Mis auto on Mercedes 600

[denis23]

Denis, Sinu poolt viidatud Cadillac Eldorado Brougham ei sobi autona võrldemiseks MB600-ga. Üldine konsensus on, et MB600 väärtuse peamine tegur on prestiizh ja välimus - mitte tehniline ekstravagantsus. Prestiizhi ja välimuse kaudu on MB600 väärtuse määratlenud tunnustatud autoriteedid, näiteks Pebble Beach konkursi kohtunikud ja maailmas tuntud vanaautohuvilised - nii siin- kui sealpool ookeani. Cadillac Eldorado Brougham ei sobi autona võrdlemiseks MB600-ga, sest see Cadillac (nagu paljud teisedki "ameeriklased") on välimuselt eemaletõukav ja vulgaarne. Teatavasti maksis Cadillac Eldorado Brougham uuest peast rohkem kui R-R Silver Cloud ja mõnevõrra vähem kui MB600. Ehk teisisõnu oli Cadillac Eldorado Brougham enam-vähem samas hinnaklassis MB600-ga. Tänaseks ei ole "uueks" taastatud Cadillac Eldorado Brougham'i turuväärtus ligilähedanegi MB600-ga. Miks? Sest ta on kole ning ebasoliidne ja sellest tulenevalt vähe ihaldusväärne. Mitte keegi ei takistanud GM-il disainida Cadillac Eldorado Brougham'i soliidsena. GM-i disainerid arvasid, et ameerikalik kitsh on parim disainistiil. Nad eksisid. Daimler-Benzi jaoks oli USA suurim turg MB600-le. Järelikult ameeriklastele meeldis MB600 disain isegi väga. See omakorda tähendab, et GM-i disainerid eksisid ameeriklaste maitset ennustades. Daimler-Benzi noor disainer Paul Bracq sai MB600 kujundamisel ülesandeks visandada erinevaid sketshe MB600 võimalikust väliskujust. Muu hulgas disainis ta ühe võimaliku variandina ameerikaliku panoraamklaasiga, ümarate vormidega ja väikeste "sabatiibadega" variandi. Daimler-Benz ennustas õigesti, et "sabatiibade" ja ameerikalike ümarate vormidega disain hakkab moest ära minema ja valis palju kaasaegsama disaini. Tänapäevalgi ei mõju MB600 lootusetult arhailisena - erinevalt sama ajastu "ameeriklastest" ja rääkimata Rolls-Royce'ist ja Bentley'st. See stiil jäi kestma mitmeks aastakümneks. Seega oli MB600 mitte üksnes oma ekstravagantse tehnika, vaid ka disaini poolest oma ajast tublisti ees.

Cadillac Eldorado Broughami juures kasutatud tehniliste lahenduste keerukuse aste sobib teatud osas võrdlemiseks MB600-ga. Samas need kaks autot omavahel võrdlust ei kannata. Tõtt-öelda, isegi neis autodes kasutatud tehnilisi lahendusi ei saa eriti võrrelda. MB600 tehnilised lahendused olid keerulised, kuid õige hoolduse korral töökindlad. Cadillac Eldorado Brougham'i õhkvedrustuse teostus oli lisaks keerukusele ka veel kehvasti tehtud.

Lugupeetud Riho-Peeter, vanatehnika maha tegemine ei ole minu tugev külg. Mina aga juhatan tähelepanu mõnele Sinu jutus esinevatele faktivigadele.

"Cadillac Eldorado Brougham ei sobi autona võrdlemiseks MB600-ga, sest see Cadillac (nagu paljud teisedki "ameeriklased") on välimuselt eemaletõukav ja vulgaarne."

Ei oska kommenteerida. Ilmselt maitsetest üle ei vaidle, vaid enda arust, tegemist on üliilusa autoga.






"Daimler-Benzi noor disainer Paul Bracq sai MB600 kujundamisel ülesandeks visandada erinevaid sketshe MB600 võimalikust väliskujust. Muu hulgas disainis ta ühe võimaliku variandina ameerikaliku panoraamklaasiga, ümarate vormidega ja väikeste "sabatiibadega" variandi. Daimler-Benz ennustas õigesti, et "sabatiibade" ja ameerikalike ümarate vormidega disain hakkab moest ära minema ja valis palju kaasaegsama disaini."

