Mis auto on Mercedes 600

[Rolz]

Selles suhtes äärmiselt juhul võib W100 natuke võrrelda 300 SEL 6,3 (W109-ga) ja seda ka ainult jõuajami poolest. (M100 mootor).
W116 on hobukaarik ikkagi.
Ma kahlten, et enamus, kaasa arvatud Sinul, puudu ettekujutus W100 reaalsest "elektriaknast" või "elektriistmest". Sorry no offence aga:
Ars longa, vita brevis - mida see auto kindlasti väljendab.

[denis23]

Ma kahlten, et enamus, kaasa arvatud Sinul, puudu ettekujutus W100 reaalsest "elektriaknast" või "elektriistmest".

Minul puudu ettekujutust isegi GAZ-21 vändaga aknast, W100-st rääkimata, aga möliseda ikka võib ju, kusjuures ma arvan enamusel W100 omanikutel see ka täielikult puudub)))

[Riho-Peeter S.]

Autosid on võimalik taastada põlve otsas nii, et need kõlbavad eemalt vaadata. Kui on hea töö, petab hea põlve otsas tehtud vähe vilunud silma ka lähedalt ära. Samas on autosid võimalik taastada vastavalt tehase spetsifikatsioonile. MB600 värvimine vastavalt tootja spetsifikatsioonile "Mercedes-Benz Classic Centeris" (nii Feldbachis, Brooklandsis kui Irvine'is) käib nii. Eeltööna tehakse kere korda. Kogu vana värv ja selle aluskate võetakse maha, kere tehakse haljaks. Mõlgid lüüakse välja, rooste eemaldatakse ja kõik defektid kõrvaldatakse. Plekk aetakse ülimalt sirgeks nii, et enne värvimist pahtlit kasutada ei ole vaja. Kohtades, kust ilma pahtlit kasutamata tõesti ei pääse (näiteks paneelidevaheliste pragude juures) kasutatakse täitena tina ja mitte grammigi pritspahtlit. Kere krunditakse ja värvimiskambris kantakse sellele 10-12 kihti värvi. Kõik värvikihid lastakse kuivada toatemperatuuril (mitte kuumalt). Kuivamine võtab aega päevi, mitte tunde. Iga kiht poleeritakse käsitisi. Kogu värvimisprotseduur võtab aega 3-4 kuud ja maksab kümneid tuhandeid eurosid. Samal meetodil värvitakse muide ka MB300SL. Selliselt värvitud auto värvkate säilitab oma sära aastakümneteks, kui seda hästi hooldada ja vähe kasutada. Kuna pahtlit värvikihi all ei ole, siis roosteuss niisama lihtsalt kallale ei tule. Väiksemad kriimud on võimalik värvikihi paksuse tõttu välja poleerida.

Olen näinud väidetavalt samal meetodil "Benefiti" poolt värvitud terashalli "Jaguar E-Type'i" ja "Reval Auto" poolt värvitud punast "Chevrolet Corvette'i". Hindasid ei oska võrrelda. Tean vaid, et kumbki nimetatud värvitöökoda sellistest töödest huvitatud pole, kuna nende tootmisprotsess on häälestatud tavalisele värvimisele - plekk enam-vähem sirgeks, pritspahtel peale, üks kiht värvi kuumas ahjus, kindlustusfirmale arve ja ongi valmis.

Julgen arvata, et arutelu siinkohal teemal a la "Alma-Atas on võimalik auto värvida saja dollari eest ja kõik mis on rohkem makstud on lollide koorimine", on kohatu. Igasugu haltuurat on võimalik teha. Kui soovida auto taastada tootja spetsifikatsioonile vastavaks ja võita sellega tunnustatud rahvusvahelistel võistlustel auhindu, on vaja oluliselt rohkem pingutada ja sellega ise, põlve otsas tehes, hakkama ei saa. Igaühel on oma eesmärgid ja võimalused. Arvan, et pole põhjust hukka mõista ka seda, kes auto üksnes romurallil võistlemiseks sõidukorda seab või oma vana Sapika garaazhinurgas pintsliga üle võõpab. Miks ka mitte...

