Mis auto on Mercedes 600

[denis23]

Täpsustuseks veel MB600 "ellujäämise" protsendist. Küsisin autoriteetselt isikult, et kui palju MB600-sid hinnanguliselt veel "elus" on ja pakkusin, et ilmselt alla 50%. Autoriteetne isik ütles, et kindlasti on neid rohkem "elus" ja ütles, et ilmselt vähemalt 2/3. Olin üllatunud.

Kõigist kunagi toodetud Rolls-Royce'idest arvatakse "elus" olevat minu teada 75%.

Autoriteetsed isikud see on hea, kuid siiski loogikat see ei asenda. Näiteks, maailmas on säilinud ca 150-200 Jaguar Mark X ja 420 G.

Sellest Car and Classic. Co.Uk saidil hetkel müüakse 5 tk, 2 EBAY.co.uk, 2 Blocketis. Arvan et teistel saididel on need veel vähemalt sama palju.

Ehk siis ca paarkümmend tk on saadaval. Ja see on rohkem kui loogiline - isegi kui vana auto vahetab omaniku kord 10 aasta jooksul, ning müügiperiood on keskmiselt 1 aasta, siis kogu aeg peaks olema müügis ca 10% "elus olevatest autodest".

Näiteks, 600-st millegiga toodetud 53-54 a. Buick Skylarkidest arvatakse alles neljandik, ehk 150, neist hetkel on EBAY-s müügis 5, ning veel 4 vähemalt müüdi maha seal viimase poolaasta jooksul.


Ehk siis Sinu juttu järgi, praegu peaks meil müügis olema ca 180 MB-600 või midagi sinna kanti. Tahad teada kui palju on Mb-600 müügis on?
USA EBAY-s on üks. Ning ripub seal juba tükk maad aega.

Nii et ei ole neid autosid nii palju, ei ole...kordades vähem on.

[dad]

Tootmisarv ja sellest tuletatud "loogika", et masinad otsa lõppevad.

Võtame näiteks Läti muuseumis Auto Unioni ainueksemplare on tänaseks päevaks 3 "originaali", sama "nüanss" käib Horch 853 erikere nn "Rossmeyer", mida oli sel aastal Essenis väljas 2tk ... ahjaa ... eBays ei müüda neid muide ... osta on küll võimalik

Ma hetkel peast ei mäleta aga ntx EMW327 kabriode üleelamise protsent oli ka suht kõrge ... 10 aastat tagasi oli see Soomes jutuks, aga kuivõrd pole see minu teema, siis olen täpsed numbrid ära unustanud.

Dad.

[denis23]

Tootmisarv ja sellest tuletatud "loogika", et masinad otsa lõppevad.

Võtame näiteks Läti muuseumis Auto Unioni ainueksemplare on tänaseks päevaks 3 "originaali", sama "nüanss" käib Horch 853 erikere nn "Rossmeyer", mida oli sel aastal Essenis väljas 2tk ... ahjaa ... eBays ei müüda neid muide ... osta on küll võimalik

Ma hetkel peast ei mäleta aga ntx EMW327 kabriode üleelamise protsent oli ka suht kõrge ... 10 aastat tagasi oli see Soomes jutuks, aga kuivõrd pole see minu teema, siis olen täpsed numbrid ära unustanud.

Dad.

Nagu mina mõne Venemaa foorumist aru sain, Horch 853A Rodster ja Sport-Kabriolet tänasel päevaks on juba seeriatootmises, kusjuures, vist isegi mitmes kohas korraga. Probleemiks on ainult identiitet, ehk siis kust saada seerianumber ja ajalugu - ehk siis selleks tavaliselt kõlbab mõni raamitükk idanaabri avarustest, ning tulemuseks on see, et selleks siirdub imelisel kombel mitu uut ja ilusat Horchi...

Sama olukord on Porsche 356, Mercedes 300SL ja paljude varasemate Ferraridega (kuigi nende puhul nõudsid tootjat palju aktiivsemalt autoriõiguste kaitsmist)

Ei oska midagi Mercedes 540K kohta öelda, kuid millegipärast, vaadates 3 või 4 tk. mida Mirbach müüs (siis kui veel galeriid olid avalikud), tekkis kahtlane tunne, et need on samuti 100% uus toode.
Ehk siis kõik autod olid äravahetamiseni sarnased - tavaliselt restaureeritud autode puhul seda siiski ei ole.

See Auto-Union mis on Läti Muuseumis minu teada on 100% replika, kuigi lätlased ise millegipärast ei armasta sellest rääkida.

[dad]

See Auto-Union mis on Läti Muuseumis minu teada on 100% replika, kuigi lätlased ise millegipärast ei armasta sellest rääkida.

No mulle räägiti Ei ole 100% täpselt niiplju on et läheks "originaali" alla.

Dad.

[ALFFAA]

Kas Lätaka Unioniga ei olnud mitte nii,et orig.müüdi Audile ja vastu saadi hunnik raha ja replika.

[denis23]

Kas Lätaka Unioniga ei olnud mitte nii,et orig.müüdi Audile ja vastu saadi hunnik raha ja replika.

Nohh...hämarate 90ndate valguses see kõlas nagu "täielik taastamine Audi tehasel"

[Riho-Peeter S.]

