GPS vs stalker(radar)

[marek]

tekkis küsimus, kumb on täpsem? nett ütles, et GPS.

gps'i viga 0,1-0,2m/s
radari viga 0,83-1,38m/s

mis te arvate? :eureka:

[merslane]

Mina isiklikult arvan ,et radar on täpsem ,kuna gps -i täpsus sõltub liikumiskiirusest.

[rauntz]

Ise pakuks gps-i, radari mõõteviga on ikka suurem vast. Eks tegelikult enne ei tea, kui oled katsetanud. Kuid millega katse õigsust tõestada

[indrek]

GPS peaks täpsem olema, ehkki oleneb ka palju raua tootjast

[Moss]

Kuid millega katse õigsust tõestada

Kas igast dragidel ja lõppkiirusvõistlustel ei mõõdeta kiirust viimasel 20 meetril andurite vahelt läbisõiduga? See peaks olema täpsem mõõteviis. Ehk siis järgminekord sinna GPS'id ja Stalkerid kaasa.

[v6sa]

See sõltub mõõtmistingimustest.

Naviger on parem siis, kui satelliite on piisavalt ning liikumiskiirus on suur ja aparaat on vähemalt 1-hertsine. Praegu vist aeglasemaid küll polegi... Satelliitidega on küll aeg-ajalt pahasti. Selles mõttes, et nad on lõunas ja vähemalt veerand aega ka liiga madalal. Eriti kehva on seis linnades, kus majad kipuvad nii varjama kui peegeldama.

Stalker töötab millisel sagedusel? Põhimõtteliselt on füüsika järgi Stalker parem, aga kuna ei mõõdeta mitte seisvat seina, vaid liikuvat ruumilist konstruktsiooni, enamasti veel käelt, siis ei pruugi radari eelis realiseeruda.

Minul on olnud võimalus kolm korda oma navigeriga määratud kiirust radariga võrrelda. Kõigil kolmel korral oli navigeri näit ja stalkeri number sama, mõlemad olid täpselt lubatud 90, kuigi spido näitas paar km alla 100...

[Priit]

Nagu siit ühest teemast ka varem läbi käis (Youtube video), on radari probleem see, et täpse tulemuse saamiseks peaks olema radar kogu mõõtmise vältel suunatud täpselt auto ühele punktile. Juhul kui mõõtmise ajal see punkt autol nihkub, võib saada vale tulemuse.

[R129]

Mõõtevahendi näit ei ole veel ÕIGE mõõtetulemus. See (0,1 - 0,2) m/s võib kuskil tehnospetsides kirjas olla kuid ma oleksin äärmiselt ettevaatlik selliste väärtustega.

Doppleri efektil tötöavad kiirusmõõturid läbivad taatluse, mis on oma väärtuselt väiksem kui ülal toodud numbrid.

Nii, et teaduslikult ja juriidiliselt läheb see teema ääretult laiahaardeliseks. Raske võrrelda, kuna GPS ei saa hästi kalibreerida.

[v6sa]

Mõõtevahendi näit ei ole veel ÕIGE mõõtetulemus. See (0,1 - 0,2) m/s võib kuskil tehnospetsides kirjas olla kuid ma oleksin äärmiselt ettevaatlik selliste väärtustega.

Doppleri efektil tötöavad kiirusmõõturid läbivad taatluse, mis on oma väärtuselt väiksem kui ülal toodud numbrid.

Nii, et teaduslikult ja juriidiliselt läheb see teema ääretult laiahaardeliseks. Raske võrrelda, kuna GPS ei saa hästi kalibreerida.

Õige, GPS ei allu üldse kalibreerimisele, kuna mõõtmistulemuse arvutamisel kasutatav matemaatiline aparatuur töötab tõenäosusel, mitte reaalarvulisel väärtusel...illy: Põhimõtteliselt väljastatakse tulemus kujul: "me eeldame, et 99,5% tõenäosusega on meie kiirus xx,x km/h". Mis tähendab, et praegu võib kiirus olla krt teab, mis (see 0,5% on üsna palju...).

Samas, selles teemas polegi küsimus mitte niivõrd sajandiktäpsusega mõõtmises, kuivõrd kasutajale tulemuse väljastamises. Ja siin on navigeril oluline eelis: samades tingimustes annab seade alati sama tulemuse. Ja seda ilma võimudega kontakti astumata.

Radarilt näidu teadasaamiseks tuleb kas natuke vaeva näha või tagajärgedega silmitsi seistailly:

Stalkeriga sõltub mõõtmistulemus sellest, kui hästi sellelel liikuvale masinale pihta saadakse.
Üritage 300 m pealt tabada liikuva auto esiotsa... Või mõnda muud tagasipeegeldavat pinda.