[ville]

Täna nägin taas ühte Pirital. Seekord oli punane ja numbriks MB 600.

[ALFFAA]

Riho-Peeter S-see pikk jutt ongi ju põlve otsas tegemisest. Icc.Mitte vihastada.

[hents99]

See värvimise protsess oli päris hariv lugemine. Nüüd ma saan aru, miks selline töö palju maksab. Eelpool lehtedel mainitud "ülevärvimine" lihtsalt tekitas veidi kahetimõistmist minu jaoks.

[janek126]

See värvimise protsess oli päris hariv lugemine. Nüüd ma saan aru, miks selline töö palju maksab. Eelpool lehtedel mainitud "ülevärvimine" lihtsalt tekitas veidi kahetimõistmist minu jaoks.

+1

[denis23]

Selliselt värvitud auto värvkate säilitab oma sära aastakümneteks, kui seda hästi hooldada ja vähe kasutada. Kuna pahtlit värvikihi all ei ole, siis roosteuss niisama lihtsalt kallale ei tule. Väiksemad kriimud on võimalik värvikihi paksuse tõttu välja poleerida.

Tead, ostsin just auto, mis on 6-kihilise nitrovärviga värvitud. Enne kui seda näinud ei ole, ei saagi aru mis asi see on. Jah, rohkem meenutab mingi kunstiteost, mitte värvi.

See säilitab oma sära ainult siis kui see ei näe vett, päikest, harjaspesulat.

Isegi bensiin ja määre jatab sellele oma jälje. Biitumenist puudevalkudest rääkimata.
Väga special asi.

Nii et puhtalt show-car.
Kuidas Sa kavatsed sellel kriimud poleerida, minule jääb ka saladuseks.


Aga siis küsiks - kas originaalis W100 värvimise protsess kestis 3-4 kuud ning 10-12 kihti värvi?

[Riho-Peeter S.]

Oleks tõesti huvitav teada, mitu kihti nitrovärvi MB600-le tehases tootmise käigus peale kanti ja kui kaua see protsess aega võttis, aga mida ei tea, seda ei tea. On kirjutatud, et tavalise MB600 tootmine kestis 3 kuud ja landauletti tehti 6 kuud. Käsitsi muidugi. Tänapäeval nitrovärvi kasutada ei tohi ja vanad autod värvitakse seepärast üle, kasutades kaasaegseid materjale. Aeg-ajalt tuleb müügile mõni MB600, mis on vähe sõitnud ja millel peal heas korras originaalvärvkate. MB600 ei peeta ilmselt veel nii haruldaseks ja/või väärtuslikuks autoks, et originaalvärvi all olev sõiduk oleks oluliselt palju kallim, võrreldes hästi värvitud restaureeritud autoga. See-eest MB300SL on küll auto, mis ühtegi korda restaureerimata kujul ja enam-vähem korraliku orginaalvärvi all on ülimalt nõutud kollektsionääride hulgas. Sellise 300SL-i eest makstakse peaaegu sama hinda, mis uuevääriliseks taastatud valmis auto eest.

Pealesõjaaegstele väärtuslikumatele Mercedestele (MB600, MB300SL, MB300Sc) tehakse tänapäeval restaureerimise käigus üldjuhul mõned väikesed uuendused, mis orginaalsust mõnevõrra vähendavad. Sageli paigaldatakse autole:
- radiaalrehvid,
- halogeenpirnid esituledesse,
- kaasaegne aku,
- dünamo(te) asemele generaator(id),
- signalisatsioon,
- konditsioneer ehitatakse ringi freoonita gaasi peale,
- elektrooniline süüde.

Ma ei ole kollektsionäär ja ei oska seepärast originaalsuse taotlust võib-olla õigesti hinnaga, aga mu meelest on igati mõistlik sellised uuendused vanale autole teha. Kuid on ka kollektsionääre, kes ajavad taastamisega originaalsuse koha pealt, piltlikult öeldes, juuksekarva pooleks. Soomlane, kes taastas ühe kuulsama MB600 pullmani - selle, mis kuulus uuest peast John Lennonile - paigaldas autole õiged diagonaalrehvid. Selle jaoks pidi MB600-le algselt rehve tootnud "Fulda" kuuri alt vana tööpingi välja tooma ja ühe komplekti rehve spetsiaalselt sellele autole valmis tegema.