Denis, saan Sinu postitusest aru, et MB300SL-sid võltsitakse ja siis müüakse originaali pähe. Selline võltsitud autode müük originaali pähe on kuritegelik. Olen MB300SL-ga väga palju kokku puutunud ja sellist infot kuulen esmaskordselt. Kust see info Sul pärineb? Millises töökojas neid kuritegusid toime pannakse? Või Sa lihtsalt lahmid seekord? Pole teada ühtegi MB300SL-i võltsimise juhtumit, kus müüakse selline auto heausksele ostjale originaali pähe. MB300SL-st tehakse replikaid, mida müüakse pärast koopia pähe. 300SL-i replikaid ehitab tellimise peale minu teada vähemalt 3 firmat. Need ei ole võltsingud, mida pärast originaali pähe müüakse. Nende puhul saab ostja koopia, mida müüakse koopiana ja mis on originaalist väga hästi eristatav. Reaalselt on võimelised MB300SL-i nullist üles ehitama sellisel kujul, et neid raske eristada originaalist, 1-2 firmat: Kienle Automobiltechnik GmbH ja HK-Engineering GmbH. Need ettevõtted ei tegele võltsimisega. Tänasel päeval on MB300SL-i muutunud nii väärtuslikuks autoks, et restaureerimiseks kõlbavad ka autod, mis on peaaegu täielikult amortiseerunud avariis, tulekahjus või seistes aastakümneid lageda taeva all.

Denis, see on muidugi tore, et sa üritad välja selgitada alles jäänud MB600 arvu, kasutades statistilist valemit. Mõistagi annab ülesande lahendamiseks parema tulemuse teadmistel põhinev analüüs, võrreldes pimeda usuga. Paraku ei ole su valem õige. Alles jäänud MB600 arvu ei ole võimalik välja arvutada selliselt, et võtta ette eBays müügile olevate autode arv ja korrutada see toodetud autode mingi koefitsiendiga. Nagu Dad vihjas, selliseid haruldasi autosid nagu MB600, ei müüda suvalises veebipoes. Neid autosid müüvad eelkõige spetsialiseerunud diilerid ja restaureerijad. Võin vajadusel tunni ajaga leida vähemalt 50 müügis olevat MB600 ja päeva jooksul 200. See, et nad ei ole eBay's väljas, ei näita midagi.

[denis23]

Denis, saan Sinu postitusest aru, et MB300SL-sid võltsitakse ja siis müüakse originaali pähe. Selline võltsitud autode müük originaali pähe on kuritegelik. Olen MB300SL-ga väga palju kokku puutunud ja sellist infot kuulen esmaskordselt. Kust see info Sul pärineb? Millises töökojas neid kuritegusid toime pannakse? Või Sa lihtsalt lahmid seekord? Pole teada ühtegi MB300SL-i võltsimise juhtumit, kus müüakse selline auto heausksele ostjale originaali pähe.

Kallis inimene, vahest ma täiesti imestan Sinu üle. Minule tundub, et Sina oled minust vanem - olen 36, ning sellega räägin ühe vana loo.

Kunagi, veel EV algusaastatel nägin ma pildi: vanad inimesed, mees ja naine seisid uhiuue BMW-3XX E36 ees (oli tegemist Akadeemia teel ja Kadaka teel asuvas salongis) ning naine ütles - "uskumatu kütusekulu ainult seitse ja pool liitrit - vähem kui meie Moskvitsil".
Mille peale mees vastas - "Kui on kirjas, nii see ka on - Sakslane ei valeta".
Sina oled sama naiivne kui mitte rohkem. Mis kuritegusid, mis töökodad?

Näed Ferrari - ma ei mäleta, mitusada tuhat või miljonit EURO see maksis. Igatahes, see pilt ei ole netiavarustes tehtud. See on minu pilt, tehtud paar kuud tagasi Saksamaa uhkemas vana autode salongis, Düsseldorf Meilewerk.






Just kui oleks Ferrari. Ning alumisel pildil, on näha et auto ei ole värskelt restaureeritud, vastupidi, nii värvil kui ka poldil on väga ilus patina peal. Et justkui originaalne auto oleks.

Aga miks on embleem kollase paberiga kinni kleebitud ja miks tiival ferrari kleebis maha kraabitud nii kiiresti, et isegi ei jõutud liimi pesta?
Miks ei ole auto kõrval tutvustavat sildi?

Vastus on lihtne - see ei ole Ferrari. See on sõiduk, millele on omistatud Ferrari identiteet, tehniline pass, ajalugu, pildid, tehasenumber, ja isegi väärilise patinaga. Võimalik täiesti et isegi mõni levinum ja raskesti reprodutseeritav element on sellel tõesti originaal - eks Ferrarid on ka erinevad, ning osa detaile tulid ka teistelt autodelt. Aga tervikuna sellel autol pole Ferrariga mingit pistmist.

Aga vaatamata sellele, tuli see müüki Saksamaa kõige uhkemas autosalongi (ei ole mingi oksjon või ebay) ning peaaegu võib olla sai müüdud - aga siiski peaaegu. Sest ühel hetkel tuli tõde välja. Mis sellest autost edasi saab - ei tea, kohtupretsedendid on erinevad. Võib olla hävitatakse, võib olla lihtsalt eemaldatakse kõik sildid ja kirjad, ning kantakse registris omatehtud autona.



Aga näed - see on Horch, 853 Sportcabriolet. Sellel kõik embleemid on küljes. Isegi ilmselt Horch Classic GMBH sertifikaat, kus on kirjas tuhanded töötundid, Valgevene ostu-müügi lepingu koopia ja palju-palju muud.

Ja ühel minu tuttaval on ka Horch 853 Sportcabriolet. Ostetud peale restaureerimist paar aastat tagasi. Ja ka Valgevenest. Või Ukrainast. Või Moldovast - mis vahe selles on? Ning on selle autoga äravahetamiseni sarnane. Isegi VW Beetli udutuled stange all.. Sarnasem kui uued Avensised Amservi parklas...Huvitav, eks?

