26-03-2008, 03:41 PM
Juhtus siis selline asi ja antud kirja saatsin enda väärteo selgituseks. Ilmselt järgneb sellele maksimutrahv :biggergrin:, kuid ajab ikka närvi ja mitte vähe.
Tere!
Mulle koostati 12. märtsil väärteoprotokoll Tallinn - Rannamõisa - Klooga maanteel Vääna-Jõesuus kiiruseületamise eest. Pean ennast väga eeskujulikuks ja seadusekuulekaks liiklejaks, oma juhtimisõiguse omamise jooksul olen saanud ühe trahvi hooletuse tõttu lahti jäänud turvavöö eest, mille kohta ei ole mul ühtegi vastuväidet esitada. 12 märtsil ületasin kiirust antud teelõigul, ei vaidle sellele absoluutselt vastu, see oli puhtalt minu eksimus, kuid selle kiirusepiirangu ala korraldamine ja kiiruse mõõtmise viis sunnivad mind nördimusest antud olukorda kirjeldama.
Antud Klooga maantee lõigul oli kestnud teetööde alustamise tõttu puuderaie ca 2 nädalat, mis tingis antud teelõigul 90 km tunnikiiruse asemel 50 km tunnikiiruse, mis on langetavate puude puhul igati õigustatud ohutuse tagamiseks. Oma elukoha tõttu olen seda lõiku sõitnud neli aastat vähemalt kaks korda päevas. Viimase kahe nädala jooksul oli kehtestatud 50 km tunnikiirus ja olin sellest igati teadlik.
Lähenesin Tallinna poolt, ületasin Vääna jõe, teades, et raietööde tõttu kehtib seal pikendatud 50 km tunnikiiruse ala. Peale jõe ületamist on kilomeetripikkune sirge teelõik, millele järgneb suhteliselt järsk kurv paremale. Kurvi peal seisis vasakul pool teeservas metsapalgi veo traktor koos haagisega. Kell oli õhtul kuue paiku, mil väljas oli juba suhteliselt hämar, traktor oli koos haagisega täielikult valgustamatta ning traktori ette oli maha pandud 30 km tunnikiiruse kehtestamise märk. Antud märki ei olnud kerge märgata sõites mööda sisekurvi ja see jäi mul märkamatta, mis oli puhtlat minu viga. Möödusin ilma ühegi ohuta traktorist ja olin sellest juba paarkümmend meetrit möödas kui metsatukast väljajooksev politseinik mind kinni peatas. Peale juhtimisõiguse kontrollimist kutsuti mind nende autosse väärteprotokolli koostamiseks.
Auto oli pargitud 30-40 m peale metsaveokit metsarajale metsa sisse, mis jättis selle maanteel liikudes täielikult märkamata, politseiautol ei põlenud ka valgussignaal. Autosse istudes väljus teine politseinik teeäärde kiirust mõõtma. Politsei poolt mõõdetud minu auto kiirus antud lõigul oli 68 km/h, mida ma ei eita üldse ja tunnistan täielikult liikluseeskirja rikkumist ja seadusekohaselt vastutan oma tegude eest vastavalt liikluseeskirjale.
Konstaabel hakkas mulle rääkima oma tööülasandest, milleks oli tema sõnul antud lõigul liiklusohutuse tagamine antud traktori tõttu. Minu küsimuse peale, miks seda liiklusohutse tagamiseks siis ära ei veeta, vastati, et antud traktoril purunes õõtshoob. Kuna olin juba enda poolt kergelt vaidlustustunnet ülesse näidanud, toodi mulle kohe näide, kus hetk tagasi oleks pea-aegu toimunud avarii. Nimelt olevat Tallinna poolt tulnud kiirust ületav sõiduk antud ohuolukorras kohtunud Keila poolt tuleva sõiduautoga, juht olevat aga suutnud viimasel hetkel seda vältida ja riivas sõiduki peegliga teeservas olnud märki. Minu käest küsiti, et mis siis, kui ma oleks avarii põhjustanud, et selle ärahoidmiseks nemad seal ongi. Andke andeks, kuid ma olin reaalsest ohust juba ammu möödunud, kui mind kinni peeti, ja minu ohtlik olukord politsei mõistes ei langenud kokku reaalse ohu olukorraga maantel.
