Kütusekulu mõõtmisest

[v6sa]

Tegin selle teema siia alla, kuna tegemist on pigem tehnilist laadi jutuga, kuigi möönan, et selle võib viia ka maailmavaateliseks.

Miks see teema? Väga lihtsal põhjusel.

Rahvas toob tihtipeale ulmeliselt madalaid kütusekulunumbreid. Arusaadav, säästuajastu ju.
Kui uurid, kuidas see on saadud, siis peale pikka pinnimist saad sarnase vastuse: tankisin Järve statis täis ja siis tankisin Paldiski tundmatus külatanklas uuesti täis ja saingi sellise numbri... Numbri said, kuid mida see tegelikult näitab?

Kuulge, me teame ju hästi, kui erinevad on püstolid. Kes on kauem sõitnud, see teab, et mõnes tankas mahub paaki rohkem kui teises. Ja mahubki, sest püstol, pump ja auto asend tankimisel võimaldavad seda. Teises kohas ei õnnestu "täis" paagis kütusetaset nähagi, kui teises laseb püstol paagi tõesti servani täis.

Erinevatel autodel on tankimise lihtsus/keerukus erinev, mõne tankimine on suisa peavalu (kohe meenub "sõber" Fiat Brava....Brrr...)

Kes on mõõtmisega lähemalt kokku puutunud, see teab, et oluline on mõõtmisel mõõtemääramatuse mõju tulemusele. Mida rohkem kordi mõõdame, seda väiksemaks jääb ühekordse mõõtmise vea mõju tulemusele. Mida pikema teepikkuse läbime, seda parema tulemuse saame. Ning unustada ei tasu ka odomeetri viga - enamasti näitab spidomeeter rohkem. Samast allikast käituse saav odomeeter kipub kah luiskama. Vahe pole küll suur, aga kui tahta täpset tulemust saada, siis peab seda arvestama.

Seda naljakam on lugeda kütusekulu mõõtmise tulemusi, kui sõidetud teepikkus on vaid 100 km ja kütuse kogust mõõdetakse kahe erineva tankla püstolite-pumpadega erineval temperatuuril ja ilmelt ka erineva koostisega kütust. Nagu me oleme kogenud, pole meil müüdav põlevaine sugugi mitte ühesugune, vaid erinevate tanklakettide müüdavat ollust võivat tundlikuma ninaga tegelased suisa lõhna abil eristada. Samas, standardile vastavad kõik.

Minu soovitus: nii lühikese vahemaa ja nii ebausaldusväärse mahumõõtmise aparatuuriga saadud kütusekulu ei tasu küll absoluutse tõena kuulutada. Ning mulle teeb hirmsasti nalja sellise mõõtmistulemuse esitamine tuhandikliitri täpsusega...

Matemaatiliselt muidugi õige (MOKK - matemaatiliselt on kõik korrektne), aga sisuliselt...

Kui see ainult mind häirib, siis on postituse all nupp: teatan - kasutage seda ja moderaator kustutab teema.

Aga arvan, et praegusel ajal nii ületähtsustatud numbri, nagu seda on kütusekulu, saamise üle võiks natuke arutleda.

Iseasi on muidugi see, et sõidustiil, -olud ja -vahendi tehnoseisund mõjutavad toda numbrit rohkem, kui oskame arvata...

[marek]

pikk jutt sitt jutt...

minu kodutankla on ca 9a vist juba 5+ ja reeglina ka sama tankur. tangin alati kõrini täis, kui klõpsuga välja lööb, siis reeglina läheb oma liiter-kaks veel peale! mis veel eriti pull, et pole kunagi saand täpselt sama tulemust... seega tõesti ei saa öelda kütusekuluks 10,00L/100km.

aga no GPS'i ja mensuuriga mõõtma hakata on ka idiootsus ma leian, lihtsalt võid ju öelda, et võtab nt 7-11 või 9-15 või... või et maal võtab mingi 7-8 sajale. lõppude-lõpuks pole ju mingit vahet kas auto võtab 7,5 või 7,6 sajale.

vot kui kunagi võttis 7 ja nüüd võtab 9, siis tasuks juba tähelepanu pöörata teh.olukorrale.

krt, ikka sai pikk jutt.