Selleks hetkeks, kui MB600 oli olemas, oli ameerikas juba ammu ümarad vormid, panoraamklaasid ning sabatiivad kadunud.
Vastupidi, MB 600 lakooniline disain üsna hästi sarnaneb tolleaja USA moega. Palun, vaata 1964 Cadillaci näiteks. Ka 195X aastatel oli seal üsna palju lakooniliste vormidega autosid. Näiteks, Lincoln Continental MkII.
Alloleval pildil on 1961 aasta Lincoln Continental - nagu Sa näed oli MB600 piisaval määral sarnane tolleaja US moega.



Cadillac Eldorado Broughami juures kasutatud tehniliste lahenduste keerukuse aste sobib teatud osas võrdlemiseks MB600-ga. Samas need kaks autot omavahel võrdlust ei kannata. Tõtt-öelda, isegi neis autodes kasutatud tehnilisi lahendusi ei saa eriti võrrelda. MB600 tehnilised lahendused olid keerulised, kuid õige hoolduse korral töökindlad. Cadillac Eldorado Brougham'i õhkvedrustuse teostus oli lisaks keerukusele ka veel kehvasti tehtud.

Ei oska kommenteerida, Sinu eelmise juttu MB-600 kohta järgi tundub Cadillac lausa töökindluse tipp. Ise arvan, et Caddy elektrimootorid on kindlasti lihtsam ja parem hooldada kui MB hüdraulikat. Ka vana karburaator on töökindlam kui vana mehaaniline sissepritse. Aga vaidluse mõtest ei saa eriti aru - täna nende autode hinna ei kujunda töökindlus, vaid ajalooline väärtus. Mõlemal seda on küllalt - millest siis vaidlus?

MB600 oli esimene Daimler-Benz'i poolt nn. kolme-karbi-stiilis disainitud sõiduauto.

Väga imelik avaldus, millel puudub igasugune seos reaalsusega. MB-600 disainvõtted laias laastus ühtivad W111/112 mudeliga, mis on omakorda järelkäia Pontonis jne. Ning mõlemad need, Ponton ja Heckflosse üsna sarnased paljude teiste maade autodega.

Tänaseks ei ole "uueks" taastatud Cadillac Eldorado Brougham'i turuväärtus ligilähedanegi MB600-ga. Miks? Sest ta on kole ning ebasoliidne ja sellest tulenevalt vähe ihaldusväärne.

Hmm..see on mingi totaalne eksimus.

[Riho-Peeter S.]

Denis, sellest ma räägingi - labane, vulgaarne ja kole. Kogu lugupidamise juures. Ära võta palun isiklikult.

[denis23]

Denis, sellest ma räägingi - labane, vulgaarne ja kole. Kogu lugupidamise juures. Ära võta palun isiklikult.

Kui sa nii ütled, siis nii see on. Minule aga meeldivad labased,vulgaarsed ja koledad autod. Ning ilmselt ka mitte ainult minule.

Viimane Collector Car Market Review järgi :
1957-58 Cadillac Eldorado Brougham, condition 1, H:102 000 USD
1964-81 Mercedes 600 W100 LIMO, condition 1, H: 64 000 USD
1964-81 Mercedes 600 W100 Pullman, condion 1,H: 115 000 USD

Huvi pärast aga - mis puutub aga töökindlusse, siis ma ütleksin nii, et näiteks, 1967 Caddy Fleetwood on lisade poolest pole vaesem kui standardis W100, ning need lisad küll ei ole ehitatud kestma - ainuüksi silumiinist aknatõstukide hammasrattad annavad väga hästi märku sellest

Kusjuures, võimsuse poolest, Caddy isegi võimsam ning tõhusam: 7000 cc, 345hj/4600 SAE vs Mercedese 6300 cc, 250 hj/4000 (ilmselt ka SAE, kuna avaldatud USAs).
Mõlemad mootorid on malmist ning ühe nukuga.

Kuid samal ajal Caddy mainframe on üsna lollikindel, ehk siis teisi sõnul, vanametalli kokkuostu sõidab ta reeglina ilusti 30l sajale rüüpava karbussiga, kaheksa tsilindriga ning pole külili vajunud, mis sellest et Twilight Sentineli fotoelement, vaakumiga Cruise Control ning seitse elektriakna kaheksast ei tööta juba 30 aastat.
Mercedes on selles mõttes üsna keeruline ka oma põhiehituse osas - mehhaaniline sissepritse, hüdraulilise lisad, vedrustus jne...

Aga selge on see et autona W100 oli ikkagi hoopis teisest klassist...

Üldiselt, üsna huvitav oleks ka mõlemad autod korraga testida. Aga eks see on unistus pigem...