Ja kõik viimati müüki ilmunud restaureeritud Horchid - on millegipärast 853 Sportcabriod. Ja kõik on väga-väga sarnased. Ja kõik on väga sarnase ajalooga - NLiidust toodud, fotodel mõni roostes tükk, läbinud täieliku restaureerimise jne.

Teadmiseks lihtsalt, 853 Sportcabrio moodustas Horchi tootmisprogrammis murdosa. Aga tänasel päeval makstakse selle eest kõige rohkem...ja kapitalistlikus ühiskonnas - maksevõimeline nõudlus on see mis tekitab pakkumise.

Ja tegelik vastus on see, et see auto ja see mudel on tänaseks juba seeriatootmises. Kõik selle osad. Ja kui sellises tempos jätkub, siis paarikümne aasta pärast on nende hulk suurem kui kunagi toodetud Horch 853 arv...

Ehk siis "restaureeritud" Horchidel võivad küll olla mõned originaalsed osad küljes (eks neid ikka liigub) kuid tervikuna tegemist on 100% replikatega millel on uus raam, uus karkass, uued sillad, mootoriplokk ja palju-palju muud. Aga kuna erinevalt Ferrarist, Horchi identiteedi võimalik tekitada palju lihtsamini (tuues Ukrainast rauakolaka mille dokumentides on kirjas "ХОРЬХ год выпуска 1937, "открытый кузов") siis ei saa mitte keegi mitte midagi ette heita.

Ja mis Sa arvad - kas MB-300SL on mingi Püha Graal et seda ei võltsita - ehk siis selle "ainulaadne" Adenaueri mootor ning "unikaalne" metalltorudest karkass on midagi sellist mida on raskem teha, kui Horch-853 või Ferrari-250?

[R129]

Mehed - katsuge teemas püsida "Mis auto on Mercedes 600". Jutt on huvitab ja toer, kuid pealkirja ja sisu ühendatavuse mõte on ju selles, et tulevikus vajalikku infot foorumist üles korjata. Oleks selle teema nimi siin vanade autode restaureerimine, võltsingud jne oleks võibolla ajakohasem. Poest Tarzani raamatut ostides leiate ju selle ka pealkirja järgi

[Riho-Peeter S.]

R129, väga õige tähelepanek.

Ettepanek moderaatorile: tõstke teemavälised (kuid Mercedes-Benz'i uunikumidega seonduvad) postitused edaspidi välja ja tehke nende kohta uued teemad.

[Riho-Peeter S.]

Olles kaevanud veel Daimler-Benzi autode ajaloos, hakkab mulle tunduma, et üldlevinud arvamus, et MB600 W100 otseseks eelkäijaks on Mercedes-Benz "Grosser" 770 W07, ei ole päris õige. On võimalik, et MB770 järglaseks oli hoopis Mercedes-Benz 600K (W148/W157), mida toodeti aastatel 1941-1942 kokku 12 tükki. Üks selle seeria kabriolett on tänaseni säilinud. MB600K W148 jõuallikaks oli MB ajaloo esimene sõiduautole paigaldatud V12-mootor M148. Varem oli Daimler-Benz V12-mootoreid pannud üksnes võidusõiduautodele. On teada, et MB600 W100 väljatöötamise ajal kaaluti tõsiselt V12-mootori kasutamist sellel autol ja tehti valmis isegi prototüüpmootor. Lõpuks siiski loobuti V12-mootori kasutamisest MB600 W100 juures, sest see oleks teinud niigi raske auto veelgi raskemaks. V12-mootori prototüübilt võeti 4 silindrit vähemaks ja nii sündis Daimler-Benzi ajaloo esimene V8-mootor, mida seeriatootmises sõiduautol kasutati. Võib ju vaielda, et W148/157 ei ole muud kui prototüüp, sest seda toodeti üksnes 12 tükki ja seetõttu ei lähe see arvesse. See oleks liiga lihtsustatud lähenemine. Tuleb arvestada, et käimas oli sõda ja arvatavasti oli plaanis toota seda mudelit siiski rohkem kui 12 eksemplari. Ka W07-seeria autosid toodeti kõiges kahekohaline arv. Tõenäolisem MB600 W100 eelkäija oli siiski MB600K W148/157.

---

Vabandust, ikka MB600 W100 eelkäijaks (mitte järglaseks) on MB600K W148/157.

[denis23]

eks sulle ikkagi meeldib kõike lahterdada, paralleele tõmmata jne.

aga kas selles on mõtet?



"Grosser"Mercedes 770 W07 => 770 W150

Siis klass madalam oli: 500 W08 => 600 W148/157


aga see on väga väga subjektiivne, üldiselt need paralleelid ei oma mingit mõtet.

Mis puutub tootmismahtudesse:

Grosser I - 117
Grosser II - 88
600 - 12+12

Ning kõik autod läksid kas 3 Riigi tippjuhtide teenistusse, või siis mõnda sõbraliku välisriigi pealiku garaazi.

[dad]

Olles kaevanud veel Daimler-Benzi autode ajaloos, hakkab mulle tunduma, et üldlevinud arvamus, et MB600 W100 otseseks eelkäijaks on Mercedes-Benz "Grosser" 770 W07, ei ole päris õige. On võimalik, et MB770 järglaseks oli hoopis Mercedes-Benz 600K (W148/W157), mida toodeti aastatel 1941-1942 kokku 12 tükki. Üks selle seeria kabriolett on tänaseni säilinud.

Said ka lõpuks valgustatud

Dad.

