Postitused: 802
Teemad: 55
Liitus: Apr 2009
Maine:
14
Tervist,
(hetkel veel lühidalt, kunagi aga pikemalt) sain endale ühe MB kingiks ja alustasin auto taastamisega. Paraku, on autod alati huvitanud, aga kuna kasvasin põhiliselt emaga üles, siis kedagi kes midagi oleks õpetanud(isa) -- puudus. Seega olen üritanud omade loogiliste lahendustega hakkama saada.
Paraku olen jõudnud punkti, kus ma enam asjast ise jagu ei saa ja ei teagi kellelt küsida. Ühest töökojast küsiti informatsiooni eest raha ja E-mailide teel, ei viitsi keegi minuga suhelda... seega loodan, et leian vastuse siit
Nimelt, auto on küll üldiselt väga heas seisukorras, roostest rääkides. Aga nina oli siiski piisavalt hull, et vajas hooldust. Sai siis koos ühe vana huvilisega ninale hooldust tehtud, kuid asi ei olnud kindlasti lõplik ning tagantjärgi on tunne, et asi ei sugugi õige.
Huvilisel oli küll 20 aastat mersudega kogemusi ja puha, kuid paraku kerede hoolduse ja värvimisega tal kogemusi nii väga ei olnud..
Kõige hullem oli kõrvalistujapoolse nina-otsaga. Seal oli rooste metalli täiesti ära söönud.
Õnneks oli kohapeal olemas teine Mercedes-Benz, seega sai väike tükk sinna lõigatud. Endast loogikast suutsin ka selle tüki täpselt õigeks taguda.
Tükk sai punktidega külge keevitatud ning "roostesurmaga" üle käidud..
Peale "roostesurma" kuivamist panin silikooniga punktid üle..
Nüüd tuli kambal mõte, et kuna nähtavale ei jää, et siis paneks Hammerite peale ja asi korras..
See Hammerite oli minu silmis tegelikult nii mõeldud, et ma uue roosteta koju tagasi saaksin..paraku on juba ammu asi mahakoorumas.
Mind huvitaks, et milline oli kõige suurem viga ja kuidas oleks kõige õigem ja korralikum asi ära lõpetada.
Tarvis oleks head lahendust, mida saaks kodustes tingimustes ära teha ja kasutada kõikjal, kuhu silm ei pääse, kuid niiskus küll. Kindlasti on plaan kasutada niiskus tõrjuvaid-"plögasi", kuid mis seal all peaks olema? Tean, et tuleks kasutada krunti jne, kuid oleksin väga huvitatud mingisugusest täpsemast informatsioonist.. Näiteks:
-Mis krunt olema peab?
-Kui paksud kihid krunti?
-Mitu kihti krunti?
-Kuidas kruntida(pintsliga või peab olema midagi võimsamat)?
-Milline värv peab olema(spray või konkreetne autovärv)?
-Kas selline keevitamine oli õige?
-Kas silikoon oli õige idee?
-Kas silikoonile tuleks ka pahtlit peale panna?
-Kas nn. roostesurm võib krundi all olla?
-Näiteks, mul on ainult üks 10cm diameetriga laik, kus värvi enam peal ei ole. Kas on õige, kui panen krundi ainult nö. auku ja lihvin ääred siledaks, siis sinna otsa värv?
Kohad, kuhu mul oleks selliseid lahendusi veel vaja:
-Tiibade tagused, kus kapoti-vedrud asuvad
-Pampride tagused, ikka mõtlen keret, mitte pampri tagumist külge
-Salongis, vaipade alune
Tänades ette,
Kalle
Postitused: 8,227
Teemad: 99
Liitus: Nov 2005
Maine:
36
Küsimustele vastata ei oska, kuid Auto-Motoforrumis on paar teemat, mida ma soovitan lugeda:
keretöödest
kere remondi lühikonpekt
Postitused: 802
Teemad: 55
Liitus: Apr 2009
Maine:
14
v6sa Kirjutas:Küsimustele vastata ei oska, kuid Auto-Motoforrumis on paar teemat, mida ma soovitan lugeda:
keretöödest
kere remondi lühikonpekt
Suured tänud, nendest postitustest sain kõik vastused
Postitused: 802
Teemad: 55
Liitus: Apr 2009
Maine:
14
Ei hakka uut teemat tegema ja tõstan enda vana "appikarje" üles. Hetkel on aeg jõudnud sinna, kus mul on piisavalt aega ja raha, et autoga jälle tegeleda. Esimese asjana tahaks siis keretööd ära teha. Kuigi kavatsen seda sõbraga teha, kes teab asjast rohkem kui mina, siis ikkagi tahaks mõned elementaarsed asjad üle kontrollida.