[Werewolf]

No antud Cadillac ei pruugi paljudele meeldida, kuid vähemalt ei jäta ta kedagi külmax, mida aga ei saa öelda RR-ide kohta. Nende küljes pole mitte ainumatki huvitavat asja ja neid on sama huvitav vaadata kui tühja jalgpalli platsi. Ka ei osta keegi tänapäeval omale RR-i sellepärast, et seda kangesti tahax, vaid sellepärast, et need on ja on olnud nii paljudel kuulsatel inimestel ning RR-iga sõites kuuluxid nagu automaatselt samasse seltskonda.

Mind isiklikult täitsa huvitavad need Denisi poolt siia lisatud haruldased autod, kuna neid praktiliselt ei näe enam liikluses ja kuna nad ei ole üles haibitud nagu mitmed teised vanad autod. Näitex võix tuua Jaguar E Type-i, mis iseenesest on täitsa kena ja tore auto, kuid mida tänapäeval ostetaxe mitte enam auto pähe vaid kui brändi. Jah, mõni üxix inimene võib osta E-Type-i ka lihtsalt sellepärast, et see auto on talle alati meeldinud, kuid enamik ostab selle, et kuuluda samasse klassi teiste selliste autode omanikega ja seda klassikuuluvust välja näidata. Täpselt samal põhjusel ostetaxe Toyota Priuseid. Ma ei väida, et see tegevus on üdini jama, kuid tihti vaatavad sellised klassiinimesed mõnevõrra halvustavalt või üleolevalt kõige muu peale, mis nende kitsa klassi normipiiridesse ei jää.

Pean tunnistama, et üxkõik kui tolerantne ma ka olla püüan, kuulun minagi mõnes mõttes teatud klassi. Ka minu 16v kutsikas on selle välja näitamisex, et ma ei taha kuuluda nende seltskonda, kes teevad alati kõige iseenesest mõistetavamaid otsuseid. Vastasel juhul olex ma kiiret Saxa autot otsides BMW M3 või Audi Quattro poole vaadanud, kuna need olex ju kõige loogilisemad/lihtsamad/turvalisemad/populaarsemad valikud selles kategoorias olnud.

Kokkuvõttes, kuigi ka minu siinöeldud text ei ole 100% tolerantne, tasub siiski silmaklapid peast võtta ja suhtuda eelarvamusteta ka kõigesse, mis meie kehtestatud normipiiridest välja jääb.

[denis23]

Ning täpselt samuti on olemas paljud inimesed, kes põhimõtteliselt ei osta 50k EURiga E-TYPE, vaid poole odavame Jensen FF, mida on toodetud 330 tk ning mis oli maailma esimene auto millel oli ABS, full-time 4wd ning adaptiivne vedrustus.



Või antud foorumi lõikes, eelistavad üliharuldast ning väärtusliku, aga mitte niivõrd popi Mercedese W188 vs 190SL jne...

Ning tagasi tulles Mercedes W100 juurde - see oli fantastiline auto tol ajal, ning väärtuslik uunikum täna, kuid see oli kõik muu kui üliprogressiivne oma konstruktsiooni poolest.
Päeva lõpuks, oli W100-l malmplokiga ning ühe nukkvõlliga mootor, püsivoolu generaator, hüdraulilised lisade ajamid jne. Mõnes mõttes, võib öelda, et kuna auto konstrueerimine kestis väga kaua, oli see olude sunnil sündinud üsna konservatiivsena, nii disaini kui ka konstruktsiooni poolest.

[hents99]

Ühe ülanukkvõlliga mootor pigem? US mootoritel üks nukkvõll ja tõukurvardad.

Mingid mootorid olid ka elektroonilise sissepritsega, lisaks võiks mainida väljendit "sequential fuel injection", milleni jõuti mujal päris hilja.

Ja üldse M100 mootor on insenerlikust vaatevinklist väga tegija mootor. Kuiv-karter, materjalid jne. Kolbide sees terasrõngad, mis vähendavad mootorimüra jne.

[dad]

Verrrrd tahaks näha

Mercedes-Benz on kogu oma ajaloo jooksul "kinni" juba läbiproovitud tehnilistes lahndustes. Kui Horch tegi "pealtklapiga" mootoreim, siis Mercedes-Benz tegi samal ajal "altklapiga" mootoreid (Horch rida+8 vs Mercedes-Benz rida-8). Seepärast ei ole ka mõtet mersut võrrelda muid edevaid tehnilisi lahendusei kasutatavate tootjatega.