Minu küsimuse peale, kaua nad seal liiklusohutust taganud on, sain vastuseks, et üle tunni aja. Oma küsimusele, mitmes rikkuja ma olen, sain vastuseks, et kuskil kaheteistkümnes. Siis selgitati mulle, et kui ma oleks sõitnud kuni 50 km/h poleks, mind kinni peetud, mis siis, et oleksin ka sel juhul ületanud piirkiirust 20 km tunnis. Ehk antud politseinike puhul hakkab liikluseeskirja rikkumine nende poolt mõeldud liikluseeskirja alusel. Kui julgesin mainida, et siis on teil vähemalt soe koht siin metsa vahel, sain pika lonegu teemal, et nemad tegelevad liiklusohutse tagamisega, selleks on nemad siia kutsutud ja see on nende töö. Sain kätte mulle koostatud väärteprotokolli ja lahkusin politseisõidukist teadmisega, et siin on siis väidetavalt nüüd tagatud liiklusohtus.
Kas peidetud politseiautoga metsatuka vahel kiiruse mõõtmine mitukümmend meetrit on ohutuse tagamine? Kui tegu on ohutuse tagamisega, siis miks ei seisa alarmsõiduk valgustatud kujul ohu kõrval, põlevate vilkurite puhul oleks ma seda ohuallikat näinud vähemalt mitmesaja meetri kauguselt ja oleksin olnud ka reaalselt teadlik antud ohuolukorrast, mida saades sellest teada ilma ohtu põhjustamatta möödudes.
Kas varjatud kujul kiirusemõõtmine ja ainult nende püüdmine, kes ületavad kiirust alates 20km/h ehk, kellele määratav trahvimäär on oluliselt suurem, on liiklusohutuse tagamine? Ei ole, antud traktori märgatavaks tegemise nimel ei olnud see patrull teinud mitte midagi, vaid lihtsalt mõõtis varjatul kujul kiirust. Oleks vähemalt vilkuridki töötanud, oleks ohuolukord olnud ka reaalselt märgatav.
Ma ei õigusta enda kiiruseületamist, seda ma tegin, kuid antud hetkel oli tegu puhtalt peidetud kujul kiirusemõõtmisega, mitte ohuolukorra tagamisega, nagu mulle iga minu küsimuse peale vastati. Miks peab sellist asja väitma? Kui on kiirusemõõtmine, siis olgu see kiirusemõõtmine, mitte ohutuse tagamine. Kui see seda väidetavalt oli, siis miks sellega ei tegeletud, vaid tegeleti kiiruse varjatud kujul mõõtmisega? Milleks on vaja sellise ütluse varju pugeda, liiklejatele peidetud kujul näkku irvitada? Ja siis kas on mõtet imestada politsei pressiesindajal, miks nende avalik maine nii madal on? Sõidan Tallinna linna vahel ca 100 km päevas, näen päevas loendamatuid reaalseid liiklusohu tekitajaid, kes on süüdimatud ja tegutsevad karitamatuse printiibi alusel. Kas meie avalik kord liikluses on tõesti nii hea, et minna põõsasse varju kiirust mõõtma liiklusohutuse tagamise pähe? Mina leian, et ole ole, enne võiks avalikus liikluses reaalsete ohtude tagamisega tegelada ja seejärel, kui avalik liiklus on laitmatu, minna põõsasse "liiklusohutust" tagama.
See oli minu seisukoht, ma ei õigusta enda kiiruseületamist mitte vähimalgi määral, kuid kurb on teada saada, kuidas tagatakse minu liiklusohutus. Olen olnud ja jään alati eeskujulikuks liiklejaks, kuid kurb on see, et need, kes seda ei ole, tunnevad ennast süüdimatult, kuna politsei tegeleb ohuolukorra ärahoidmistega.