Vägagi sarnased tööd tegelikult Werewolfi autoga: http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=9214
Nagu ma saan aru, siis tiibade alt käib asi nii:
Tsitaat:Seejärel siis happekrunt, punane krunt ja hermeetik peale ja värvi alla. Kuna koht ei jäänud näha, siis selletõttu ei hakanud ka hermeetikut perfektselt sirgelt laskma, vaid sai lastud nii, et kenasti paxult koha ära katax:
Happekrunt on mõeldud roostetõrjumiseks?
Punane krunt on lihtsalt krunt?
Aga mis asi hermeetik on?
Ja peale värvi olekski nagu kõik?
Küljekarpe ma vist hetkel vahetama ei hakka, kuna sõber ütles, et see on umbes 10 000 EEKine lõbu. Kuidas w124 küljekarpe vahetatakse?
Ja kui paha idee oleks näiteks tungraua augud ära katta ning üle värvida?
Postitused: 594
Teemad: 27
Liitus: Nov 2007
Maine:
0
Krt vaevalt nüüd, et 10 tonni sul kahe karbi vahetus maksma läheb. Usun, et poolega sellest summast peaks hakkama küll saama. Oleneb muidugi ka see, et kus ja kuidas teha lasta. Ja kas sa ei ole mõelnud näituseks osta karpidele nood originaal kaitseplastikud peale. Selle alt ei pea ju ka teab mis ilus see eeltöö olema ju. Peamine ju et ei roostetaks ja auke sees poleks.
Postitused: 802
Teemad: 55
Liitus: Apr 2009
Maine:
14
Hetkel on küljekarbid sellised:
Mis tegelikult ei ole väga hull, kuna ei paista nii väga tiiva alt välja.. Muidugi idaalne ei ole.. Mind huvitab, et kuidas see küljekarp sinna kinnitatud on? Mul vaja siis see pealmine plekk ainult ära vahetada, mis pidi kusagil 300 EEK/tk maksma, aga vahetus?
Postitused: 56
Teemad: 5
Liitus: Jun 2007
Maine:
0
Küsimuse, koos all välja toodu vastusega, saad lugeda siit.
Vajab registreerimist.
Autorestauraatori Märt Aarne kirjapandu:
Tsitaat:huvilistele aga soovitan liituda ja lugeda http://www.unicweb.ee/index.php
Kuna tegu on "korduma kippuvate küsimustega" siis otsustasin vastuse anda Foorumis.
See, et plekk on enne töö kallale asumist vanast värvist, pahtlist ja roostest puhtaks tehtud, on väga hea. Selgituseks nendele, kes seda tööd liigseks peavad, toon mõned põhjused, miks nii hea on.
a. Hea tulemuse saavutamiseks peab olema selge ülevaade, kus on läbiroostetanud kohad (augud), kus on rooste tunginud värvikihi alla, kus varem tekkinud vigastused (mõlgid), mida ei ole korralikult remonditud. Kui värvikiht on peal, ei pruugi pealt nähagi olla, et plekk vajab remontimist.
b. Puhtaks tehtud plekiga on mõnus töötada, töökoht on puhas, seda on hea keevitada, hea rihtida. Versus: värv ja pahtel keevitamisel põleb ja ajab musta suitsu, rihtida ei saa, kuna värvikiht on suhteliselt pehme, sellele lisandub tihti ka allpool olev mastiks.
c. Ei ole riski, et tulevikus, kui autot värvima hakkad, tekivad mahtkahanemised (lohud), värvi ja kruntide läbikumendumised, nn. ämblikuvõrgu" tekkimine, kui auto päikese käes seisab jne.
KOKKUVÕTTES: ON MEELDIVAM TÖÖTADA JA SAAME PAREMA TULEMUSE. Mina isiklikult pean esimest väga oluliseks!