[denis23]

Olles kaevanud veel Daimler-Benzi autode ajaloos, hakkab mulle tunduma, et üldlevinud arvamus, et MB600 W100 otseseks eelkäijaks on Mercedes-Benz "Grosser" 770 W07, ei ole päris õige. On võimalik, et MB770 järglaseks oli hoopis Mercedes-Benz 600K (W148/W157), mida toodeti aastatel 1941-1942 kokku 12 tükki. Üks selle seeria kabriolett on tänaseni säilinud.

Said ka lõpuks valgustatud

Dad.

Muide, maailmas on olemas ka üks neljaukseline kinnise kerega Mercedes 540K. Ka säilinud.

[Riho-Peeter S.]

Denis, milliste parameetrite järgi on kokkuvõttes MB770 W07/150 klassi võrra kõrgem kui MB600 W148/157? Sa ütled, et see on subjektiivne (mida see muidugi on), kuid kokkuvõttes peaks olema võimalik otsustada, kumb on kõrgem klass ja/või kumb on kumma järeltulija/eelkäija. Minu arusaamist mööda on MB600 W148/157 kokkuvõttes MB770 W07/150 järeltulija. MB600 W148/157 mootor on kõrgemast klassist kui MB770 W07/150 kapoti all. Mugavus, tehniline tase ja mõõtmed on samast klassist. Kui see nii ei ole, siis millised on argumendid?

Kas Sul on lisada mõni MB540K neljaukselise eksemplari foto? Üks huvitavamaid MB540K kupeesid on Autobahn Kurier, mis on vaatamiseks välja pandud MB Stuttgardi muuseumis. Teine samasugune liigub aeg-ajalt Saksamaa tänavatel - nagu võime YouTube'ist näha. Paraku on need kaheukselised. Neljaukselist oleks huvitav vaadata.

[denis23]

Denis, milliste parameetrite järgi on kokkuvõttes MB770 W07/150 klassi võrra kõrgem kui MB600 W148/157? Sa ütled, et see on subjektiivne (mida see muidugi on), kuid kokkuvõttes peaks olema võimalik otsustada, kumb on kõrgem klass ja/või kumb on kumma järeltulija/eelkäija. Minu arusaamist mööda on MB600 W148/157 kokkuvõttes MB770 W07/150 järeltulija. MB600 W148/157 mootor on kõrgemast klassist kui MB770 W07/150 kapoti all. Mugavus, tehniline tase ja mõõtmed on samast klassist. Kui see nii ei ole, siis millised on argumendid?

Kas Sul on lisada mõni MB540K neljaukselise eksemplari foto? Üks huvitavamaid MB540K kupeesid on Autobahn Kurier, mis on vaatamiseks välja pandud MB Stuttgardi muuseumis. Teine samasugune liigub aeg-ajalt Saksamaa tänavatel - nagu võime YouTube'ist näha. Paraku on need kaheukselised. Neljaukselist oleks huvitav vaadata.

Ohhh...aga selgita minule milline on tähtsus - kas Mercedes 600 oli ikkagi Mercedes 770 järelkäia või siis mitte? Mõlemad kuulusid absoluutse tippklassi. Mõlemad toodeti samal ajal. 600 oli natukene moodsam (uputatud esituled)
770 oli võimsam ning 10 sm. pikema baasiga.

See on 770


See on 600


Vaidlema võib lõpmatuseni, aga selgust ei tule ning isegi kui tuleb, siis väärtus sellel on null. Üldiselt, minu seisukoht põhineb sellel, et 6 liitrit on vähem kui 7,7 ning samuti ka sellel, et mõlemad autod toodeti samal ajal ning võrreldavas koguses 88 vs 24.

Aga kui meeldib nii mõelda et Mercedes 600 on Mercedes 770 järeltulija - palun väga.

540K 4 ukselist ole kusjuures midagi näidata, kuna ei mäleta, kus ma seda nägin.
Oli peale sõda Venemaal,ning seejärel rändas USA-sse. Väidetavalt, kaks tk. tehti.

Muide, üks kaheukseline kinnine kupee soomustatud oli peale 1945 a. Moskva ZIS-i tehasel, ning seejärel tehti seal "ainulaadset maailmas soomustatud kapsliga" soomusautot...

Aga mis puutub nende paralleele tõmbamisse, siis ma ütlen, see on mõtetu tegevus - Sa juba tegid siin järelduse, et Mercedes 320, mida kasutati ametisõidukina Reihsmarshal Göring ja teised III riigi tipud on E-klassi analoog, ilmselt järgmisena, jõuad järeldusele et Horch 953sport = Audi A5, jne...

[Sm.Tihhonov]

Teie arutelu on kahtlemata huvitav, argumenteeritud ja faktiderohke. Kahju ainult, et üks seltsimees peab igas teises postituses isiklikuks minema ja püüdma oma vestluskaaslast solvata. Ilmselt on see närvidest.

Ma ei suuda seda väidet küll faktidega ümber lükata, kuid mina kuulen esimest korda seda, et 600 arendus oli pelgalt Mercedese jõudemostratsioon ning ettevõte ei plaaninudki sellega mingit kasumit teenida. Võib olla on seda ebaedu hakatud tagantjärele sellise väitega põhjendama. Ent mina olen vastupidiselt lugenud (tont teab enam kust muidugi), et tehas oli pettunud Mercedes 600 väheses müügiedus. Algne planeeritud tootmisarv olla olnud umbes 3 korda suurem. Paraku hindasid eksperdid turu võimekust üle ning niisugusele autole siiski ei olnud vajalikul määral ostjaid.

Samuti ei olnud 600 algselt suunatud konkureerima kuningliku tõlla staatust omava Rolls Royce Phantom seeriaga. 600 ei olnud projekteeritud päris nii monofunktsionaalseks limusiiniks nagu Phantom. 600 eesmärk oli olla siiski AUTO, parim AUTO maailmas. Saada ühiskonna koorekihi meelisautoks, mis kõlbab ühtviisi juhiteenust kasutavatele klientidele kui ka pereautoks. Phantomiga pidi konkureerima ehk Pullman.