Riho-Peeter Simson
harrastusautoajaloolane

[denis23]

Oleks tõesti huvitav teada, mitu kihti nitrovärvi MB600-le tehases tootmise käigus peale kanti ja kui kaua see protsess aega võttis, aga mida ei tea, seda ei tea. On kirjutatud, et tavalise MB600 tootmine kestis 3 kuud ja landauletti tehti 6 kuud. Käsitsi muidugi. Tänapäeval nitrovärvi kasutada ei tohi ja vanad autod värvitakse seepärast üle, kasutades kaasaegseid materjale. Aeg-ajalt tuleb müügile mõni MB600, mis on vähe sõitnud ja millel peal heas korras originaalvärvkate. MB600 ei peeta ilmselt veel nii haruldaseks ja/või väärtuslikuks autoks, et originaalvärvi all olev sõiduk oleks oluliselt palju kallim, võrreldes hästi värvitud restaureeritud autoga. See-eest MB300SL on küll auto, mis ühtegi korda restaureerimata kujul ja enam-vähem korraliku orginaalvärvi all on ülimalt nõutud kollektsionääride hulgas. Sellise 300SL-i eest makstakse peaaegu sama hinda, mis uuevääriliseks taastatud valmis auto eest.

Pealesõjaaegstele väärtuslikumatele Mercedestele (MB600, MB300SL, MB300Sc) tehakse tänapäeval restaureerimise käigus üldjuhul mõned väikesed uuendused, mis orginaalsust mõnevõrra vähendavad. Sageli paigaldatakse autole:
- radiaalrehvid,
- halogeenpirnid esituledesse,
- kaasaegne aku,
- dünamo(te) asemele generaator(id),
- signalisatsioon,
- konditsioneer ehitatakse ringi freoonita gaasi peale,
- elektrooniline süüde.

Ma ei ole kollektsionäär ja ei oska seepärast originaalsuse taotlust võib-olla õigesti hinnaga, aga mu meelest on igati mõistlik sellised uuendused vanale autole teha. Kuid on ka kollektsionääre, kes ajavad taastamisega originaalsuse koha pealt, piltlikult öeldes, juuksekarva pooleks. Soomlane, kes taastas ühe kuulsama MB600 pullmani - selle, mis kuulus uuest peast John Lennonile - paigaldas autole õiged diagonaalrehvid. Selle jaoks pidi MB600-le algselt rehve tootnud "Fulda" kuuri alt vana tööpingi välja tooma ja ühe komplekti rehve spetsiaalselt sellele autole valmis tegema.

Riho-Peeter Simson
harrastusautoajaloolane

Minu jaoks tuleb piir ette siis, kui auto konstruktsiooni viiakse pöördumatud muudatused - näiteks, krestomaatiline näide on see, et selleks et kangamortidega GAZ-21 üle viia teleskoopamortidele, pidi põhja keevitada. Sellised asju teha ei tohi.

Või siis, kui originaalsed detailid mis ei ole kergesti leitavad, lähevad kaduma.
See sama Buick, mida ma ostsin, sellel on mootoril mitu uuendust tehtud - Edelbrock sisselase, muutuvvolugenekas, elektriline ventilaator, kaasaegne õlifilter jne.
Näeb välja nii:
http://s683.photobucket.com/albums/vv194...G_0772.jpg


Originaalis aga peaks olema nii:

http://www.flickr.com/photos/inferno55/3773711290/


Põhimõtteliselt - pooldan need muudatused, kuna need säästavad mootori ja auto. Kuid selle juures paha on see, et originaalsed osad on kadunud, ilmselt, visati need lihtsalt ära. Õnneks on tegemist siiski levinud autoga, ning need saab mõistliku raha- ning ajakuluga osta. Teine küsimus on loomulikult selles, kui vana ja haruldane on auto. Väärtuslikele ja haruldastele autodele, eriti neile, mida enam ei ole olemas nagu Delahae, Talbot-Lago, Facel Vega ei sobi need parendused mitte kuidagi kokku. Mercedesele saab põhimõtteliselt panna hilisema mudeli komponendid.