Minu soovitus: nii lühikese vahemaa ja nii ebausaldusväärse mahumõõtmise aparatuuriga saadud kütusekulu ei tasu küll absoluutse tõena kuulutada. Ning mulle teeb hirmsasti nalja sellise mõõtmistulemuse esitamine tuhandikliitri täpsusega...

sellega ma ei saa kuidagi nõustuda, tankurid on kõik taadeldud, kuda saab see mõõtmine siis ebausaldusväärne olla? lühikese teekonnaga olen nõus, minimaalselt peaks olema kulutuatud pool paaki, parem kui terve paagitäis. samahästi võiks siis miilitsa mõõtmist ebausaldusväärseks nimetada.

[kaido]

olen ka kogenud eri tanklate ja tankurite erinevusi, panin paagi täis(neste) ja andsin auto sõbrale sõita, tõi tagasi ja ka tema tankis paagi täis(statoil), kuid kui ma järgmine hommik läksin, et vaadata, et kas kõik ikka õige(tal tuli kütusekulu kuskil 6L, minul 10L), siis läks veel paaki(neste) 11L.
Kui tahad saada enamvähem sama tulemust, peaks tankima samas tanklas ja sama püstoliga, et mõõta kütte kulu.

[marek]

olen ka kogenud eri tanklate ja tankurite erinevusi, panin paagi täis(neste) ja andsin auto sõbrale sõita, tõi tagasi ja ka tema tankis paagi täis(statoil), kuid kui ma järgmine hommik läksin, et vaadata, et kas kõik ikka õige(tal tuli kütusekulu kuskil 6L, minul 10L), siis läks veel paaki(neste) 11L.
Kui tahad saada enamvähem sama tulemust, peaks tankima samas tanklas ja sama püstoliga, et mõõta kütte kulu.

ei ole nii, tankurist tuleb nii suure survega, et lööb tagasi ja seepeale lööb püstoli kinni. vahe tuleb sellest mis survega kütus voolab. alati kui püstoli kinni lööb, tasub mõned korrad edasi klõpsutada. üks variant on ka autot kõigutada, see laseb paaki jäänd õhul välja tulla.

äkki sõber tahtis sind tillist tõmmata ja pani nii palju pentsu tagasi kui arvas, et kulus.

[Rolz]

Neetud....ja mina oma lolli peaga muudkui mõtlen ja mõtlen, et miks krt kõik inimsed tankimise lõppedes oma autosid kõigutavad kogu aeg...Jälle targem

Ise olen olnud elupõline Statoili klient ja olen täheldanud paari huvitavat momenti:
1) Kui olen pidanud kuskil mujal tankima seetõttu, et kütus otsa saama hakkab, ja Satoili lähedal pole, siis tankides kuskil X kohas 15L (reserv 14 ja sellest pool paagis alles) siis paljudes tankaltes tuli ei kustu ära....
2) Statoili kütusekvaliteet sõltub tanklast, ma ei tea kas ma kujutan seda ette või mitte aga mõni inimene ons eda veel väitnud...diislist siis jutt.... Ja IMO on kohe tunda vahe, kui olen tankinud Petrooleumi tänava Satoilis, ma ei tea on see kuidadi sadamaläehdusega seotud või mitte, aga kütuse head mõju mootorile on seal kuidagi kohe tunda...

Üldiselt ajab see kabanossi järjekord mega närvi, aga eks neil põhikasum vist sealt tulebki...
Meeldib ka väga 1-2-3 kett (statoili oma) kuna see on alati perfektselt puhas (diislist jutt) aga seal hakkab vastu 900 kr limiit...ma ei saa aru, miks nad seda ei muuda, see 900 kr on juba ju aastaid olnud aga hinnad on muutunud...

Kõige rohkem hakkab vastu diisli tankimine...kõige häirivam tegur minu jaoks diiselmootori puhul.

