Ühe soome W210 lugu

[canyondrift]

Mõtlesin endamisi, et kui garaažis ikka üks Mercedes-Benz käib siis peab sellest ka teema tegema. Mercedes on ikkagi vähekene teistmoodi masin ja sellega käitutakse natukene teistmoodi.
Tegemist on T210 E300 Turbodiesel sihikukandjaga. Riidest sisu mis on küllalt määrdunud, tumesinine metallic värv. Mõned selle aja auto lisad, nt katuseluuk, särtsuga aknad, xenon tuled ja mõned pisemad elementaarsed asjad ka. Auto on soome registris ja sisuliselt kliendi auto, mida garaažiomanik nüüdsest ära tahab osta.

Teema tegemine on mul peas juba pikemat aega aga kaamerat ei saanud juhuslikult kunagi kätte ja ilma piltideta lihtne tekst ei ole ka midagi väärt.

Algas töö pihta ligi 3 nädalat tagasi, kus alustasime diagnoosist, et mis edasi saab. Tegelik aeg oli terve suvi ja pihta pidime hakkama kohe peale jaanipäeva, aga nagu ikka tuli mõni teine hädaline vahele ja nüüd on ära minekuni aega vaid 2 nädalat kuniks auto peab tip-top korras olema. Diagnoosiks oli iga keredetaili pindmine rooste ja mõningal kogusel värvialuseid ämblikke. Stangedel mõned kriimud ja defektid, mõlke esialgu ei täheldanud, aga pikemal uurimisel mõned teravamad siiski olid ja kuhugi lumevalli oldi suudetud kõrvalistuja uksega sõita.








Algas meie mõistes käia peale määrimine, relakale valu peale ja selleks tarbeks soetatud Makita sai kõvasti vatti kuniks kahe päeva jooksul said kõik roostekohad nühitud sinnamaani, et kannataks roostesurmaga mökerdama hakata. Pindmine kõik minema pühkida ja urblisus alles jätta, peaasi et enamus saaks puhta metallini välja. Pikalt seista ei lasknud, läks sisuliselt koheselt selga ühe poole möödudes roostesurm mis samuto soome kraam. Pidi olema päris hea surm, maksumus ka kohane. Peale 10min kuvamist on pind must ja vesi surma ei lahusta. Ainult kas lahusti või mõni muu hirmsam kraam. Diiselkütet väga ei soovita ja õlisid värvide alla.










Meie kasutasime liivapritsi. Järjekordselt soome värk, idee poolest pidi ise liiva kotist tõmbama aga ei suutnud eriti. Selleks väänasin IZ 412 tagaluugi plekist koonuse nagu päkapiku mütsi ja sellele toru otsa, liiv sisse ja õhk üles. Pritsis nii mis hirmus, roostekohad said päris kõva valu ja mõni koht ilmutas isegi läbivat auku mis tegi jälle tööd juurde. Näiteks paagiluugist (täielik müstika) ja paremast tagauksest. Peale pritsimist sai kohe oranž möks välja otsitud uuesti ja tõmbasime selle peale lootuses et see on ikkagi hea kraam. Kogu liivapritsimise jaoks läks aega vähemalt kolm päeva, roostet oli küllalt palju, nii kui eest jälle pritsiti nii tagant tuli kohe tinaoksiid järele. Saime ka tunda kuidas on liivapritsitud detaili vastupidavus keskonnale ja vastus on väga halb. Kaks päeva peale pritsimist oli ununenud paagiluuk täielikult roostes jälle ja pritsi tuli ka sinna peale määrida järjekordselt.














Järgmine etapp - kruntimine. Kui tina oli saanud umbes kolm päeva kuivada hakkas kruntimine, kasutasime mingit täiesti suvalist halli krunti mis kuivab suhteliselt kõvaks, lihvida oli seda viimasel keretööl paras jama ja asi jäi urbliseks nagu juust. Vahepeal muidugi lihvisime tina värvi randiga tasaseks, et hilisemat tööd hõlbustada. Paberit kulub selle lihvimiseks küllalt palju, kuna see suudab end värnitsa sisalduse tõttu päris hästi paberi külge jätta.
Peale krunti pahtel, kihte mis sinna kokku keeratud sai ei oska enam keegi üle lugeda, krundikihte sai ka mitmeid, piisava kuivamisajaga, vähemalt 12h. Kogemus näitas, et kui krunt pole lõpuni kuivanud siis sulatab pahtel krundi üles ja ei jää asi enam pidama.