[eastpak]

Täna nägin taas ühte Pirital. Seekord oli punane ja numbriks MB 600.

Sama siin, sai esimest korda oma silmaga nähtud seda tippteost.

[denis23]

Suured tänud piltide eest!
Fantastiline töö ning fantastiline auto. Värv on ka ulme. Nahk kusjuures õige Cognac MB.

[siim]

Heina Ehituse meeste kätetöö, kuna neil kambrit ei ole siis lõplik värvimine tehti kuskil kambris. Kahjuks ei mäleta kelle poolt ja kus. Värvid, lakid ja kõik vajalikud materjalid on ostetud Pintavärist ehk siis Spies Hecker tooted.

[stihl]

Eelpool lehtedel mainitud "ülevärvimine" lihtsalt tekitas veidi kahetimõistmist minu jaoks.

Hents, selguse mõttes märgin ära, et tegu siiski oli vaid üle värvimisega...

Sest vana värvi eemaldus väljast, põhja alt, salongist, kapotialt jne, + vajalikud keevitused, sirgeksajamised ja tinapahteldus olid minu poolt juba tehtud.
Krunditud ka.
Ok, see auto vajas värvimist igalt poolt (s.o. põhja alt, salong seest, pagasiruum seest, katus seest jne taa-tadaa,, aga see selleks...(milleks ma selle kere muidu "grilli" panin, eksole...)



Riho-Peeter, tavapahtlit üldsegi mitte kasutamata nii vanu autosid sirgeks ei saa.
Või, kui siis on see show-jutt.

Seda muidugi, et lõpp-pahteldus lastakse proovivärvi all mingi aeg, kuni mitu kuud, kuivada (et pahtlisegamisest tulenevad vead jne) välja kuivaks, aga et kereplekki 0,00mm täpsusega paika oleks võimalik taguda, seda mitte....

[Riho-Peeter S.]

MB600 puhul võib rääkida kahest seeriast - esimene ja teine. Teise seeria autode puhul tegi tehas mitmeid väiksemaid muudatusi. Muutusid näiteks esilaternad, armatuurlaud ja tagaakna riiul. Erinevad olid algusest peale USA ja muu maailma jaoks toodetud MB600-d. USA autodel olid teistsugused esilaternad ja 60-ndate lõpust alates ka küljereflektorid. Restaureerimise käigus vahetatakse sageli USA laternad Euroopa omade vastu. Selline laternate vahetamine ei vähenda MB600 turuväärtust, pigem tõstab. (Sarnane ringitegemine on populaarne ka teiste MB mudelite puhul. Näiteks W116 autodel vahetatakse sageli "föderaalsed" stanged Euroopa omade vastu, samuti esilaternad. USA esilaternad vahetatakse tihti Euroopa omade vastu ka "Pagodal" ja MB300SL rodsteril.) Huvitav oleks muidugi teada, kas MB600 väärtust vähendab see, kui esimese seeria autole on külge pandud teise seeria varuosad ja vastupidi. (Näiteks GAZ-21 puhul kolme erineva seeria varuosade läbisegi panek ühe auto peale väärtust ei tõsta - pigem vähendab.) Minu andmeil on MB600 taastamisele spetsialiseerunud 3-4 firmat maailmas (peale ametliku MB Classic Centeri). Teistel pole lihtsalt varuosi, kogemusi ega stende, et MB600 kogu taastamisprotsess läbi viia. Ameerikas asuvaid MB600-sid hooldab ja taastab ainult üks ettevõtja - Karl Middelhauve. Ajakirjanduses tema kohta ilmunud artiklite põhjal võib eeldada, et ta saab vajalikke varuosi, lammutades sõidukõlbmatuid MB600-sid. Sellisel kujul taastamise puhul on ilmselt oht, et MB600 esimese ja teise seeria autod lähevad omavahel lootusetult segamini.

[nostromo]

to: eastpak

SUURED tänud piltide eest

[Rolz]

http://www.autoleht.ee/galerii?id=752

[denis23]

Minu andmeil on MB600 taastamisele spetsialiseerunud 3-4 firmat maailmas (peale ametliku MB Classic Centeri). Teistel pole lihtsalt varuosi, kogemusi ega stende, et MB600 kogu taastamisprotsess läbi viia.