[Allarr]

Hea teema ning ma miski pärast ootasin V6sast, et ta selle teema teeks

Teeme siis asjad selgeks....paak on muutumatu suurus, vahet ei ole, kus sa tangid ning mida sa sinna sisse paned, paagi maht toru servani on ikka üks ja sama. Tankuri roll seisneb ainult selles, kas väljastatava kütuse kogus vastab tegelikule, kuid kuna tegemist on siiski taadeldud seadmetega, pole põhjust nende näitudes kahelda... kui siis +/- 0,5 liitrit.
Loogiline, et kütusekvaliteet on meie riigis kõikuv ning TÄPSELT sama koostisega kütust ei saa sa maailmas mitte kusagil 2 korda järjest. Loomulikult mõjutavad mõõtmistulemust ilm(kas on tuuline või mitte, palav või külm jne), maastik, teekate, rehvid ning Sinu auto tehnoseisukord. Kõik see mõjutab lõpptulemust, kuid tavakasutajale piisava tulemuse saad sa kätte nii ehk naa.
Räägime siis kasvõi sellest reisikesest, mille ma kunagi ette võtsin ning sain pärast arvutades küttekuluks maagilised 6,5 l/100km kohta. Auto MB 230E w124 1988a. Eks igaüks ise teab kas usub või mitte, kuid püüan selle kirja panna võimalikult detailselt ja nii palju kui ma mäletan.
Trass Viljandi - Valga - Võru - Tartu - Viljandi peaks olema piisav vahemaa, et saada enam vähem usutavat tulemust.
Reisi alg- ning lõpp-punkt oli Viljandis Tallinna tänava Statoili tankla, kus ma tankisin paagi ääreni täis ning asusin teele. Autos oli peale minu veel üks inimene. Sõit kulges rahulikult 90-100km/h piirimail, järske gaasivajutusi ega kiirendusi ei teinud, püüdsin sõita võimalikult ühtlase kiirusega. Reis kulges peatustega iga linna lähedal. Linnasõitu oli ainult Viljandis ning Tartus Võru maanteelt Annelinna ning Tartust välja Viljandi suunas. Sõidu lõpp-punktis tankisin paagi samamoodi ääreni täis, nagu siis, kui reisi alustasin. Vaadates juurdelastud küttekogust ning odomeetrilt läbisõidetud kilomeetreid, saingi selle arvu, mille ma jutu alguses välja ütlesin.
Minu, kui lihtinimese jaoks on see number täitsa vastuvõetav ning võin öelda, et minu auto võttis tol hetkel kütet umbes 6,5 liitrit sajale, ümardades lähima täisarvuni siis 7 liitrit saja kilomeetri kohta.

Kui päris pedantseks minna, siis võib tõesti appi võtta mensuurid ning GPSid jms kola aga vaevalt, et tavainimene viitsib seda ette võtta, kui siis ainult tõsine fanatt, kellel peab olema kõik milliliitri pealt kirjas.

[clm]

Vahet pole palju ta võtab. Rahas on küsimus, et seda märjukest osta hoopis. Nii, et otstarbelisem oleks arutleda teemal, kuidas rohkem pappi saada, et kütust osta.

[Allarr]

Mida vähem võtab, seda rohkem raha jääb järgi, kas pole?

[R129]

Kõigepealt bensiiniauto omanikud kellel on kütuse aurude filter. Kui soovite uut filtrit osta siis laske paak täis ja tilgutage peale seda veel kurguni - varsti saate omale tahtmise.

Aga nüüd siis mõõtmisest. Kahjuks ei saa inimesed aru, et mõõtmise tulemus koosneb KOLMEST komponendist - väärtus (näiteks 6,02), suurus (näitks m), mõõtemääramatus (+-0,03 m). Ilme üheta neist on asi täiesti mõtetu. Tihtipele unustatakse viimane ära. Mõõtemääramatus tegelikult näitab meile mõõtmise protsessi KVALITEETI. Rahvakeeli on selleks sõnaks täpsus, aga kuna üks väärtus võib mõne jaoks ülitäpne, teise jaoks aga väga hull olla, ongi olemas ühiselt arusaadav ning rehkendatav mõõtamääramatus. Kusjuures mõõtemääramatus EI OLE MITTE KUNAGI 100 % usaldatavustasemega antud. Tavaprotsessides on see 95 %, metditsiinis 99,7 % jne. Väga ohtlike ja kallite seademte juures võibolla veelgi kõrgem.