Lugupidamisega,
Tere!
Mulle koostati 12. märtsil väärteoprotokoll Tallinn - Rannamõisa - Klooga maanteel Vääna-Jõesuus kiiruseületamise eest. Pean ennast väga eeskujulikuks ja seadusekuulekaks liiklejaks, oma juhtimisõiguse omamise jooksul olen saanud ühe trahvi hooletuse tõttu lahti jäänud turvavöö eest, mille kohta ei ole mul ühtegi vastuväidet esitada. 12 märtsil ületasin kiirust antud teelõigul, ei vaidle sellele absoluutselt vastu, see oli puhtalt minu eksimus, kuid selle kiirusepiirangu ala korraldamine ja kiiruse mõõtmise viis sunnivad mind nördimusest antud olukorda kirjeldama.
Antud Klooga maantee lõigul oli kestnud teetööde alustamise tõttu puuderaie ca 2 nädalat, mis tingis antud teelõigul 90 km tunnikiiruse asemel 50 km tunnikiiruse, mis on langetavate puude puhul igati õigustatud ohutuse tagamiseks. Oma elukoha tõttu olen seda lõiku sõitnud neli aastat vähemalt kaks korda päevas. Viimase kahe nädala jooksul oli kehtestatud 50 km tunnikiirus ja olin sellest igati teadlik.
Lähenesin Tallinna poolt, ületasin Vääna jõe, teades, et raietööde tõttu kehtib seal pikendatud 50 km tunnikiiruse ala. Peale jõe ületamist on kilomeetripikkune sirge teelõik, millele järgneb suhteliselt järsk kurv paremale. Kurvi peal seisis vasakul pool teeservas metsapalgi veo traktor koos haagisega. Kell oli õhtul kuue paiku, mil väljas oli juba suhteliselt hämar, traktor oli koos haagisega täielikult valgustamatta ning traktori ette oli maha pandud 30 km tunnikiiruse kehtestamise märk. Antud märki ei olnud kerge märgata sõites mööda sisekurvi ja see jäi mul märkamatta, mis oli puhtlat minu viga. Möödusin ilma ühegi ohuta traktorist ja olin sellest juba paarkümmend meetrit möödas kui metsatukast väljajooksev politseinik mind kinni peatas. Peale juhtimisõiguse kontrollimist kutsuti mind nende autosse väärteprotokolli koostamiseks.
Auto oli pargitud 30-40 m peale metsaveokit metsarajale metsa sisse, mis jättis selle maanteel liikudes täielikult märkamata, politseiautol ei põlenud ka valgussignaal. Autosse istudes väljus teine politseinik teeäärde kiirust mõõtma. Politsei poolt mõõdetud minu auto kiirus antud lõigul oli 68 km/h, mida ma ei eita üldse ja tunnistan täielikult liikluseeskirja rikkumist ja seadusekohaselt vastutan oma tegude eest vastavalt liikluseeskirjale.
Konstaabel hakkas mulle rääkima oma tööülasandest, milleks oli tema sõnul antud lõigul liiklusohutuse tagamine antud traktori tõttu. Minu küsimuse peale, miks seda liiklusohutse tagamiseks siis ära ei veeta, vastati, et antud traktoril purunes õõtshoob. Kuna olin juba enda poolt kergelt vaidlustustunnet ülesse näidanud, toodi mulle kohe näide, kus hetk tagasi oleks pea-aegu toimunud avarii. Nimelt olevat Tallinna poolt tulnud kiirust ületav sõiduk antud ohuolukorras kohtunud Keila poolt tuleva sõiduautoga, juht olevat aga suutnud viimasel hetkel seda vältida ja riivas sõiduki peegliga teeservas olnud märki. Minu käest küsiti, et mis siis, kui ma oleks avarii põhjustanud, et selle ärahoidmiseks nemad seal ongi. Andke andeks, kuid ma olin reaalsest ohust juba ammu möödunud, kui mind kinni peeti, ja minu ohtlik olukord politsei mõistes ei langenud kokku reaalse ohu olukorraga maantel.