Paraku sellega veidi ebaõnnestuti ning 600 tõepoolest kujunes ainult absoluutse eliidi autoks. Miks ta nii läks? Kes teab? Sest tegelikult polnud ta oma konkurentidega võrreldes nii üle mõistuse kallis, et ainult naftaloigu omanikud teda osta oleks suutnud. Võib olla oli lõpuks vale hoopis tema välimuse ja hinna suhe. Rikka inimese igapäeva autoks oli ta liiga suur ja nägi siiski liiga limusiin välja? Ning päris limusiinina ei vedanud ta välja? Ning kes pealegi 70-tel aastatel ikka enam limusiine vajasid? Suund oli juba siis (Euroopas) selgelt kompaktsemate ja kasutajasõbralikumate esindusautode suunas. Seega kujuneski ta rohkem superstaaride ja diktaatorite autoks, kes ei häbenenud tema limusiinilaadset välimust ja kelle "show-off" vajadus kaalus üle kasutamisega seotud ebamugavused. Või oli põhjus ka viletsas töökindluses, mida keerulised tehnilised lahendused paratamatult kaasa tõid? Ei tea.

Sest kui vaadata Mercedes 600 hindu ja võrrelda seda konkurentide omaga, on pilt päris jahmatav. Konkurendid Crewe tehasest maksid palju rohkem ja ikkagi neid müüdi rohkem. Näiteks aastal 1974:
Mercedes 280 SE - 26805.- DEM
Mercedes 450 SEL - 38575.- DEM
Mercedes 600 - 87250.- DEM
Jaguar XJ12 L Serie 2 - 48000.- DEM
Daimler 4,2 Limousine - 60000.- DEM
Bentley T-Series - 105000.- DEM
Rolls-Royce Silver Shadow (seeria I) - 129000.- DEM
Rolls Royce Corniche - 147000.- DEM

Või siis tootmise lõpupäevil aastal 1978
Mercedes 280 SE - 34115.- DEM
Mercedes 450 SEL - 48469.- DEM
Mercedes 450 SEL 6,9 - 77392.- DEM
Mercedes 600 - 141232.- DEM
Mercedes 600 Pullman 4 ust - 162176.- DEM
Mercedes 600 Pullman 6 ust - 171920.- DEM
RR Silver Shadow / Bentley T2 - 144480.- DEM
RR Silver Wraith II - 167776.- DEM
RR Corniche Coupe - 192640.- DEM
RR Corniche Cabrio - 204960.- DEM
RR Camargue - 246400.- DEM
RR Phantom VI - alates 300000.- DEM
RR Phantom VI kuulikindel - alates 800000.- DEM

Selge, et auto oli vägev ja ega tagantjärele ei taha keegi tunnistada, et see uhke projekt oli tegelikult läbikukkunud. Pigem lakuti need haavad vaikselt ära, sama viga enam ei korratud ja tagantjärele ehitakse ennast sellega kui tahtliku prestiižiprojektiga.

[denis23]

Ma arvan,et põhjusi on mitu.

Esitleks - täna meie teame, et Mercedes teeb maailma uhkemad autod. Aastal 1964 see polnud isegi kaugeltki nii. Ehk siis müüa nime ja prestiize ei olnud kuigi võimalik.

Teiseks - Mercedes W100 oli overengineered sõiduk. Nii Mercedese W100 kui ka RR/Bentley peamine turg tol ajal oli juba USA. Selle igapäevane kasutus USA-s ei pidanud olema väga probleemivaba. Usun, et ka hoolduse mõttes, võisid selle omaniku teatud üllatused ootama. Kui tänases Eestis peab ootama näiteks Toyota Landcruiseri pidurisuppordi nädala aega...

Kolmandaks - vaatamata eelpool öeldule,et oli "lühike" W100 mõeldud kasutamiseks ilma autojuhita, siiski ma arvan, tegemist on autoga, mis eeldab, et omanik istub tagaistmel - mida kinnitab ka nende omanike nimekiri mida ma olen näinud. See kitsendab turgu veelgi olulisemalt. Ja kõige suurem probleem - nende kaliibri tegelased, kellel oli oma autojuht, enamus iialgi ei saaks sõita välismaa autoga, lisaks veel saksa autoga. Ajad olid teised. Ning mitte ainult USAs.

Tuletan meelde Prantsuse komöödiat "Mänguasi" Pierr Richarega, kus kõige vastikum tüüp, mis lausa ajab oksele, sõidab Mercedes Pullmaniga, samal ajal, kui positiivsed tegelased on kõik kodumaa autotoodangut kasutavad.

Neljandaks - Mercedese W100 ost, vähemalt tol ajal oli kõik muu, kui hea diil. Ehk siis, vähemalt tolleaja USA ostja silmis (täna meie võib olla arvame teist moodi)

Detroidi kõige kallim auto, Cadillac pakkus W100-ga võrreldes suuremat mootorimahtu ning 1.5 korda rohkem võimsust, palju suuremad mõõdud, rikkalikuma varustust ning ütleme, teatud mõttes oluliselt parema vastupidavuse ja töökindlust. Sisu nii rikkalik ei olnud, aga plastikpaneelidel ja sünteetikal 60-ndate lõpus oli mõnevõrra teine tähendus kui täna.

