26-09-2008, 10:18 AM
Rait Kirjutas:Paar küsimust.
Esiteks, kuidas oleks pidanud politseinik mulle peatumismärguande andma, kui autoks olnud hall nissan ei omanud punast vilkurit ja konstaabel istus autos ja oli patrullimas üksinda?
Teiseks kuidas oleks psühholoogiliselt õigeim kahesuskirja kirjutada, et mul juhtimisõigust ei peatataks?
Panen siia ühe teksti Politseiameti käskkirjast politseiasutustele sõidukile peatumismärguande andmise kohta. Tekst järgmine:
POLITSEIAMET
Teie nr Meie 12.06.2008. nr PA_16-18.2/5133
Politseiasutused
Sõidukile peatumismärguande andmine
Austatud politseiasutuse juht
Riigikohtusse on jõudnud mitu väärteoasja politsei menetletud sõiduki peatamise märguande
eiramise kohta. Ühes sellises väärteoasjas on Riigikohus teinud väärteokaristuse tühistamise otsuse
(3-1-1-25-08), milles on välja toonud seisukohad peatamismärguande nõuete osas. Eeldada tuleb, et
ka teised kaebused leiavad analoogilise lahenduse. Politseil tuleb lähtuda Riigikohtu lahendist ning
vältida vigade kordumist.
Vastutus sõiduki peatamise märguande tahtliku eiramise eest on sätestatud liiklusseaduse §-s 74³º.
Peatumismärguanne on kohustuslik vaid siis, kui märguanne on antud seaduses või selle alusel
kehtestatud korras.
Liikluseeskirja p 2 kohustab liiklejat peatuma, kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab
peatumiskohta. Liikluseeskiri annab võimaluse anda peatumismärguanne sõidukist, samuti
valjuhääldi kaudu. Ees sõitev juht peab jääma seisma parempoolsel teepeenral, selle puudumisel
sõidutee parempoolse ääre lähedal, kui taga sõitval alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka
punane vilkur. Sättest tuleneb, et peatumismärguanne on kohustuslik vaid. siis, kui see on antud
järelsõitvast sõidukist.
Analoogiline on peatamismärguande andmise regulatsioon liiklusseaduse alusel sätestatud
liiklusjärelevalve korras, mille § 32 sätestab, et peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve
teostaja käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega), tsiviilvärvides või politseivärvides
alarmsõidukist käega või valjuhääldi kaudu või ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt
üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga.
Lähtuvalt eeltoodud sätetest ei ole peatumismärguanne õiguspärane, kui see on antud küll
üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga, kuid vastutulevale sõiduki juhile.
Ülaltnimetatud määrustes on nimetatud sinist ja punast vilkurit, mis peavad samaaegselt töötama.
Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord (VV 20.veebruari 2001 määrus nr
69) kehtestab nõuded vilkuri paiknemisele, valgustustugevusele ning vilkumissagedusele.
Vilkuritega ei saa aga samastada sinise ja punase filtriga märgutulesid armatuurlaual, esivõres või
mujal - § 8 sõnastusest tuleneb, et filtriga märgutuled on valgustusseadmed. Seega ei saa käsitleda
peatumismärguande eiramisena, kui peatumismärguanne anti sinise või punase filtriga
märgutulega. Samuti ei näe liikluseeskiri ega ka liiklusjärelevalve kord ette peatumismärguande
andmist helisignaaliga.
Liiklusseaduse § 74³º alusel väärteo menetlemisel tuleb kohtuvälisel menetlejal tõendada muuhulgas
ka juhipoolne tahtlus eirata peatamismärguannet. Seega on vajalik tõendada, et märguanne oli antud
pädeva isiku poolt, märguanne oli antud vastavalt kehtestatud korrale ning märguanne pidi olema
juhile nähtav.
Palun selgitada eeltoodud nõudeid kõigile liiklusjärelevalvet teostavatele politseiametnikele ja
abipolitseinikele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Aeg
Politseipeadirektor
Siiri Pars 612 3211; siiri.pars@pol.ee
Ehk on abi kellegi!