Konkreetne mõõtmine ise (keskmine küttekulu) - kõige parema ja usaldusväärsema tulemuse saate siis kui võtate suvalisest tanklast kütust ja kordate protsessi mida rohkem seda parem. See ühest tanklast alati kurguni ei ole statistiliselt nii usaldusväärne kusjuures - sest süstemaatiline efekt (kogus ja tankur) on juures. Tegelikult hakkab pikemas perspektiivis ka tankija seda protsessi mõjutama. Võib tunduda uskumatuna aga nii see on.
Ise tegin endal eelmise autoga nii, et panin iga kord odomeetri näidu kirja ning juurde ka küttekoguse. Lõpus sai peaaegu ilus normaaljaotuskõver välja rehkendatud - tõsi natukene kallutatult suurema küttekoguse poole, sest korralik "põletamine" mõutab kogu protsessi rohkem kui korralik ökosõit. Ühega saab küttekulu 2 korda suuremaks kuid teisega mitte 2 korda väiksemaks.

[Ester]

...
Loogiline, et kütusekvaliteet on meie riigis kõikuv ning TÄPSELT sama koostisega kütust ei saa sa maailmas mitte kusagil 2 korda järjest. Loomulikult mõjutavad mõõtmistulemust ilm(kas on tuuline või mitte, palav või külm jne), maastik, teekate, rehvid ning Sinu auto tehnoseisukord. Kõik see mõjutab lõpptulemust, kuid tavakasutajale piisava tulemuse saad sa kätte nii ehk naa.
Räägime siis kasvõi sellest reisikesest, mille ma kunagi ette võtsin ning sain pärast arvutades küttekuluks maagilised 6,5 l/100km kohta. Auto MB 230E w124 1988a. Eks igaüks ise teab kas usub või mitte, kuid püüan selle kirja panna võimalikult detailselt ja nii palju kui ma mäletan.
Trass Viljandi - Valga - Võru - Tartu - Viljandi peaks olema piisav vahemaa, et saada enam vähem usutavat tulemust.
Reisi alg- ning lõpp-punkt oli Viljandis Tallinna tänava Statoili tankla, kus ma tankisin paagi ääreni täis ning asusin teele. Autos oli peale minu veel üks inimene. Sõit kulges rahulikult 90-100km/h piirimail, järske gaasivajutusi ega kiirendusi ei teinud, püüdsin sõita võimalikult ühtlase kiirusega. Reis kulges peatustega iga linna lähedal. Linnasõitu oli ainult Viljandis ning Tartus Võru maanteelt Annelinna ning Tartust välja Viljandi suunas. Sõidu lõpp-punktis tankisin paagi samamoodi ääreni täis, nagu siis, kui reisi alustasin. Vaadates juurdelastud küttekogust ning odomeetrilt läbisõidetud kilomeetreid, saingi selle arvu, mille ma jutu alguses välja ütlesin.
Minu, kui lihtinimese jaoks on see number täitsa vastuvõetav ning võin öelda, et minu auto võttis tol hetkel kütet umbes 6,5 liitrit sajale, ümardades lähima täisarvuni siis 7 liitrit saja kilomeetri kohta.

...loomulikult võttis vähe kütust, sõitsite ju kaardilt vaadatest ju allamäge, NALI.
Aga teemat sellest õkonoomsest 2,3 liitrisest ootan huviga

[Allarr]

Nõus. Minu jaoks oli see ühekordne mõõtmine täiesti piisav, ei aja taga 100& täpsust, piisab kui ma tean kui palju auto umbes võtab teatud vahemaa peale kütet. Ma usun, et enamusele inimestest on see nii. On loomulikult neid, kes ei kuulu sellesse gruppi. Need inimesed tahavad, et kõik asjad oleks 100% täpsed, ning õnneks või kahjuks on minu arvamust mööda ka V6sa selline inimene. Tean näiteks ise paari inimest, kes piinliku täpsusega panevad kirja kõik liitrid, mis nad paaki lasevad ning kõik kilomeetrid, mis nad maha sõidavad ja kuu lõpus siis arvutavad.