Kui töötad niiskes ruumis või koguni õues, siis kipub puhastatud plekk õige kiiresti rooste minema. Niiske võib olla ka selline ruum, mis esmapilgul tundub täiesti kuiv. Siiski võin enda kogemustest öelda, et rooste ei lähe plekk ainult pideva küttega ruumis. Kui näiteks suvekuudel kütet sees ei ole, läheb õhuniiskus nii suureks, et plekile tekivad mõne päevaga roostelaigud. Nende vältimiseks on mõned võimalused. Võiks kasutada fosfateerimist. Selleks vajad fosfateerimisvedelikku. Osta saab seda näiteks Benefitist. Kulu ei ole suur. Ise seda ei kasuta, kuna töötan kuivas ruumis ja probleemi ei ole. Konsulteerisin Peeter Sarevetiga Benefitist ja tema soovitab pleki pinnad fosfateerimisvedelikuga üle hõõruda. Selleks on sobiv vahend "karukeel". Saadaval samas. Pind jääb peale kuivamist kergelt sinaka läikega ja on rooste suhtes passiveeritud. Fosfateerimiskihi võib peale plekitöö lõppu värvikihtide alla jätta.
Teine võimalus oleks kogu "haljas" pind kergelt üle kruntida. Puuduseks on see, et töö koht tuleb iga kord jälle uuesti krundist puhastada ja peale keevitust jälle kruntida. Ka kipub krunt kuumuse tõttu siiski kõrbema ja ajab suitsu.
Mina eemaldaksin enne värvitöö alustamist sellise krundikihi täielikult. JÄLLE LISATÖÖ!
Kui plekitöö on valmis, siis tuleks kogu pleki pind mehhaanilise terasharjaga veelkord üle puhastada. See on vajalik uuretesse tekkinud rooste ja mustuse, samuti musta oksiidikihi eemaldamiseks. Kui see tehtud, siis pesu. Pesuks on hea kasutada pesukannu. Vedelikuks silikoonipesuaine. Piserdad pinna märjaks ja hõõrud "karukeelega" pinna puhtaks. Siis loputad ja kuivatad. See operatsioon on vajalik mustuse, rooste, rasva ja oksiidide eemaldamiseks. Pesuvedelik muutub hõõrumisel üsna mustaks.
Selline pestud pind tuleks võimalikult kohe katta roostereaktiivse krundiga (RR-krunt, happekrunt). Sellise krundiga on mõtet katta ainult puhast metallpinda. Värvi peale ei ole seda mõtet kanda, sellel ei ole toimet. Reaktsioon toimub metalliga. RR-krunt on kahekomponendiline, 1:1 vahekorras, poolläbipaistev. Paksult ei ole vaja katta, ainult üks kiht, nii et pind oleks kaetud. Selliselt ei ole kulu väga suur, kogu auto seest ja väljast vast 1 ... 1,5 liitrit.
RR-krunt muudab teraspleki rooste suhtes passiivsemaks (rooste ei teki nii kergesti kui töötlemata pinnal).
RR-krundil lase kuivada u. 40 minutit ja kata 2-komponendilise krundiga. See on vajalik parema nakkuvuse saavutamiseks! Võib kasutada kas punast, halli või mõnda muud 2-k krunti. Ka täitevkrunt sobib. Krundi kulu sõltub muidugi ka kruntijast kuid pakun vajalikuks koguseks u. 2 ... 3 liitrit töösegu (koos kõvendi ja lahustajaga).
Selliselt krunditud ja täielikult kuivanud pind on aluspinnaks kõikidele järgmistele maalritöö operatsioonidele: pahtel, täitevkrunt, värv.
See oleks nii, kui sa ei jätaks autokeret "talvituma". Asi on selles, et selliselt krunditud pind ei ole niiskuse eest kaitstud. Muide, ka pahtel imab endasse õhuniiskust ja see jõuab metallini, võib tekkida korrosioon (roostetamine). Selleks, et tekitada niiskust mitteläbilaskev kaitsekiht, oleks vaja krunditud pind värvida. Mina nimetan seda alusvärviks. Olen arvamusel, et alusvärv on igal juhul hea. Ka siis, kui ei järgne "talvitumine", vaid hakkad kohe pahteldama. Kasutada võiks mõnda vähe odavamat, kuid siiski kvaliteetset 2-K värvi. Meeles tasub pidada seda, et iga kord tuleb pind matistada, kui järgmist kihti peale kannad!
Põhjamastiks tuleks kanda ka põhja all ikka normaalselt värvitud pinnale. Põhja all peaks see värvikiht just eriti korralikult tehtud olema.