Lühike Mercedes 600 maksis 22 000 USD
Pullman 600 maksis 24 000 USD.
Cadillaci hind oli 5000 USD, luksuslik Fleetwood maksis 6500 ning pikk limo Fleetwood 75 ca 10500 USD.
Tasub mainida, et kõik Caddyd olid tehtud ühe baasmudeli alusel, ehk siis üks mootor, üks käigukast, veermik ning 80% ulatuses samad kerepaneelid.

Ehk siis jäi 2-5 korda Mercedesele alla. Kusjuures, Fleetwood 75, lipulaev, maksis 10 500 USDi, oli mõeldud autojuhiga kasutamiseks, ning sellega sõitsid miljonärid ja tipppoliitikud, k.a. President.

Samal ajal, müüdi aastas 200 000 tk. Caddysid, k.a. üle 20 000 Fleetwoode, ning omakorda üle 2000 "pikaid" Fleetwood 75 ning ainult ca 100 Mercedes 600.

See on paradoks. Inimene kes ostab endale auto 15 000 euri eest, harva saab endale lubada auto, mis maksab 30 000 euri.
Aga see, kes ostab auto 150 000 euriga, reeglina saab endale lubada ka 300 000 maksva sõiduki.

Selles mõttes, pole erilist kahtlust, et vähemalt nende hulgast, kes ostsid endale 11 000 USDi eest Fleetwood 75, enamus saaks ka 22 000 USDi eest endale Mercedes 600 osta, aga need ei ole seda teinud. Usun et ka ülejäänutest paarisajast tuhandest Caddy kliente oli palju neid, kes saaksid endale samuti Mercedes 600 osta, eriti Fleetwood Brougham ja 60Special ostjatest (toodetud üle 20 000 tk.)

Ehk siis üsna hästi näitab, et turg ei pidanud Mercedes W100 väga hea hinna/kvaliteedi suhega autoks.

Pildil on 1968 Fleetwood Brougham, kõige kallim USA sõiduauto mis oli mõeldud kasutamisel ilma autojuhita. Selle jõuallikaks on olnud 7,7L V8, 345 hj (vs 6.3, 250 hj), standardiks 4 ketaspidurit, turbiini muutuvate labanurkadega automaatkäigukast, mis kiirendab autot ilma käike vahetamata, LSD tagadiff, tagaosa nivoo, kliima- ning cruisekontroll, atermaalsed klaasid, 8 elektriakent, kesklukk, soojendusega taga ning esiistmed, elektriistmed, nahkkatus, esitulede automaatika fotoelementidel, ja palju palju muud. Lisaks sellele, on see 45 sm. pikem ning 12 sm laiem, kui Mercedes-600.
Maksis 3.5 korda vähem.
Aga ainuüksi seda mudelit müüdi aastaga üle 200 korda suuremates kogustes, ehk siis ca 20 000 vs 100.

[Riho-Peeter S.]

Miks kukkus Daimler-Benzi jaoks Mercedes-Benz 600 W100 tootmine majanduslikus mõttes läbi? On tõenäoline, et Daimler-Benz siiski plaanis W100-seeriaga kasumit teenida. Õigupoolest pole kusagil öeldud, et Daimler-Benzi jaoks ei olnud kasumi teenimine W100-seeriaga oluline. On öeldud, et faktiliselt teenis Daimler-Benz iga MB600 pealt kahjumit. Dailmer-Benz otsustas 1954.a., kui algas MB600 projekteerimine, luua maailma kõige eksklusiivsema ja tehniliselt arenenuma luksusauto. Daimler-Benz oli nii kindel selle auto müügiedus, et tehnilise teostuse eesmärk oli ülim ja kompromisse ei tehtud. Mitte ükski vähegi olulisem detail ei olnud asendatav ühegi teise Mercedese omaga. See näitab, et MB600 toomise juures ei olnud kulude kokkuhoid eesmärk omaette. Põhjuseid, miks loodetud müügiedu ei tulnud, on mitmeid.

1. Cadillac ja Lincoln pakkusid kordades väiksema raha eest konkureerivaid autosid, mis andsid ostjale võrreldavat väärtust.

2. Patriootlikel põhjustel sõitis ameerika nö. vana kooli klientuur pigem Detroidi toodanguga kui mistahes välismaise autoga.

3. 1970-ndate alguse naftakriis pani kliente ostma ökonoomsemaid autosid. MB600 astronoomiline kütusekulu kindlasti 1970-ndatel aastatel müügiedule kaasa ei aidanud.

4. MB600 disain oli nii mõnegi ostja jaoks ehk liiga igav, mistõttu eelistati Rolls-Royce'i ja Bentley toodangut. Juba kaks aatat peale MB600 müügiletulekut ehk 1965.a. tõi Rolls-Royce müügile oma ajaloo esimese kandevkerega Rolls-Royce Silver Shadow, mis võttis hulgaliselt MB600 kliente ära.

5. Kogu MB600 tootmistsükli jooksul 1965-1981.a. oli suur osa ostjaskonnast USA-s. Suur osa potentsiaalsetest klientidest olid etnilised juudid, kes põhimõtteliselt ei ostnud Saksa autosid. Ameerika juudid sõitsid siis eelkõige USA autodega, aga ka Jaguariga ja Rolls-Royce'iga. Veel tänapäevalgi ostavad nö. vana kooli juudid USA-s mitte-Saksa autosid. Nooremal põlvkonnal pole enam suurt vahet.

6. MB600 oli tehniliselt keeruline ja selle hooldus kulukas. Rolls-Royce'i põhimõte oli tol ajal, et juht peab suutma ise autot hooldada. See pani kindlasti osa klientidest eelistama RR/Bentley toodangut.

7. Aastaks 1963, kui MB600 müügile tuli, oli Mercedes olnud tippluksusautode segmendist umbes 25 aastat eemal. Ilmselt ka sel põhjusel ostis osa klientuurist Daimler-Benzi konkurentide autosid - nad olid lihtsalt harjunud teiste autodega sõitma.