Kõige hullemaks kohaks võiks nimetada W210 puhul ilmselt kapotti või ma ei tea üldse mis kohta, sest kõik kohad oli pooleldi täiesti utoopilistest kohtadest roostetama hakanud. Uksenurkadest ja asjadest saan ma veel aru, aga et kapott vähesele kivirahele vastu ei pea nii et igal täkkel on ämblik all siis jah. Mina sain au osaliseks kapott ära lihvida ja töödelda, nii kui nurgast pihta hakkasin ja täkkeid välja hakkasin töötlema tuli ämblikmehi järjest välja, pärast nägi kapott välja nagu sõjaväe üksuse auto, laiguline. Oleks vähe hapet ja soola valanud oleks päris rat-style valmis olnud. Kapott õnneks relaka abi ei tahtnud või siis ei saanud seda, va alaserv, lihvisin seda kordamööda 320 ja 400 paberiga kuni metallini, nühkimist oli hulganisti kuni kruntimiseni ja lõppviimistluseni. Korduvalt sai kasutatud kriimupahtlit ja ilmatuma vee kogus sai selle ajaga läbi uhatud.






Tagaluuk paistab ka sellel variandil nõrk koht olema, eriti numbritulealune, kui see korralikult määrdeainetega sisse konserveerida, siis ei tohik asi hulluks minna, aga alt üles keerutav soolvesi ladestub sinna urgastesse ja paisutab pirni soojuses seal igasuguseid liiste ja lõpptulemus on suur roostene tagaluuk. Igalühel soovitan selle soojalt ära õlitada enne kui juba hilja on.

Muu kohta palju viriseda ei saa, kui ainult parem tagumine uks, mille särtsvänt ei tööta kuna sealt on üks akent liigutav siin ära murdunud ja klaas on ülemisse asendisse jäigalt kruvidega kinni pandud kellegi poolt. Äkki saab selle mehhanismi siit klubi kaudu kuskilt?



Teine anomaalia millest me üldse aru ei saa on see, et kont mängib igatsorti lolli meiega, üks hetk puhub külma õhku, süüde välja, uuesti sisse ja käima, tuleb tulikuuma, vahepeal tuleb kuuma õhku ka külma hoovuse eelselt, aga sellega on mingi vähekene raskem anomaalia juba millest mina igatahes aru ei saa. Veermikus paistab kõik täitsa okei olevat, sõita on igati mugav ja mersupärane. All on 245 ja 235 rehv mis ka päris hästi teel hoiavad ja 190 on kohalikel maanteedel kätte saadud.

Üleeile sai auto endale uue värvikihi külgedele. Värvimistöö teostati samas kohas kus minu auto käis. Hind oli taskukohane ja tulemus igati arvestatav.
Värvimisee sõitis see auto omal jalal, kaks tuld külge et seadusesilmadega probleemi ei tekiks, mina enda pilliga seljataga ja nii me võru poole kütsime. Vahepeal tuli jälle suvepäevade meeleolu kui kolm mersut järjest sõitsid, üks w210 trügis ka meie vahele. Kogu värvimisprotsess kestis hommikust 8'st kuni nelja-viieni õhtul. Poole üheni katmine ja siis läks juba värvimiseks ja kuivatamiseks lahti.







Ja siin on siis viimane produkt ja hetkel on käsil kokku panek. Kokku panemise käigus saavad kõik liistualused enda alla tehnilise vaseliini kihi, kere sisepinnad ML kereõli ja kõik detailid puhastatud.



Külje pealt võib end hetkel peeglist vaadata. Vähe kaugemalt vaadates on Mercedes-Benz külg päris äge kõverpeegel mis naljakalt välja paistab.