Terv. Märt Aarne
Autorestauraator
Võid infi otsida ka http://www.vanatehnika.ee
Postitused: 802
Teemad: 55
Liitus: Apr 2009
Maine:
14
Vot see oli tõesti kasulik tekst. Ma olen nüüd suhteliselt kindel mida tuleks teha.
Endiselt olen huvitatud küljekarpidest. Kuidas w124 sedaani küljekarbid on kinnitatud ning kuidas toimub vahetus? (Räägin siis pealmisest plekist.)
Postitused: 594
Teemad: 27
Liitus: Nov 2007
Maine:
0
09-05-2010, 09:14 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-05-2010, 09:15 PM ja muutjaks oli Nustu826.)
Kinnitatud nad on nagu kõigil autodel - keevitatud. Kui sul aga on ainult tungiavade ümber augud ja muu osa korralik, siis lase ainult sealt ümbert ära keevitada ja siis plastik peale ja ei jää miskit näha.
Vahetusel puuritakse keevituspunktid lahti ja suruõhumeisliga lüüakse plekk mööda puuritud auguääri pealt minema. Pinnad käiatakse puhtaks ja keevitatakse uus karp uuesti külge. Jutt on lihtne, aga töö ise mitte väga. Tihtipeale juhtub nii, et peale välimise karbi eemaldamist selgub, et ka sisemine tugiplekk on läbi roostetanud ja siis tuleb ka see uus panna. Küljekarp muideks koosneb kahest väliplekist ja nende vahel asuvatest tugiplekkidest.
Muideks on mul olemas nood karpide plastikud, aga heameelega tahaksin need müüa koos laia liisturingiga, kuna kuuluvad komplekti(valget/pleekind helekollast värvi)
Postitused: 802
Teemad: 55
Liitus: Apr 2009
Maine:
14
Selge. Ma arvan, et nad seest mul roostes ei tohiks olla, auto on väga hästi säilinud (ehk ma loodan südamest, et nad mädand ei ole ) Hetkel jäävad nad siis nagu jäävad, kavatsen auto sõitvaks teha..nende väikeste aukudega pääseb üv. läbi nagu nalja.. Pärast siis laseb karbid korralikult ära vahetada ja ära värvida.
Homme ostan kõik vajaliku sõbraga ära ja lähebki tööks.
Aga veel üks küsimus: Miks see hermeetik seal hea on?:
http://img353.imageshack.us/my.php?image...168wc8.jpg
Postitused: 2,407
Teemad: 122
Liitus: Nov 2005
Maine:
12
Sellle nimetus ongi kere hermeetik.
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”
Postitused: 3,894
Teemad: 80
Liitus: Nov 2005
Maine:
8
Soovitan kasutada kõikki ühe ja sama tootja materjale, väheneb võimalus, et pealmine kiht ei sobi alumisega ja see hakkab üles "keema"
M.O.T.T
If you want to make God laugh, tell him your future plans
Postitused: 802
Teemad: 55
Liitus: Apr 2009
Maine:
14
Nii, kõik asjad on ostetud.
-happekrunt
-krunt
-akrüülvärv + kõvendi
-kere hermeetik
-selline niiskusttõrjuv kollane plöga aerosoolina
-karukeel, liivapaberid, vidinad kere puhastamiseks
Hetkel eemaldasin kõik, mis ees olid ning vana hermeetiku. Hermeetiku all oli rooste ning see koorus kiiresti maha. Oletan, et tegin õigest kuna rooste = bad.
Tore oleks liivapritsiga seda teha, kuid paraku pole mul sellist võimalust hetkel. Nüüd on küsimus, kui palju värvima peab. Otseselt koopast on nagu korralik .. va. siis vedrude pealt :/
Werewolf oli päris huvitavalt need küljekarbi augud korrastanud, kuid kui ma vist seda kunagi teen, siis vahetan kogu pleki ära.
Postitused: 683
Teemad: 64
Liitus: Nov 2009
Maine:
8
Väike õhu pealt töötav kõssa-kõssa liivaprits on muidugi võimalik ka osta kuskilt marketist, õige pritsiga pead seal katma hakkama nii amorditorusid ja kaitsma hakkama tehnikat üleliigse liiva eest. Krunti pane sinnamaale kuhu on haljast plekki. Kindlasti on soovitatav plekk töödelda liivapritsiga haljaks, kuna see töötleb ka roostekolde põhja ja liivatera on suuteline sinna vahele ronima. Omal mul kahjuks sellist samat võimalus ei ole ja ei näe sellel pisikesel potil eriti mõtet, siis kasutan traatharja ja roostemuundurit.