Põhjuseid on mitmeid, kuid kummaline on siiski, et MB600 müügiedu nii tagasihoidlikuks osutus, eriti võrreldes Rolls-Royce'i ja Bentley konkureerivate toodetega. Võib-olla ei osanud Daimler-Benz MB600-e õigesti marketingi teha? Tinglikult võib MB600 järglaseks nimetada tänapäeva Maybachi. Ka Maybach on äriprojektina suuresti läbi kukkunud. Maybachi majandusliku ebaedu põhjusena nähakse paljuski kehvasti korraldatud müügivõrku.

Huvitav on see, et majanduslikus mõttes läbi kukkunud, kuid hästi tehtud autod hoiavad oma väärtust suhteliselt hästi. Väikesed tootmisnumbrid aitavad näiteks tänapäeva kasutatud Maybachi hinda paremini hoida, võrreldes Rolls-Royce Phantomiga. Ka MB600 hind on hoopis teisest suurusjärgust, võrreldes omaaegse otsese konkurendi Rolls-Royce Silver Shadow/Wraith II-ga.

[denis23]

Miks kukkus Daimler-Benzi jaoks Mercedes-Benz 600 W100 tootmine majanduslikus mõttes läbi? On tõenäoline, et Daimler-Benz siiski plaanis W100-seeriaga kasumit teenida. Õigupoolest pole kusagil öeldud, et Daimler-Benzi jaoks ei olnud kasumi teenimine W100-seeriaga oluline. On öeldud, et faktiliselt teenis Daimler-Benz iga MB600 pealt kahjumit. Dailmer-Benz otsustas 1954.a., kui algas MB600 projekteerimine, luua maailma kõige eksklusiivsema ja tehniliselt arenenuma luksusauto. Daimler-Benz oli nii kindel selle auto müügiedus, et tehnilise teostuse eesmärk oli ülim ja kompromisse ei tehtud. Mitte ükski vähegi olulisem detail ei olnud asendatav ühegi teise Mercedese omaga. See näitab, et MB600 toomise juures ei olnud kulude kokkuhoid eesmärk omaette. Põhjuseid, miks loodetud müügiedu ei tulnud, on mitmeid.

Ma lisaksin veel, et suurte korporatsioonide üksiktoodete hinnakujundamine on mõnevõrra keerulisem asi, kui väikefirmade puhul. Kui uskuda Sinu juttu, et W100 puhul enamus (või peaaegu kõik) detailidest olid originaalsed, siis tootes neid detaile 2700 tk. 17 aasta jooksul, olid need detailid kallimad kui oleksid need kullast tehtud.

Samal ajal - meie teame, et kõik olulised W100 komponendid - mootor, käigukast, ja palju muud kasutati hiljem ka teiste autode puhul. Näiteks, W100 mootoriga ehitati täiendavalt ca 17 000 tk. S-klasse Mercedeseid, ilmselt, mitte kahjumiga - kas selle pealt on W100 omahinna vähendatud?

Või teine teema - varuosade müük. See kestab juba 50 aastat, ning ilmselt kestab veel. Ilmselt, Mercedes W100 puhul see on eraldi teema võrreldes ükskõik muu autoga. Ja ilmselt, ka selle peale teenitakse kasumi.

Kolmas teema - "pehmed" väärtused, ehk siis prestiiz ja know-how. Nagu on öeldud, ei olnud Mercedes üldse luksusautode segmentis eriline tegija. W100-ga kehtestas Mercedes ennast jõuliselt, ning paratamatult W100 sära aitas müüa ka teised mudelid.

1. Cadillac ja Lincoln pakkusid kordades väiksema raha eest konkureerivaid autosid, mis andsid ostjale võrreldavat väärtust.

2. Patriootlikel põhjustel sõitis ameerika nö. vana kooli klientuur pigem Detroidi toodanguga kui mistahes välismaise autoga.

3. 1970-ndate alguse naftakriis pani kliente ostma ökonoomsemaid autosid. MB600 astronoomiline kütusekulu kindlasti 1970-ndatel aastatel müügiedule kaasa ei aidanud.

4. MB600 disain oli nii mõnegi ostja jaoks ehk liiga igav, mistõttu eelistati Rolls-Royce'i ja Bentley toodangut. Juba kaks aatat peale MB600 müügiletulekut ehk 1965.a. tõi Rolls-Royce müügile oma ajaloo esimese kandevkerega Rolls-Royce Silver Shadow, mis võttis hulgaliselt MB600 kliente ära.

5. Kogu MB600 tootmistsükli jooksul 1965-1981.a. oli suur osa ostjaskonnast USA-s. Suur osa potentsiaalsetest klientidest olid etnilised juudid, kes põhimõtteliselt ei ostnud Saksa autosid. Ameerika juudid sõitsid siis eelkõige USA autodega, aga ka Jaguariga ja Rolls-Royce'iga. Veel tänapäevalgi ostavad nö. vana kooli juudid USA-s mitte-Saksa autosid. Nooremal põlvkonnal pole enam suurt vahet.

6. MB600 oli tehniliselt keeruline ja selle hooldus kulukas. Rolls-Royce'i põhimõte oli tol ajal, et juht peab suutma ise autot hooldada. See pani kindlasti osa klientidest eelistama RR/Bentley toodangut.

7. Aastaks 1963, kui MB600 müügile tuli, oli Mercedes olnud tippluksusautode segmendist umbes 25 aastat eemal. Ilmselt ka sel põhjusel ostis osa klientuurist Daimler-Benzi konkurentide autosid - nad olid lihtsalt harjunud teiste autodega sõitma.