Kõige huvitavam on see, et Mercedes-Benz on oma juurte juurde jäänud ja detailid käivad enamvähem samamoodi küljest ära enamikul variantidel. Uksepolstrid on samade tüüblite peal nagu minu kolmel, aknaliistud on samamoodi kinni, liistud on parajalt sama disainiga, enamik asju on kummdetailide peal, tüübliteks on ümmargused plekiserva kinni hoidvad tüüblid ja ukse all on samasugused liistud et pori sisse ei lendaks. Tihendid käivad samamoodi külge, paljud pistikud on sama ehitusega ja ilmselt paljudele mersudele kohane on põranda külge kinnituv gaasipedaal. Mersulikud nupud ja puit salongis, see on ka üks sarnasuse punkt, tagasild on küllalt sarnane 124'le.

Idee kohaselt saame auto kokku siin paari päeva jooksul ja sisu kohitsetud, siis tuleb see pill tagasi eesti/soome teid vallutama. Pilte tuleb ehk väheke kokkupanemisprotsessist ja lõppproduktist juurdegi.

[Harry]

Päris messedup on näha, kuidas kusagil talu kuuris sellist kvaliteeti tehakse.. Aga kui mõnda Tallinna töökotta viia, siis tehakse auto hullemaks.

[T6nu]

Kamber on ju korralik- sellisel juhul ei olegi vahet tegelikult, kus eeltöö on tehtud- peaasi et korralike vahenditega. Auto näeb värskelt värvituna küll väga ilus välja. Tea, kas see auto uuenagi nii ilus välja nägi

E: Ei ürita kuidagi alavääristada tehtud tööd. Auto üleni värvimine on suur töö ikkagi

[canyondrift]

Päris messedup on näha, kuidas kusagil talu kuuris sellist kvaliteeti tehakse.. Aga kui mõnda Tallinna töökotta viia, siis tehakse auto hullemaks.

See pole õnneks tavaline talukuur, siin on autosid tehtud juba viimased 20 aastat ja kogemust on selle ajaga vähekene tulnud. Garaaži sisustus pole just kõige tavagaraažilikum ja võtmeid, tööriistu on selle ajaga hulganisti kogutud.

Auto ei käinud üleni värvimises, katus jäi tööst välja, muidu oleks katusereelingud ka maha võtnud.. Tegelikult tahab katust ka ära teha, sest kivitäkked on sinna ka jõudnud ja keset katust on mõned ämblikmehed, katuse jätame järgmiseks korraks.

[sten130]

Oled ikka kõva töö ära teinud, TUBLI

[canyondrift]

Nüüd on auto jälle omaniku käes tagasi soomemaal. Vahepeal oli lõppenud ülevaatus ja selle rohuks pidime ülevaatusele sõitma.
Seal vaadati üle vist kõik mis vähegi sai, alustas diislitestiga, siis amorditest, piduritest ja kui veeremi liigendite kontrolliks läks siis selgus, et soomes on päris karm kord ülevaatusel.
Mersust igatahes, et senimaani kuni onu veel autos sai istuda oli asi korras, aga kui üles tõstis, siis hakkasid vead välja tulema. Parempoolne vedrukandur oli äärepealt murdumas (me seda kontrollida ei jõudnud), kõik neli vedru oli puruks, osad pirnid olid ajaga oma oranži katte ära andnud ja udutuli ei näidanud nii hästi kui peaks. Kõikse huvitavam oligi, et kõik vedrud olid katki, alt oli ligi üks tiir igalt vedrult ära murdunud, seepärast auto ise nii madalal istuski. Kas see on 18 tollistest velgedest või? Soome teid vaadates ei näe küll põhjust miks vedrud peaksid katki minema.
Vedrukandur sai parandatud ja vedrud vahetatud - summat ei tea, udukad ka vahetatud ja nüüd ühegi veata liigub sealsetel teedel.

[taadu]

Hea materjal kokku pandud. Lühidalt, korraliku pildimaterjali ja ülevaatliku tekstiga. Lõpptulem ka ilus, tuleb tunnistada


Vaid edu !