Dad.

[Riho-Peeter S.]

Kui senine mõttevahetus siin foorumis MB600 teemal keskendus peamiselt selle auto tehnilistele külgedele, siis nüüd on teema läinud filosoofilisemaks. Tõepoolest, mida MB600 autona kehastas uuena ja mis on MB600 roll tänapäeval - klassikalise autona?

Iga auto jätab kasutaja poolt ümbritsevatele inimestele endast mingi mulje. Väga oluline on siinkohal analüüsida MB600 poolt jäetavat muljet kahes erinevas ajastus: millise mulje jättis see auto uuena ja millise jätab tänapäeval klassikuna. Vaataks MB600 rolli ühiskonnas kõigepealt omas ajastus, kui ta oli uus ja seejärel tänapäeva kontekstis.

MB600 oli auto, mida kliendid ostsid uuest peast peaaegu eranditult ainult ühel eesmärgil: kasutamiseks esindusautona. MB600 ei ostnud reeglina ükski klient kasutamiseks pereautona, hobiautona, igapäevaseks sõitmiseks või mistahes muul põhjusel. (Kindlasti oli mõni kollektsionäär, kes ostis MB600 oma garaaži lihtsalt seisma ülejäänud autokollektsiooni osana, kuid need olid üksikud erandid.) MB600 loodi absoluutse tipptaseme esindusautoks. Seda autot osteti uuest peast prestiiži ja välimuse pärast. Klientide jaoks, kes said ise valida, milline tipptaseme esindusauto osta, oli turu kõige ülemises otsas ainult kaks autot, mida sai raha eest osta: MB600 ja Rolls-Royce Phantom V/VI. Phantomi ja MB600 klientuur teatud osas kattus, kuid oli ka erinevusi. 1960/70-ndatel iseseisvunud Aafrika riigipead põhimõtteliselt vältisid endiste kolooniatena inglise autosid - nemad ostsid seepärast omale MB600-sid. Ameerikas oli omaette klientuur, kes oleks võinud osta MB600, aga ostsid põhimõtteliselt mitte-Saksa päritolu autosid - juudid - ja ostsid seepärast Rolls-Royce Phantomeid.

Sotsiaalse hierarhia tipus olevad inimesed pidid mitmetes riikides valima üksnes kodumaise toodangu vahel. Denisi poolt välja toodud MB600 võrdlus Cadillac Eldorado Brougham’iga on omas ajastus asjakohane, sest ka nimetatud Cadillaci osteti muu hulgas riigipeadele esindusautoks. USA presidendid on alati sõitnud Ameerika autotoodangu lipulaevadega – välismaise autoga sõitmine ei tulnud siis ja ei tule tänapäevalgi kõne alla. President Dwight Eisenhower sõitis minu mäletamist mööda just selle Cadillaci ringitehtud versiooniga. Kennedy sõitis Lincoln Continentali tugevalt ümberehitatud versiooniga. Prantsuse riigpea sõitis Citroen SM Chaproniga ja Facel Vega Excellence'iga. Hiina riigpea sõitis Hong Qi'ga, NSVL-i riigipead ja mitmete satelliitriikide (Kuuba, Rumeenia jt.) juhid sõitsid ZiL'iga. Seega võib öelda, et MB600 konkureeris uuena riigipeade garaažides selliste autodega nagu Cadillac, Lincoln, ZiL, Hong Qi, Rolls-Royce ja ... Citroen. Samas on selge, et esindusautode hierarhia tipus olid MB600 kogu tootmistsükli vältel üksnes MB600 Rolls-Royce Phantom. Kõik teised autod olid esindusväärtuse poolest allpool. Esindusväärtus oli uue MB600 klientide jaoks ainus väärtus.