JA politseiga vaidlemiseks ei kõlba navigeri näit niikuinii. Kui seadusesilmad just ei üritat räigelt kellegi teise kiirust pähe määrida. Kuigi ka siis vaevalt see kiirusenäit asja muudab, pigem ikka väitlusoskus.

Mõõtmise täpsus ja aparaadi täpsus on kaks erinevat asja. Täpse aparaadiga metsa või metsa taha mõõta on üsna lihtne.

[R129]

Ja see mõõtmine nii, et ta ka mõõteseadusele vastaks on EVis ikka suhteliselt keeruline. Kuna ise oma tööga tegelen politsei mõõtmise hindamisega, siis olen asjaga natukene rohkem kursis kui muud kodanikud. Ja kui ikka köögipoolt tead siis saab ka vaielda - ning edukalt :hump:

Näiteks alla -30 võid nii kiiresti sõita kui tahad. Lidarite passis on temp vahemik kirjas -30 C kuni 60 C. Alla selle ei vasta mõõtetulemus mõõteseadusele -head tallamist talvetingimustes.
Teine konksuke on temperatuuri fikseerimises. Politsei pole erialaselt kompetentseks hinnatud temperatuuri mõõtmise alal Nii, et tehku kindlaks kas oli -26 või alla selle - seda muidugi juhul kui nad ise autost väljas olid.
OK läheb selliseks juriidiliseks vaidluseks ja tähenärimiseks - ilmselt otsustab kohtunik sellisel juhul tervele mõistusele - aga elu on näidanud, et hea advokaat suudab väga palju ära teha.

EDIT: kusjuures, EVis toimub kõik tõenäesustasemel k=2 ehk siis 95 % tõenäosustasemel. Kuid mitte üheski seadusaktis pole kirjas, et 95 % ka piisav on. Mujal maades on konkreetselt seaduses kirjas, et 95 % on piisav mingi sanktsiooni või vastavusotsuse tegemiseks

[h2x0r]

Hakkame arvutama. Tänapäevased GPS'id (sirf3 & Mediatek) saavutavad maanteel täpsuseks juba 1m tuuris. Jah aparaadid ise väidavad et on -/+ 3m, kuid elu on näidanud, et tegelikuses on asukoha täpsus ikkagi meetri tuuri. Hakkame nüüd arvutama. Tavaline GPS'i sagedus on 1Hz, st 1 lugem sekundis, kui masin sõidab 100km/h, siis kui palju ta läbib 1 sekundiga ? 27m. Ütleme, et kõige halvemal juhul võeti esimene lugem 1 meeter enne õiget positsiooni, teine lugem 1 meeter peale õiget positsiooni. See tähendab, et 27m asemel mõõdab geps 29 meetrit. See teeb eksimuseks mingi 6% ? Aega arvutab geps täpselt, selles ei maksa kagelda, seega maksimaalne eksumis saab olla 6% yhe lugemise tsükli juures. Kiirust aga ei võeta mitte ühe tsükli järgi, vaid mitme tsükli järgi, see aga vähendab eksimust tunduvalt, kuna yhe lugemiga ekistakse ühele poole, teisega teisele poole, kokku keskmine tuleb aga tõene tulemus, Seega paar 1-2% eksimust kiirusest on täiesti reaalne saada.

Mis puutub sateliitidesse, siis need ei ole lõunas, ainult. Kellel on kepsud olemas, pange tööle vaadake, pädevamad gepsud/softid näitavad sateliitide asukohti. PS, nad liiguvad ka.

Mis aga puutub politseiga vaidlemisse gepsu alusel, siis austraalias oli alles üks selline pretsedent, kus "kiiruseületaja" sai kohtus õiguse, kuna tema geps näitas, et ta ei ületanud kiirust.

[rauntz]

Näiteks alla -30 võid nii kiiresti sõita kui tahad. Lidarite passis on temp vahemik kirjas -30 C kuni 60 C. Alla selle ei vasta mõõtetulemus mõõteseadusele -head tallamist talvetingimustes.

Kuram, nii umbes 4 aastat tagasi, kui head käredad külmad olid ning temperatuur oli 33 kraadi allapoole nulli tartu lähedal, maksin 28 km/h ületamise eest minumeelest suhtkoht kopsaka trahvi. Oleks ma siis seda teadnud... Kell oli 6 hommikul, kui tartust tulin, tee tühi, ainult need vennad olid miskipärast siukse ilmaga ennast mõõtma sättinud...

[Rolz]

mnjah, 4 aastat tagasi Tartu politseile oma GPS-st rääkida ja seeläbi õiglust taga ajada..icc...