Värvida, oleneb palju materjali ja tahtmist on, üleliia ei ole ka mõtet lödistada. Samas ega see ka eriti nähtav koht ei ole, siia ei ole vaja isegi mingitsugust kõvat aluskrundilihvi, õigesti aru saan, siis logar läheb peale ja seda kohta ei näe absoluutselt, omal on muidugi ilus vaadata peale töö lõppemist, aga see on puhtsuht tööorgan, lendab sinna igasugust liiva ja pori ning põhimine on seal kaitse selle vastu, mitte enam ilu. Omal on küll plaan võtta lihtsalt kätte, vajalikud kohad paljaks, ülejäänud kergelt traatharjaga üle, roostekolded buvanoli või mõne muu kraami alla ja pärast lahustiga üle, siis krunt ja kas tehniline vaseliin või dinitroli keremasteks.
Ma ei ole viitsinud muud läbi lugeda kui esimest posti, seega, ei tea kes mida vahepeal ütles, aga enne tuleks asi ikka värvida/krunitda kui silikoni lisada, silikon on sellien huvitav elastne asi, värv seal peal ei püsi, tekivad ikkagi mikropraod ja vaevalt seda asja sinna täiesti hermeetiliselt lasta on võimalus. Seega tekivad ikkagi roostekolded.
Sinna Sinu viimasesse nimekirja suudan soovitada vee Dinitroli määrdeaineid. Rattakoobastesse suhteliselt hea materjal on masteks, dinitroli oma on selline paksem, nii sõrmega tõmmatav nagu paks mesi mis ei voola. Kui selle kere peale ära laotad, kindlasti värvi peale ja eelnevalt töödeldud kohtade peale, siis see asi on elastne, plussiks on et kuivab ära ja ei määri eriti, muidugi kandmishetkel mis käib kas pintsli, lipitsa või sõrmega (ise viimast kasutanud, kõige parem pääseb ligi igale poole)
Teisalt julgen soovitada Dinitroli kereõli, jälle üks suhteliselt paks õli mis tõrjub vett, jälle kuivab ära lastavale pinnale mingi aja möödudes, lõhn on selline mõnus, magus, kantakse peale kivikaitsmepüstoliga, samasugune pudel nagu kivikaitsmetel ikka. Omal on plaan auto üle teha sellega igast august (mersul on neid palju) ja olen teinud mitmeid autosid sellega, kaasaarvatud pereauto ja olen näinud ka ühte mis on saanud seda õli kahe aasta eest. Audi 80 ei ole roostemärke näidanud.
Postitused: 802
Teemad: 55
Liitus: Apr 2009
Maine:
14
See oli väga hea postitus. Midagi sellist ma olen viimane aasta oodanud, kuid õnneks ma hetkel täiesti seda teed minemas. Krundid ja värvid on olemas, kuid just mõtlesingi nende määrete peale.. Sest hetkel on tulnud maha lihvida seda eriti paksu möga sealt koopast.. tahtsin uurida, et mis asi see selline on..
Hermeetiku all polnud mingit värvi, seega tahtsin küsida, et kas hermeetik käib värvi alla või peale, nüüd siis tean et peale. Seal oligi nii, et suhteliselt puhas metall all, kuid olid ka väga roostes kohtasi..
Aga keevituskohad? Kas sinna otse "täppide" vahele või ikkagi värv enneb ja siis hermeetik?
Kardan, et liivapritsi jaoks mul võimalust ei ole. Kuigi trelli otsas olevad traadid on hetkel päris hästi ära teinud asja.. Kuigi kui auto linna läheb, siis vb proovin ka pritsida ära.. Nõme lugu on, et vedrude pealt on ka roostes, kuid hetkel mul ei ole sellist tuju, et niiiiiii põhjalikult asja teha:S
Seega tehniline vaseliin või dinitroli keremasteks? Mul selline tunne, et originaalis seal koopa sees ongi see vaseliin, kuna ta selline kuidagi pehme ja lihvides valge. Kas siis mõlemat korraga või ainult üks ja kui üks, siis kumb parem on? Aga krundid + värv ikka alla?