Milline on kunagiste tippesindusautode funktsioon tänapäeval? Mitukümmend aastat vanad MB600, Rolls-Royce Phantom, ZiL ja Hong Qi kõlbavad endiselt tippesindusfunktsiooni täitma sama hästi kui uuest peast. Putin kasutab vahel 1960-ndate aastate ZiL 111, hiina riigipead sõidavad Hong Qi-ga, Inglise kuninganna sõidab Rolls-Royce Phantom VI-ga ja väga paljude riikide juhid sõidavad kõige pidulikumatel puhkudel MB600-ga. Tore on muidugi see, et MB600 on oma esindusväärtuse täielikult säilitanud - samuti nagu R-R Phantom V/VI, ZiL ja Hong Qi. Aastate jooksul on MB600-le juurde tulnud kollektsiooniväärtus - seda autot ostavad kollektsionäärid, kellel on ülejäänud Mercedesed juba angaaris olemas. Kahjuks on MB600, ZiL-i, Hong Qi, FV Excellence'i väärtus hobiautona nullilähedane. 1960/70-ndate aastate Cadillac ja Lincoln on suurema osa oma esindusväärtusest kaotanud, kuid Lincoln Continental 4 on väärtuslik hobiauto ja arvatavasti ka Cadillac Eldorado Brougham. Pulmasõitudeks nad siiani sobivad. Võrdluseks - minu 1982.a. Moskvitšil oli väga väike esindusväärtus, aga mõne pulmasõidu kõlbas temaga uuest peast siiski teha. Tänaseks on Moskvitši esindusväärtus null, kuid tal on mingi väärtus hobiautona. Inimene, kes tänapäeval ostab MB600 W100 mistahes muul eesmärgil kui esindusautoks või kollektsiooni osaks, suure tõenäosusega pettub.

Aga - nagu öeldi Top Gear'is - kui te olite 1960/70-ndatel endast vähegi lugupidav despoot, oli teil vähemalt üks MB600 garaažis olemas.

MB600 tehnilisest küljest veel täpsustuseks nii palju, et minu teada oli M100 mootor ainult W116 450SEL 6,9 peal kuivkarteriga, sest MB600 mootor ei oleks 450SEL-i madalama kapoti alla ära mahtunud. Kuivkarter võimaldas mootori kõrgust kärpida.

Üks huvitav kõrvalmärkus veel. MB600 oli minu teada viimane Daimler-Benz'i mudel, millele oli võimalik tehasest lisavarustusena tellida täpselt pakiruumi sobiv nahast kohvrite komplekt reisimise jaoks. Pealesõjaaegsetest Mercedestest pakuti kohvritekomplekti teadaolevalt veel ainult Adenauerile ja W198-le.

[denis23]

Mina ei tahaks millegipärast filosofeerida. Ma ei saa aru, mis moodi Sina määratled hobbyauto väärtust, esindusväärtus jne aga eks ilmselt, see pole minu asi.

Minule vanad autod ääretult meeldivad. Eriti meeldivad minule vanad autod millega on ka tänasel päeval mõnus kulgeda. Minule väga meeldib MB-600 ja teised vanad Mercedesed (k.a. need mida turg ei hinda kõrgelt), minule meeldivad vanad Buickud ja Cadillacid, meeldivad vanad inglismaa autod, meeldivad paljud vene autod jne. Igas autos on tükike ajalugu. Täna sõidutasin oma 1955 buickuga nelja ilusat naist ühele peole, sain tohutu suure positiivse impulssi))
Usun, et ka MB-600-ga oleks see väga mõnus teha.

Iga auto väärtus on täpselt nii suur, kui suureks on see omaniku jaoks. Jah, minu arust, lollusi teha ei tasu, näiteks ei tasu restaureerima 50 000 eest auto, mis selle järel maksab 10 000. Lihtsalt sellepärast et elus võib väga palju juhtuda - ka see, et pead oma isiklikud asjad müüma et leiva osta. Siis kahetsed sellest et raha loopisid laiali.
Aga kui oled kindel et ei juhtu - võid igast asja teha.


Selge on see, et tootmismaht ning alles jäänud autode arv on tähtis - kui pakutakse autot mille kogutoodang on 254 tk, millest on alles võib olla 1/5 ning sa tajud, et tegemist on ühe originaalsema neist, siis küll süda hakkab tiksuma. Kui täna õhtul Tallinna bussijaamas on võimalik käega katsuda restaureeritud bussi ZIS-127 mis on ainus säilinud maailmas siis tasub ikka vaatama minna sõltumata, mis see maksab.

Sellega, ma ei arva nüüd, et auto väärtus otseselt väljendub selle hinnasildis ning kindlasti ei väljendu see selles, mis aafrika diktaator sellega sõitis. Mercedes W100 on fantastiline auto, ning sellest piisab ja et see oli mõnda kolmanda maailma riigi diktaatoril, kes vabandus, ei osanud kirjutada ega ilmselt ka WC-paberit kasutada, vaevalt nüüd minu jaoks väga olulist tähtust omab.

Lõpude lõpuks - Elvis, Cennedy ja paljud muud sõitsid Cadillaciga, Juri Gagarin ja veel sajad toredad teadurid, prominendid, kunstiinimesed Volgaga, inglise Kuninganna ning neli UK peaministri järjest Rover P5B-ga - aga mis tähtsus sellel on?

