella 10 paiku seal liiklust oli ja autosi jäi päris hulgi seisma, kes muidugi otsejoones mazdapoole läksid ja küsisid, et kes seal sees oli. Nähes mind aga ringiliikumas ja ütlemas, et kõik on korras, oli kõigil muidugi imestus suur.
Sellest saati ootan ise vasakpöördeid tehes pigem mõned sekundid kauem, kui hakkan mõtlema, et ''Ah, jõuan küll.''
Videod: https://www.youtube.com/watch?v=iWGY0eTgKjc
https://www.youtube.com/watch?v=qsDFNoKmoFM
Õhtul sai siis Väike-Maarjast tartu poole sõidetud ja teeolud paistsid täiesti head(uued naelad said ka hiljuti alla pandud seoses tehtud sillastendiga). Sai siis täiesti tavalise kiirusega sellel teel sõidetud, kui järsku ühe kurvi taga oli tee, mis oli ühtlaselt kaetud kinnisõidetud lume laadse materjaliga. Pidurdada väga ei jõudnud(ja seal oleks see ka ohtlik olnud) ja üritasin rahulikult ilma gaasi andmata käiguga rahulikult aeglustada. Järsku lihtsalt tõmbas vibama ja kuna kiirus ei olnud just eriti alla langenud veel, siis ei jõudnud ka midagi teha, kui järsku lund lendas üle auto ja tundsin kraavist alla lendamist külg ees. Auto maandus tagumik ees täpselt väiksele lagendikule kahe metsa vahel. Meeter edasi ja ma oleks puus lõpetanud.
Ema ja väikevend(mõlemad tagaistmel) olid juba unne suikunud ja ärkasid väikse õe karjatuse peale kõrvalistmelt. peale maandumist sai uks lahti lükatud(selleks tuli lund uksega eest lükata) ja rahulikult tiir ümber auto tehtud. erilisi vigastusi ei paistnud, ainult esistange oli nurgast lahti tulnud. Järgmisena teele vaadates nägin nelja või viite seismajäänud autot teeääres, kes kõik tulid ligi ja uurisid, et kas kõik ikka terved ja kuidas saaks aidata.
Omal jõul(väikse lükkamisabiga) sai auto kraavi äärde sõidetud, millest üles aitas üks maastur tõmmata(kuna kraavist üles auto enam ei tulnud). Värin oli pool-tundi kuni tund kindlasti sees ja väga edasi ei julgenud kohe sõita. Kui läksin, siis sellel teel enam üle 60km/h ei sõitnud(ülejäänud tee oli samasugune, nagu peale kurvi tekkinud osa[ilmselt ei olnud rohkem teed hooldatud])
Enda rahustuseks nägin teel tartusse veel kahte autot kraavis ja läksin appi ka neid välja tõmbama.
2)Sama auto, aga seekord suvine aeg. Teeolud head ja kiirustades Tartusse keeras reola ristis üks auto ilusti ette. Mõtlemisaega polnud ja ainus, mis peast läbi käis oli ''mida see vend teeb??'', samal ajal pidurit tugevasti surudes ja rooli vasakule käänates, kuni nägin teist autot ettekeeranu taga. Tugevamini kahe käega rooli veel rohkem vasakule, aga hilja-pauk-piruett-postid-kraav.
Vaatasin korra ringi, kangutasin ukse lahti ja läksin teist autot vaatama, millega kokku olin lennanud. Seal kõik terved. Teiseltpoolt ristmiku tuli kolmanda auto juht ja küsis midagi stiilis, et ''mis nüüd juhtus?''. Kella 10 paiku seal liiklust oli ja autosi jäi päris hulgi seisma, kes muidugi otsejoones mazdapoole läksid ja küsisid, et kes seal sees oli. Nähes mind aga ringiliikumas ja ütlemas, et kõik on korras, oli kõigil muidugi imestus suur.
Sellest saati ootan ise vasakpöördeid tehes pigem mõned sekundid kauem, kui hakkan mõtlema, et ''Ah, jõuan küll.''
Videod: https://www.youtube.com/watch?v=iWGY0eTgKjc
https://www.youtube.com/watch?v=qsDFNoKmoFM