[R129]

Hakkame arvutama. Tänapäevased GPS'id (sirf3 & Mediatek) saavutavad maanteel täpsuseks juba 1m tuuris. Jah aparaadid ise väidavad et on -/+ 3m, kuid elu on näidanud, et tegelikuses on asukoha täpsus ikkagi meetri tuuri. Hakkame nüüd arvutama. Tavaline GPS'i sagedus on 1Hz, st 1 lugem sekundis, kui masin sõidab 100km/h, siis kui palju ta läbib 1 sekundiga ? 27m. Ütleme, et kõige halvemal juhul võeti esimene lugem 1 meeter enne õiget positsiooni, teine lugem 1 meeter peale õiget positsiooni. See tähendab, et 27m asemel mõõdab geps 29 meetrit. See teeb eksimuseks mingi 6% ? Aega arvutab geps täpselt, selles ei maksa kagelda, seega maksimaalne eksumis saab olla 6% yhe lugemise tsükli juures. Kiirust aga ei võeta mitte ühe tsükli järgi, vaid mitme tsükli järgi, see aga vähendab eksimust tunduvalt, kuna yhe lugemiga ekistakse ühele poole, teisega teisele poole, kokku keskmine tuleb aga tõene tulemus, Seega paar 1-2% eksimust kiirusest on täiesti reaalne saada.

Mis puutub sateliitidesse, siis need ei ole lõunas, ainult. Kellel on kepsud olemas, pange tööle vaadake, pädevamad gepsud/softid näitavad sateliitide asukohti. PS, nad liiguvad ka.

Mis aga puutub politseiga vaidlemisse gepsu alusel, siis austraalias oli alles üks selline pretsedent, kus "kiiruseületaja" sai kohtus õiguse, kuna tema geps näitas, et ta ei ületanud kiirust.

Ega siin pole mõtet vaielda - igale jääb enda arvamus, mina pole GPSi käes hoidnud ja sellega katseid teinud. Lihtsalt mõtlemisainet - kuidas on juriidiliselt tagatud, et GPSil on KOGU AEG üehdus x satelliidiga olemas. Siit ka üks põhjus, miks ei ole võimalik kalibreerida.

On selline termin - jälgitavuse ahel SI ühikuni. Näiteks eesti massi etalon on kalibreeritud Soome oamga, Soome oma Saksa omaga. Saksa oma juba Pariisi keldris asuva plaatina-iriidum sulamist silindrikesega Kui üks lüli on juriidiliselt vormistamata on kohe ......
Muude Si ühikutega on natukene lihtsam - need on loodusseadustega ära representeeritud (kui nii võib eesti keeles väita).

Vähe veel teadusjuttu - kes mõtleb massietaloni mille määramatus on alla 10 - 8 kg see saab Nobeli preemia, nii et hakake tööle.

[v6sa]

...
Mis puutub sateliitidesse, siis need ei ole lõunas, ainult. Kellel on kepsud olemas, pange tööle vaadake, pädevamad gepsud/softid näitavad sateliitide asukohti. PS, nad liiguvad ka.
...

Lähme ja paneme nüüd suvalise vastuvõtja tööle, mis satelliitide asukohti näitab. Vaatame ekraani ja tõdeme, et enamus satelliite kolistab lõviosa ajast meist lõunapool. Põhjuseks on meie asend põhjapookeral... Looulikult, kuna maakera pöörleb, satub mõni kuuel orbiidil tiirutavast 28 satelliidist ka meie pea kohale, kuid üsna tihti on need kusagil mujal, kui meile vajalikus asendis.

Geodeetide käest ikka kuuleb aeg-ajalt sellesuuunalist serbo-horvaadikeelset tõlkimatut sõimu. Siit ka põhjus, miks paljud firmad endistelt optiliste riistadega mahapanemise välitöid teevad ja satelliidipõhiselt ainult olemasolevat asju üles mõõdavad.

Ma olen selle asja köögipoolega põllumasinate kohalt kokku puutunud ja probleem on just lõunapoolse takistuse puhul. Põhjapoolsed satelliidid on enivei enamasti madalas ja neid näeb lagedal.