Postitused: 683
Teemad: 64
Liitus: Nov 2009
Maine:
8
Tehnilist vaseliini enam nii naljalt saada ei ole, ta on küll nõukaaegne asi, aga sõjatehnikas kasutusel olnud, mis peab hea olema. Koosneb parafiinist ja peale kandmisel peab teda kuumutama. 9kg ämber maksab erimellis vistist kuskil 300,- ligidale, saab seda toppida ka suruõhu püstolisse mis on eelnevalt kuumutatud või ehitada spets asi, et asi torru ära ei hanguks. Tehnilisel vaseliinil on ka määrivad omadused, ta minuarust ei sobi liikuvate osade vahele, näiteks rattakoobastesse, aga küljekarpidesse on suht hea ja odav kraam, samas kuumutamisel teab igaüks kuidas parafiin käitub, läheb vedelaks kui vesi, seega jookseb see maru hästi keevituskohtade vahele, näiteks kohad kuhu on plekk pleki peale pandud. Muidugi külma plekiga kokku puutudes hakkab ta ka kohe tahkuma, aga kuumapuhuriga saad seda hiljem edasi ajada nii palju kui soovi on. Põhja alla ja rattakoobastesse on hea see dinitroli masteks, sest ta kuivab ära. Kuigi sai just testitud, kas nädal aega seisnud muruniiduki põhi peab sellele vastu, siis see muru peseb selle ikkagi suures koguses maha, kui autol logarid peal on, ei ole see asi nii valus kuna niiduk teeb ikka maru kõvad pöörded.
Keevituspunkt on soovitavav sirgemaks käiata, värv ja siis ikkagi peale ja uurded kuhu parajalt värv just ei jõua (seda juhtub punktimise puhul alati), siis sinna midagi peale, kere hermeetik, masteks või kasvõi tehn. vaseliin, et koht jääks välistingimuste poolt kahjustamata, ei pääseks sinna ei kondents ega ka õhu koostis. Väiksemad keevituskohad on ka tavaliselt ikka pidevkeevitusega tehtud, jääb tugevam ja kui maha käiad ei saa nagu arugi, et midagi tehtud on, samas kui auke ei jäta, siis seda parem kaitse on.
Ma 124 ehitust ei tea, aga tal on tehtud konstruktsioon ilmselt samamoodi, kere krundiga üle käidud, kerehermeetik igalepoole keevituskohtadesse ja nurkadesse kuna keevitusega lisatakse rauale süsinikku mis panebki selle roostetama, siis need kohad on tähtsad.
Happekrundi põhimõtet ma nii uurinud ei olegi, tuleb selle kohtagi uurida, aga suured autotegijad on seda ikka kasutanud halja pleki puhul. Kruntvärvis võiks olla midagi, mis tõrjub roostet, on igasugu korrostoppe jne, mis peaksid sisaldama endas kas pliid või muud ainet et rooste seda enne rauda kahjustaks, muidugi reageerib see plii ära ja plekk hakkab ikka roostetama, kuigi läheb tunduvalt kauem aega.
Mismõttes vedrude pealt roostes? Muidu on vedrud ka tavaliselt värvitud ja saavad kõvat maantekihti, aga see et ta elastne on, siis värvimine on talle suhteliselt lühiajaline kaitse, jälle mikromõrad mis toovad kaasa koorumise ja muu sellise kammajaa, lisatöö.
Neid mastekseid ja kraami on jälle igasuguseid erinevaid, erinevate firmade ja nimede omi. Dinitroli purk maksis viimane kord ostes 108,- liiter ja sellega mökerdab hulka plekki üle. Valgas on üks maru hea pood, seal oskab mees rääkida kuhu miski asi käib, mis on kuhu hea ja terve pood on värvidest keretöömaterjalideni välja. Plekki ja sellist seal küll ei ole, aga määrdeaineid on küll igast sordist.
Kunagi kui mossemehed ja ülejäänud rääkisid siin, et parim autole on õli, siis see on natuke vale jutt. Ta on küll hea, aga õli on liiga voolav asi. Voolavuse vastu tehti kunagi omast arust kõvat nippi, võeti üks kalts või päris mitu kohe ja leotati neid nõrgumiseni vana mootoriõli sees ja siis topiti karbid seda kaltsu täis, et nüüd peab hea saama... Viga on see, et õli valgub välja ja kuiv kalts on maru hea niiskust omaks võtma, jälle roostetas kui soorebane.