[R129]

Rääkides veel täpsusest - siis ilmselt pole tähtis mitte niivõrd kütuse maht vaid kütuse MASS.
Kuna aga Pariisi keldris asub massi etalon (leppeväärtusega 1 kg) on ainuke SI süsteemi põhisuurus mis on veel füüsilise kehana ja mitte looduskonstandina defineeritud, siis on kahjuks selline lugu, et maakeral pole püsivat massi. See konkreetne keha pidavat aastas mõned mikrogrammid juurde võtma, aga kuna MASS on defineeritud kui see konkreetne rauatükk, siis muutub ka massi väärtus tegelikult pidevalt ning näiteks temaga koos ka kõik muud füüsikalisest konstandid.

Nii et sajandi alguse mersud on selle ajaga mõned milligrammid on massist "kaotanud"

Edit: Nii et kordame kõik kooris üle 100 % mõõtemääramatust (täpsust) ei ole olemas.

[clm]

Kas 1kg vett = 1 liitriga ?

[marek]

Kõigepealt bensiiniauto omanikud kellel on kütuse aurude filter. Kui soovite uut filtrit osta siis laske paak täis ja tilgutage peale seda veel kurguni - varsti saate omale tahtmise.

ma ei teadnudki, et bensukatel ei tohi paaki täis võtta.

[R129]

ma ei teadnudki, et bensukatel ei tohi paaki täis võtta.

No täis paagil ja kurguni täis paagil on vaks vahet sees. Ja kui mootor gaaside asemel läbi filtri korpuse kütet imeb siis ei ole see teps mitte hea.

Kas 1kg vett = 1 liitriga ?

Liiter on mahu ühik ja kg on massi ühik. Ja kui nad vee puhul olid ka kunagi üks ja sama (normtingimustes 1 kg vett oli 1l ja vastupidi (sest tihedus oli vastavalt "õige" väärtusega) siis ajapikku kaugenevad nad jah üksteisest.

[clm]

Aga kui see jää uuesti veeks saab, ei sobi ta enam sama mahuga kokku mis jääna oli, seega päris lollikindel see süsteem ei ole.

Kokkuleppeliselt on vist 1L toasooja vett (20'C) 1Kg. Või on see 0'C juures ?
Ja noh siia saaks veel tuua kaaluühiku ka mängu. Seega läheb tõesti raskeks mõista ühtset ja muutumatut väärtust.

[R129]

ei ei ei - kokkuleppeliselt on Pariisi keldris olev 1 rauatükk 1 kg, muul pole tähtsust. Selle ja meetri abil tuletatakse tihedus. Kui üks neist muutub siis muutub ka tihedus (kokkuleppeliselt).

Tavainimesele piisab, et 1 l vett on 1 kg.

Aga kujutage nüüd, ette kui see rauatükk võtaks küll kaalu juurde kuid mass (leppeline ühik) jääb samaks. Ütleme, et võrreldes varasemaga läheks poole raskemaks.
Siis kaaluks 1 liiter vett 0,5 kg ja vee tihedus oleks 500 kg/m3

Edit: kaal on üldse jõu ühik (1 kg keha kiirendada 1 m/s2 siis läheb 1 N vaja).

[clm]

Seda ma hakkasin ise ka juba taipama. Et tegelt massi mõõdetakse mahu ja tihedusega, sest gravitatsiooni muutudes muutub ka kaal. Ning tavaarusaamade järgi muutuks sel juhul ka nö. mass.

See tähendab, et näiteks auto mass mõõdetakse kaalu peal. Siis tegelikul on tegemist ikkagi kaaluga, mitte massiga. Sest kui muutuks gravitatsioon, muutuks ka see "mass". Samas muidugi tihedust ja ruumala on keerulisem mõõta, seega vist lepitakse massiarvudega.

[clm]

füüsika tund

Pole lemmikteema jah

[rauntz]

ma ise usaldan pardakompuutri näitu, väga täpselt seda kulu mõõta sellise mootori puhul polegi mõtet... Nii ehk naa võtab palju