Muide, kui apastraadil on WAAS-tugi, siis praegu on euroopa EGNOS juba niivõrd püsti, et kannatab kasutada. Saab vea enamasti 70 cm., uuemate kiipide-antennidega juba 50 cm. Siis enamasti. Alati jääb võimalus, et antud hetkel on signaali vastuvõtt nii s*tt, et arvutatud tulemuse hajuvuse alusel saame asukoha näteks 18 m mööda...illy:illy:

Ja veel, kellaega ei arvutatagi. GPS töötabki kellaaja edastamise baasil. Too satelliit üleval ongi sisuliselt kell, millele on järgi ühendatud saatja. Noh, tegelikult on see ehitus veidi keerulisem, aga põhimõtteliselt piiksub satelliit kellaega:lol:

Euooplaste unistus on Galileo, mis peaks USA ja Vene arhailistest süsteemidest tehniliselt oluliselt parem olema. Aga praegu on see süsteem sisuliselt joonestuslaudadel. Esimesed proovisatelliidid on üleval, aga kuna bürokraatia riikide vahel nõuab oma aja, siis on süsteemi arendamine oma esialgsest ajakavast muhedalt maas. Itaallased süüdistavad prantslasi, prantslased omakorda sakslasi ja nood kõiki muid - pidi ju sealmaal raskeveokimaksu kogumine minema navipõhiseks juba 2004... Senimaani asi ei toimi nii, nagu algselt mõeldud - Galileod ju pole, mis auto 20 cm täpsusega kaardile manaks...

[h2x0r]

Muide, kui apastraadil on WAAS-tugi, siis praegu on euroopa EGNOS juba niivõrd püsti, et kannatab kasutada. Saab vea enamasti 70 cm., uuemate kiipide-antennidega juba 50 cm. Siis enamasti. Alati jääb võimalus, et antud hetkel on signaali vastuvõtt nii s*tt, et arvutatud tulemuse hajuvuse alusel saame asukoha näteks 18 m mööda...illy:illy:

70 ja 50 cm tasub laiatarbe käsi gepsude puhul vaid unistada. Nad lihtsalt ei näita nii täpset kordinaati. UTM'is on enamasti täpsus 10 meetrit Lat/Lon systeemis saad paar meetrit (1 koma koht) aga see sõltub muigi asukohast. L-Estiga saab kõige täpsema 1m. profi seadmetel on muidugi teine asi aga noist ilmselt siin ei ole mõtet rääkida.

Mis puutub kella, siis kuigi gepsu kell jookseb otsapidi aatomikella, siis on aegaajalt kuulda olnd kella ebatäpsusest. Ei teagi millest see tingitud on gepsu enda softist, või millesti muust. Aga samas, kui kõikidel sateliitidel on kell täoselt võrdselt vale, siis pole jällegi suurt probleemi.

[v6sa]

Oled mõõtnud? Mina olen. Ja viga >1 m on ikka 90+% ajast, kui WAAS on sisse lülitatud. Ilma korrektsioonita on hea tulemus 2,5m ...

See kellaasi ongi nii: isegi kui kell on "vale" (igapäevaelus ei mängi see sekundimiljardik mingit rolli, erirakendustes küll!), on ta vale kõigil ja korraga. Mis ei mõjuta süsteemi asukohamääramistäpsust kuigivõrd.

Kuidas neid TOMTOMidel ja teistel navidel on? Kas WAAS on vaikimisi lubatud või keelatud? SirfIII sisaldab juba seda võimalust rauas ja enamusel peaks see kiip kõhus olema.

[h2x0r]

Oled mõõtnud? Mina olen. Ja viga >1 m on ikka 90+% ajast, kui WAAS on sisse lülitatud. Ilma korrektsioonita on hea tulemus 2,5m ...

See kellaasi ongi nii: isegi kui kell on "vale" (igapäevaelus ei mängi see sekundimiljardik mingit rolli, erirakendustes küll!), on ta vale kõigil ja korraga. Mis ei mõjuta süsteemi asukohamääramistäpsust kuigivõrd.

Kuidas neid TOMTOMidel ja teistel navidel on? Kas WAAS on vaikimisi lubatud või keelatud? SirfIII sisaldab juba seda võimalust rauas ja enamusel peaks see kiip kõhus olema.

Viimased kõlakad Sirf3 gepsude kohta mida netist lugema juhtusin, rääkisid, et kirjade järgi peaks WAAS/EGNOS olema, tegelikuses aga ei toimi. See on aga naised saunas rääkisid jutu tasemel.


Mis puutub aga mõõtmisse, siis räägi kõigepealt, kui täpselt sul kordinati kuvati ja mis kordinaat süsteemist me räägime ?

[v6sa]

Vot neid kõlakaid olen ka mina kuulnud.

SirfII-l igatahes ei toimi:bash: Või vähemalt minu moodulil ei toimi.

Aga mõõtmistest:
palun!

[h2x0r]

Väga väärt lugemine, võiksud sellest eestikeelsesse wikipeediasse refereeringu teha. Mõtlen just gepsu osa. http://et.wikipedia.org/wiki/GPS