Minu küsimuse peale, kaua nad seal liiklusohutust taganud on, sain vastuseks, et üle tunni aja. Oma küsimusele, mitmes rikkuja ma olen, sain vastuseks, et kuskil kaheteistkümnes. Siis selgitati mulle, et kui ma oleks sõitnud kuni 50 km/h poleks, mind kinni peetud, mis siis, et oleksin ka sel juhul ületanud piirkiirust 20 km tunnis. Ehk antud politseinike puhul hakkab liikluseeskirja rikkumine nende poolt mõeldud liikluseeskirja alusel. Kui julgesin mainida, et siis on teil vähemalt soe koht siin metsa vahel, sain pika lonegu teemal, et nemad tegelevad liiklusohutse tagamisega, selleks on nemad siia kutsutud ja see on nende töö. Sain kätte mulle koostatud väärteprotokolli ja lahkusin politseisõidukist teadmisega, et siin on siis väidetavalt nüüd tagatud liiklusohtus.
Kas peidetud politseiautoga metsatuka vahel kiiruse mõõtmine mitukümmend meetrit on ohutuse tagamine? Kui tegu on ohutuse tagamisega, siis miks ei seisa alarmsõiduk valgustatud kujul ohu kõrval, põlevate vilkurite puhul oleks ma seda ohuallikat näinud vähemalt mitmesaja meetri kauguselt ja oleksin olnud ka reaalselt teadlik antud ohuolukorrast, mida saades sellest teada ilma ohtu põhjustamatta möödudes.
Kas varjatud kujul kiirusemõõtmine ja ainult nende püüdmine, kes ületavad kiirust alates 20km/h ehk, kellele määratav trahvimäär on oluliselt suurem, on liiklusohutuse tagamine? Ei ole, antud traktori märgatavaks tegemise nimel ei olnud see patrull teinud mitte midagi, vaid lihtsalt mõõtis varjatul kujul kiirust. Oleks vähemalt vilkuridki töötanud, oleks ohuolukord olnud ka reaalselt märgatav.
Ma ei õigusta enda kiiruseületamist, seda ma tegin, kuid antud hetkel oli tegu puhtalt peidetud kujul kiirusemõõtmisega, mitte ohuolukorra tagamisega, nagu mulle iga minu küsimuse peale vastati. Miks peab sellist asja väitma? Kui on kiirusemõõtmine, siis olgu see kiirusemõõtmine, mitte ohutuse tagamine. Kui see seda väidetavalt oli, siis miks sellega ei tegeletud, vaid tegeleti kiiruse varjatud kujul mõõtmisega? Milleks on vaja sellise ütluse varju pugeda, liiklejatele peidetud kujul näkku irvitada? Ja siis kas on mõtet imestada politsei pressiesindajal, miks nende avalik maine nii madal on? Sõidan Tallinna linna vahel ca 100 km päevas, näen päevas loendamatuid reaalseid liiklusohu tekitajaid, kes on süüdimatud ja tegutsevad karitamatuse printiibi alusel. Kas meie avalik kord liikluses on tõesti nii hea, et minna põõsasse varju kiirust mõõtma liiklusohutuse tagamise pähe? Mina leian, et ole ole, enne võiks avalikus liikluses reaalsete ohtude tagamisega tegelada ja seejärel, kui avalik liiklus on laitmatu, minna põõsasse "liiklusohutust" tagama.
See oli minu seisukoht, ma ei õigusta enda kiiruseületamist mitte vähimalgi määral, kuid kurb on teada saada, kuidas tagatakse minu liiklusohutus. Olen olnud ja jään alati eeskujulikuks liiklejaks, kuid kurb on see, et need, kes seda ei ole, tunnevad ennast süüdimatult, kuna politsei tegeleb ohuolukorra ärahoidmistega.
Lugupidamisega,
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”
)
mash:
