26-01-2014, 09:48 AM
(26-01-2014, 12:57 AM)KasVaru Kirjutas:
mis rõhuga ta siis olla võiks?
ja palju rõhud erineda võivad?
Korras KSP puhul ikka 135 bar. Mida kõrgem rõhk, seda parem ja täielikum on põlemine.
Kulunud KSP korral (ning enamus meil liikuvatest on kulunud) peab katsetama - madalama rõhu korral kompenseerub täppispaari kulumine ja pihustusprotsess on ajaliselt ettenähtule lähedane.
Pihusti ülemine osa ei mõjuta pihustustulemust. Pihuse kuju määrab vaid otsa valmistamise kvaliteet ja rõhu vedru surve.
Pihustiotsad on tänapäeval säärane kulumaterjal, et paraku peab hea tulemuse saamiseks ostma neid varuga - siis on, millest kehvemaid välja praakida.
Ma ei tunne kõnealuse meistri käekirja, kuid olen ise vaielnud TestRemi meestega teemal, kas pihustuskoonuse kuju jälgimine pihustite stendimisel on ka oluline või piisab vaid rõhu kuidagi paikakeeramisest...
Enamuse "meistrite" jaoks piisab, kui pihusti avanemisrõhk on sinnapoole ja pihusti otseselt ei kuse. Aga mootior ei valeta ja kehvasti tehtud töö on kõrvaga kuulda.
Iseasi, et see on tegelikult kosmeetiline probleem ja kerge kolksuga pihusti mootori eluiga drastiliselt ei vähenda. Kütusekulu võib mõne kümnendniku tõusta ja jõudlus sekundisajandiku võrra väheneda. Midagi reaalselt tuntavat seega mitte. Mistõttu omalt poolt on diselistidel ka õigus - töötab ju ka nii.