Põhjuseid on mitmeid, kuid kummaline on siiski, et MB600 müügiedu nii tagasihoidlikuks osutus, eriti võrreldes Rolls-Royce'i ja Bentley konkureerivate toodetega. Võib-olla ei osanud Daimler-Benz MB600-e õigesti marketingi teha? Tinglikult võib MB600 järglaseks nimetada tänapäeva Maybachi. Ka Maybach on äriprojektina suuresti läbi kukkunud. Maybachi majandusliku ebaedu põhjusena nähakse paljuski kehvasti korraldatud müügivõrku.

Huvitav on see, et majanduslikus mõttes läbi kukkunud, kuid hästi tehtud autod hoiavad oma väärtust suhteliselt hästi. Väikesed tootmisnumbrid aitavad näiteks tänapäeva kasutatud Maybachi hinda paremini hoida, võrreldes Rolls-Royce Phantomiga. Ka MB600 hind on hoopis teisest suurusjärgust, võrreldes omaaegse otsese konkurendi Rolls-Royce Silver Shadow/Wraith II-ga.

See juutide teema on huvitav, eriti, et esimesevälismaa autode kantsiks USA-s oli loode "ülikoolilinnad" ning LA, kus on juute tegelikult väga palju, ehk siis tegelikult, juudid sõitsid euroopa autodega. Kas need ka Mercedesega sõitsid ma eitea.


Aga jah - kui Rollsi ja Bentley puhul võiks müügimees vähemalt rääkida et sellega sõidab kuninganna, siis vihje Grosser-Mercedese ajaloolistele kasutajaskonnale ei pruuginud väga hea mõte olema)))


Tegelikult Sinu toodud Maybachi näide on täpselt sarnane Mercedes-600ga.

On olemas kaasaegne S-klass, mis maksab 4 kuni 2 korda vähem, kui Maybach, ning tegelikult, enamus neist kes ostavad uue S-klassi, saavad endale lubada ka Maybachi. Rääkimata S-klassi "eriversioonidest". Vaata, Berman, Kruuda, Palts jpm. kodumaised suurärimehed - nende "ülesvuntsitud" eriseeria S-id maksavad enam vähem juba samas suurusjärkus kui Maybach.

Kuid tegelikult, S-klassi müüakse aastaga 100 000, aga Maybachi napilt 100-200 tk.

Põhjus on "auk" positsioneerimises. Need kes tahavad endale lihtsalt head autot - ostavad S-klassi, A8, Lexus LS või 7-seeria BMW.

Reaalselt ainus mõte osta Maybach on näidata teistele, et sul on nii palju raha, et sa seda lihtsalt põletad korstnasse.
Aga see seltskond ostab pigem Bentley või Rollsi.

Mina nägin esimest korda uue Maybachi Riias Parex Banka ees aastal 2006. Esimene tunne oli kohmetus - salongist paistsid selgelt W220 S-klassi, mis oli juba tol ajal tootmisest maas, lülitid ja nupud. Mõtlesin, et see, kes seda ostab, peab olema raha peale vihane. Ma usun et paljudel ka minust maksevõimelisematel klientidel oli sama tunne.

Kaks-kolm asja veel:

1. Üks asi, mis kindlasti oli Mercedes W100 nagu kivi kaelas, see on see, et kui inimene ostis Cadillaci või Lincolni või Rollsi, siis ta ei pidanid selgitama "et see ei ole see Cadillac, millega taksojuhid ja müügiagendid sõidavad" - piisast mainida marki. Mercedese puhul tuli esmane paralleel diislitaksoga.

2. Kui vastab tõele, et MB W100 projekteerimine algas 1954 aastal (ning ilmselt, disain "löödi" lukku kuskil 1956-57) siis võis juhtuda see, et auto tuli välja moraalselt vananenuks. Ok, jah, Mercedese "aegumatu disain" tõepoolest tegi oma funktsiooni, ning tulemuseks, ei näinud see välja totter, kuid igav küll. Eriti võrreldes ikkagi "lennuka" ning ülimoodsa Caddyga, mille puhul tõesti "maitse loob meelolu",mis sest, et järgmisel aastal tuleb osta uue Caddy, kuna disain muutub iga aasta oktoober.

3. Mis aga oli teine probleem seoses pika projekteerimisperioodiga,- see on lõpuks iganenud tehnilised lahendused, näiteks, see sama hüdrauliliste istmete-akende-katuseluugi värk. Hiljem on üritatud sellest teha mingi fetish, ehk siis väideti, et nende kasutamise põhjus on sellepärast, et hüdraulika on "täiesti hääletu", aga põhjus on selles, et 600-l kasutati vananenud alalisvoolu genekaid (2 tk.!!!), ning isegi kaks alalisvoolu generaatorit ei tuleks toime juhul, kui auto oleks "elektri peal". Eriti esindussõidukil, mis tihti seisab tunnide viisil, ning mootor töötab tühipööretel, või sõidab jalakäia kiirusel. Aga 1965 aastal alalisvoolu generaator ja hüdraulilised aknatõstukid oli juba tehniline nonsenss. Keskmine ameeriklane mäletas, et seda kasutati tema isa Cadillacil, mis oli valmistatud 1952 aastal, see määris salongi ära ning aga juba paari aasta pärast tuli välja muutuvvoolu genekad ja elektrimootorid igale poole.

Ja nüüd, 20 aastat hiljem pakutakse talle osta sama lahendusega + siis kahe alalisvoolu genekat suhteliselt tundmatu marki auto , mis maksab nagu neli Cadillaci...eks tahes tahtmata peab oma raha peale vihane olema