Postitused: 8,227
Teemad: 99
Liitus: Nov 2005
Maine:
36
Üldiselt on jutt õige. Iseasi, kas selle vaseliini odavus kaalub üles temaga mässamise keerukuse võrreldes selleks ettenähtud moosidega.
Aga oled ehk nii hea ja lisad selle väite kohta natuke keemilist tausta:
(20-05-2010, 03:27 PM)canyondrift Kirjutas: ...
kuna keevitusega lisatakse rauale süsinikku mis panebki selle roostetama, ...
Ma tahaks teada, kuidas C on seotud roostetamise protsessiga.
Postitused: 683
Teemad: 64
Liitus: Nov 2009
Maine:
8
Siia võiksin tuua kunagi sellel samal aastal õpitud keemia õpikust ühe lehekülje.
Üldine Ja Anorgaaniline Keemia
Õpik Gümnaasiumile, II osa
Autor: Lembit Tamm
Avita kirjastus
Pilt on küllalt suur, scannerist otse ilma lõikamata võetud, saab hästi lugeda.
http://i212.photobucket.com/albums/cc47/...Keemia.jpg
Postitused: 802
Teemad: 55
Liitus: Apr 2009
Maine:
14
Väga kasulik informatsioon. Lisasingi dinitroli masteksi endale nimekirja. Mul hakkavad vaikselt kõik küsimused otsa saama, hetkel nagu ei olegi enam ühtegi. Loodan, et saan auto ilusti linna viia ning kõik keevitused jne tehakse seal proffide käe järgi ära Siis kodus värvib üle ning tiivad külge.
Vedrude pealt, ehk kere ikkagi.. Ma kahjuks ei tea kõiki termineid, kuid ütleks vedrude kinnitused ehk vedrude katused on roostes. Ja loomulikult sealt vedrude kõrvalt. Kuid see pidavat normaalne olema, kuna hetkel kõik autod hoovis samamoodi roostetavad ja võimalik, et asi pole väga hull. Ikkagi, hetkel mul selleks aega ei ole. Tahan et üldine kere saaks tehtud ja saaks edasi minna sisustuse ning mootori+kasti kallale. Eks siis kui need tehtud on, läheb vedrude juurde tagasi ja võtab kõik osadeks.. 4maticul seda muidugi veidi nõmedam teha jne..
Küsiks veel üle, et mida soovitaks tiibade tagumisele küljele? Sama mis kere külge? Happekrunt -> krunt -> värv -> (lakk?) -> masteks? ja nurkadesse hermeetik?
Postitused: 8,227
Teemad: 99
Liitus: Nov 2005
Maine:
36
(20-05-2010, 03:59 PM)canyondrift Kirjutas: Siia võiksin tuua kunagi sellel samal aastal õpitud keemia õpikust ühe lehekülje.
Üldine Ja Anorgaaniline Keemia
Õpik Gümnaasiumile, II osa
Autor: Lembit Tamm
Avita kirjastus
Pilt on küllalt suur, scannerist otse ilma lõikamata võetud, saab hästi lugeda.
http://i212.photobucket.com/albums/cc47/...Keemia.jpg
Nagu huvilised lugeda said, siis mõjutab korrodeerumise kiirust lisandite hulk (sh. C) metalli kristallvõres. Sellega olen nõus. Kuid...
Minu küsimuse põhjuseks on pigem Sinu väide, et keevitamisel lisatakse süsinikku... Mis asjaoludel see pelk süsinik sinna peaks saama? Ka TIG-menetlusel lisatakse täidiseks keevitatavale materjalile lähedase koostisega ainet. Autokeres on süsinikku nii protsendi jagu...
Ma kaldun siiski arvama, et keevitamisel metallile lisanduv süsinik ja selle mõju edasisele korrosiooni kiirusele on umbes kaks suurusjärku väiksem, kui keevitamisel tekkiv kontrollimatu metalli termotöötlus ning sellele järgnev katmata õhuniiskuse meelevalda jäämine.
Aga hoolimata minu tähenärimisest keevituse ümber soovitan Dinitroli moose - hinna ja kvaliteedi suhe peaks olema väga hea (mis ei tähenda, et need odavad oleksid...)
Ning igal juhul on kõige olulisem haljas metall võimalikult kiiresti mingi kattekihiga katta
|