Selles samas Viimsi garaazis seisavad MB-600 ja ZIS-110 kõrval ka Ladad, Mossed ning ZAZid, ning palju muud tehnikat - usun mitte vähem väärtusliku selle omaniku jaoks.

[Riho-Peeter S.]

Tuleb vahet teha autokollektsionääridel ja autohuvilistel. Ajakirjas "Octane" on kolumnistid Rowan Atkinson (Briti näitleja) ja Jay Leno (Ameerika saatejuht) seda teemat viimastel aastatel käsitlenud. Jah, see sama Rowan Atkinson, kes on tuntud Mr. Beanina ja kellel on muljetavaldav autode kogu. Tema kogusse kuuluvad väga erinevad superautod ja klassikud, s.h. McLaren F1. Oma naisele ostsis ta Volkswagen Polo. Jay Leno suurde kogusse kuuluvad paljud tuntud ja vähem tuntud vanad autod üle maailma. Lenol on pidevalt palgal neli-viis mehaanikut, kes uusi oste taastavad. Autokollektsionääriks peavad Leno ja Atkinson inimest, kes ostab autosid, aga nendega üldjuhul ei sõida. Autokollektsionääril võivad olla autod kas heas korras (nagu Bernie Ecclestone'il) või halvas korras (nagu Valeri Kirsil) - vahet ei ole. Leno ja Atkinson end ise kollektsionäärideks ei pea, vaatamata oma suurtele autokogudele. Nad peavad end autohuvilisteks (ehk -entusiastideks), sest nende autod on eranditult mõeldud sõitmiseks. Leno ja eriti Atkinson on teravalt hukka mõistnud autode kollektsioneerimise, öeldes, et see on peaaegu sama hea kui auto vanarauaks müümine - ka siis, kui kollektsionäär auto ideaalkorda taastab. Nende seisukoht on, et auto on mõeldud sõitmiseks, mitte üksnes vaatamiseks. Ainult vaatamiseks mõeldud auto ei teeni oma algset eesmärki ja on ühiskonnale kadunud.

Rowan Atkinson on kõigi tema poolt praegu ja minevikus omatud autode osas toonud välja kaks autot, milles tema autohuvilisena pettus: Porsche 959 ja Mercedes-Benz 600. Atkinsonile need autod ei meeldinud, kuna aeg-ajalt sõitmiseks need ei kõlbavat: Porsche 959 sobib hästi ringrajale ja MB600 esindussõitudeks, kuid ei enamaks. (Porschest kui automargist ei pea ta tegelikult üldse lugu.)

Kuna MB600 ei ole kaotanud oma väärtust esindussõidukina, siis on väga suur osa neist autodest oma esialgsete omanike käes, kuuludes valitsustele ja kuninglikele perekondadele. Teine osa neist autodest on erinevate kollektsionääride käes, seistes kasutamatult suuremates ja väiksemates angaarides ning muuseumides kõrvuti erinevate klassikutega. Arvatavasti on mingi väike osa neist autodest äpardunud autohuviliste valduses, kes vaevlevad nende käes, üritades neid kasutada pühapäeviti sõitmiseks. Osa on kindlasti ka juhuslike omanike käes, kes on need saanud pärandina või muu juhuse tahtel.

[denis23]

Küsimus.


Juhul kui inimesel on viis uunikumi, millega ta sõidab aastas 5X250 km. Kas ta on siis kollektsionäär, autohuviline või lihtsalt jobu?

[Laur]

Küsimus.


Juhul kui inimesel on viis uunikumi, millega ta sõidab aastas 5X250 km. Kas ta on siis kollektsionäär, autohuviline või lihtsalt jobu?

Sõltub suuresti vaatenurgast ja vaatajast, erinevate inimeste hinnangul on tõesed kõik kolm varianti.

Pimedate maal on ka ühe silmaga mees kuningas!

[dad]

Esiklaas on sedaaniga sama .... ja see et Silber ei suuda isegi oma ülemuste masinatele juppe tarnida, on ju ammu teada.

BTW ... eBay kaudu saad ilmselt tihendi kordades odavamalt kah.
Dad.

Millel põhineb väide, et kupee esiklaas on sedaaniga sama?
Esiklaasi tihendi ja samuti klaasi enda varuosakoodid on erinevad. Sedaani (ja universaali) esiklaas on sutsu püstisem kui kupee oma.

Mul on mingist hallist ajast see mälestus, et esiklaasid olid samad ... hetkel on mul 1 esiklaas koos tihendiga Nõmmel olemas ja kui sul on sedaani tihendiga klaas kõrvale panna, siis saaks kohe üle mõõta.

Dad.

[kaupo51]

Küsimus.


Juhul kui inimesel on viis uunikumi, millega ta sõidab aastas 5X250 km. Kas ta on siis kollektsionäär, autohuviline või lihtsalt jobu?

Väga põnev vestlus, mida on huvitav ja hariv lugeda. Autohuviline muutub kollektsionääriks, kui tal on juba x masinat. Minu küsimus oleks- kui vana peab olema auto, et teda võiks nimetada uunikumiks?

[Riho-Peeter S.]

Nagu Denis ühe teise teema juures siin foorumis vihjas, ei ole MB600 alati olnud superautostaatuses. Nagu enamus tänapäeval superautodeks peetavaid klassikuid, oli MB600 vahepeal unustuses. MB600 oli superauto, kui seda toodeti ja teda peeti selleks ka peale tootmist peaaegu 1980-ndate lõpuni. 1990.-ndatel oli MB600 vana ja unustatud superauto, mille väärtus aina langes. MB600 ei olnud ligi 15 aastat moes. Taas tõusuteele pööras MB600 hind 1990-ndate lõpus ja kallinenud on ta tänaseni. Hinnatõus arvatavasti jätkub.

Sarnane käekäik on olnud ilmselt enamusel superautodest. MB300SL (W198 "kajakatiib") oli 1970-ndatel samuti unustatud ja alahinnatud vana superauto. Siis juhtus sageli, et vana W198 vahetati välja peaaegu uue W107 vastu, sest nende hinnad olid võrdsed. Tänapäeval on nende kahe auto hinnavahe 10-20 korda W198 kasuks. W107 hind lõpetas mõned aastad tagasi kukkumise ja on vähehaaval tõusmas, kuid samasse suurusjärku mis W198 oma, ei tõuse W107 hind kunagi. W107 on hinnatud autohuviliste seas, kuid tal puudub märkimisväärne kollektsiooniväärtus - ta ei ole superauto. Ta ei ole piisavalt eriline ega haruldane, kuigi ta meile meeldib, eks?

MB600 on vaieldamatult superauto, kuid kas ta hind tõuseb samasse suurusjärku W198 MB300SL-ga, on raske öelda. Adekvaatseks võrdluseks on need autod teineteisest liiga erinevad. MB300SL-ga saab võtta osa elitaarseimast Mille Miglia ajaloolisest rallist. MB600-ga saab minna kõige eksklusiivsemale vastuvõtule või ...paraadile. Ka Oleksandr Lukašenka sõidab igal aastal 9. mai paraadil Minskis oma ülesrivistatud soldatite eest läbi allalastud katusega MB600 landauletil ja tervitab neid.

Võib arvata, et enamus tänaseid klassikalisi superautosid langesid kümmekond aastat peale tootmist unustusse ja neid sai osta väga soodsalt. Nii näiteks ehitasid üles oma uskumatu superautode kollektsiooni vennad Schlumpfid Prantsusmaal. Töösturitest vennad investeerisid salaja kogu oma dividenditulu Bugattidesse jt. ülieksklusiivsetesse moest läinud ja seetõttu soodsalt saadud superautodesse ning panid need suurde angaari luku taha. Nad taastasid paljud oma autodest suure saladuskatte all. Lõpuks ajas nende autode kollektsioneerimise hobi nad pankrotti. Aastaid hiljem avastati nende salajane kollektsoon. Kunagi väärtusetud ja moest läinud superautod olid läinud väga kalliks. Tänapäeval asub selles angaaris Prantsusmaa Riiklik Automuuseum.

Kaupo, raske öelda, millal saab autohuvilisest autokollektsionäär. Ajakirjas "Octane" on Jay Leno ja Rowan Atkinson, kellel mõlemal on väga suured haruldaste autode kogud, arutlenud, et autohuviline sõidab oma autodega, aga kollektsionäär ei sõida. Endid peavad nad raudselt autohuvilisteks, mitte - kollektsionäärideks. Samas ei ole päris selge, kust jookseb piir autokollektsionääri ja -huvilise vahelt. Laiem avalikkus ei tee neil kahel tegelasel ilmselt mingit vahet. Aga siiski. Autohuviline on Leno ja Atkinsoni teooria järgi mõistlik inimene, kes oma väheste või arvukate vanade autodega sõidab. Kollektsionäär aga üks kahest järgnevast. Kollektsionäär võib olla tark inimene, kes autodega ei sõida, ostab neid soodsalt ja müüb kallilt. Tark kollektsionäär on näiteks Bernie Ecclestone, kes oma autodega teadaolevalt ei sõida. Isegi oma V16 "Marmoniga" polnud ta kordagi sõitnud enne, kui selle eelmisel aastal ligi 400 tuhande euro eest maha müüs. Samuti taipas Bernie müüa oma MB540K spetsiaalrodsteri turu tipus maksimumhinnaga. Psüühilise häirega (palun vabandust) on Leno ja Atkinsoni arvates see kollektsionäär, kes ainult ostab autosid, nende ei sõida ja kunagi midagi ei müü. Samas arvab minu autodest kauge abikaasa, et ka minul ilmselt mingi kruvi peas logiseb, kuna tunnen vanade autode vastu liiga suurt huvi

Aga millal saab kollektsionäärist autohuviline? Kas siis, kui ta käitub nagu Elton John, kes taipas müüa Briti autode kollektsiooni maha, öeldes, et tal pole nendega aega sõita ja rõhutades, et autod on mõeldud sõitmiseks, mitte vaatamiseks? Ehk siis, kui mõistus pähe tuleb?

Eesti keeles ei ole minu teada defineeritud mõistet "uunikum". (Palun parandage, kui eksin!) Kohati tundub, et inglise keeles on terminid paremini paigas, kuid segadust siiski jätkub:
- Veteran Car või Edwardian Car (Inglismaal) ja Brass Car (USAs): 1905-1914
- Vintage Car: I Maailmasõjast, kuni 1929.a. Wall Streeti krahhini
- pre-World War II car: Suurest Depressioonist, kuni 1948.a.
- post-war car: 1949.a., kuni 25 aastat tänapäevast tagasi
- modern car: tänapäevast, kuni 25 aastat tagasi

Kõiki "vanu autosid" ehk üle 25 aasta vanuseid autosid võib arvatavasti kutsuda klassikalisteks autodeks. Eesti keeles siis uunikumideks?

Saksamaal on kasutusel naljakas pseudoingliskeelne sõna klassikaliste autode (uunikumide) jaoks: "oldtimer". Vastandina on seal hakatud mitte veel "päris"-uunikume kutsuma "youngtimeriteks". Sõna "youngtimer" on väga hea sõna ja seda kasutatakse ka inglise keeles tähistamaks 15-25 aastat vanu sõidukeid.

[kaupo51]

Uunikumide kohta oli vastus ammendav minu jaoks. Kuigi meil Eestis saab musta numbrit hakata taotlema alates 35 aastast. Mõnedel suvistel paraadidel on loetud uunikumiks ka 30 aasta vanust autot. Ma rohkem teemavälist juttu ei aja, te arutlege siin rahumeeli MB 600 kohta edasi

[denis23]

Ei ole mingit vahet kui palju on aastaid!

Tehasekonditsioonis ning tippvarustuses W124 300TE on suurem klassik kui pintsliga võõbatud Ford-T. Tähtis on auto väärtus mitte see, millised numbrid seal tehnilises passis on.

[hents99]

Ei ole mingit vahet kui palju on aastaid!

Tehasekonditsioonis ning tippvarustuses W124 300TE on suurem klassik kui pintsliga võõbatud Ford-T. Tähtis on auto väärtus mitte see, millised numbrid seal tehnilises passis on.

Kas siis klassik võiks olla see, mida enam poest osta ei saa?

W124 pole just kõige iidamast-aadamast, isegi W123 mitte. Aga klassikuks võib teda(W124) pidada küll, mitte just vanuse vms pärast, pigem legendiks vast.

[dad]

Ei ole mingit vahet kui palju on aastaid!

Tehasekonditsioonis ning tippvarustuses W124 300TE on suurem klassik kui pintsliga võõbatud Ford-T. Tähtis on auto väärtus mitte see, millised numbrid seal tehnilises passis on.

Ford-T ja TT teatavasti müüdi ka "ilma kereta" ehk siis ostsid nii palju kui raha või tahtmist oli ja ülejäänud tegid ise või lasid teha ning kui siis värviti kere PINTSLIGA, siis TULEB seda ka täna taastades teha! Seega ei ole see võrdlus eriti kohane ...

Dad.

[denis23]

Mina räägingi et W124 tehasekonditsioonis ja tippvarustuses on väärtuslikum!