Oot, Mirbach, Heinla Ehitus, mis see kolmas firma on?

---

...mis puutub erinevate seeriate detailide segamist omavahel.

Eks ükski auto väärtus ei tõuse sellest.

Aga küsimus on veel mis tasemel see on lubatud.
Inimese iseloom on selline, et mida kergem ülesanne, seda latt kõrgem, ning vastupidi, raskemate ülesannete puhul, latt on rohkem allpool.

21-Volga varuosade kättesaadavus vanaraua hinnaga tinginud seda, et selle fännide hulgas on kõrgendatud nõuded varuosade originaalsuse osas. Eks osatakse vaadata näiteks, et oleks "õige" indeks, või "õige" klamber jne, või "õige" tsink. Ja jumal hoidku, et sa näiteks ostad esitiiva mis on mustas krundis, õige mees ostab ikkagi ainult punases krundis kereplekid jnejne...Ja kuna tegemist on meie kontekstis kultuseautoga, siis igaüks oskab kohe näha kui on mingi vale asi küljes - k.a. siis kui erinevus on minimaalne...

Ehk teisisõnu - ülesanne on lihtne, ning sellega tekivad kõrgemad nõuded.

Teine näide. Sellel EBAY-s müügis oleval W143 Mersul on kapotialune ning armatuur täis ilusaid uusi detaile, mis on sõjajärgsest 170V ning 220 mudelitest pärit. Omanik ostis neid aastatel 1970-1990 millal see oli veel saadaval. Hetkel neid on sama võimatu saada, kui W143 osad. Põhimõtteliselt need on enam-vähem sarnase kujuga ja mõõduga detailid, aga need ei ole originaalsed. Näiteks rool on valge, peab aga olema sama kujuga must jne...täna sa ei saa uut rooli, ei valget ega musta.
Üldiselt, ma ei pea seda suureks probleemiks, sest on samuti selge, et W143 NOS detaile lihtsalt pole võimalik saada, ning sellega, kompromisslahendus on teretulnud.

Kuidas seda puudutab W100...ei tea. Ilmselt ikkagi mõjutab ka, on ju tegemist kalli autoga ning sellega peaks sellele kehtima ikkagi kõrgem standart kui tavasõidukile...

[hents99]

Kui keegi mõnda M100 mootoriga isendit taastama hakkab ja on vajab mootori detaile, siis mul on mõnda pakkuda.

Nii 6.3 kui ka 6.9 juppe. Plokist kuni "ajuni" (juhtplokini).

Mina tean, et M100 juppe, eelkõige elektroonikat, liigub üpris vähe kasutatult ja heas konditsioonis, ehkki paljud väidavad, et neid juppe saab igalt poolt ja sisuliselt tasuta.

Jupid pole müügiks, vahetus teiste juppide vastu on vaid mõeldav.

Lihtsalt infoks vahepeale.

[Riho-Peeter S.]

MB600 ajalugu uuritud ja selle kohta on 1999.a. välja antud üks raamat: "600 Der Grosse Mercedes", Michael Wiedmaier, Wulf H.Knetsch, ISBN 3-933797-01-02. Sain raamatut lugeda. Selle raamatu andmeil tegelevad MB600 taastamisega järgmised ettevõtted:
- Classic Car Restoration Company Ltd. (Karl Middelhauve, http://mbgrand600.com/)
- Kienle Automobiltechnik GmbH (http://www.kienle.com/)
- Stark Automobiltechnik GmbH (selle firma kodulehte ei õnnestunud internetist leida - võib-olla enam ei tegutse)
- WEWO Classic Oldtimer Service GmbH (http://www.wewo-classic.de/)
- Wörle-Fahrzeugtechnik GmbH (http://www.w-100.de/)
- Finkelde Automobile GmbH (http://www.finkelde-automobile.com/)

Raamatus on pikemalt juttu kahest firmast - Classic Car Restoration Company Ltd. ja Kienle Automobiltechnik GmbH (http://www.kienle.com/). Classic Car Restoration Company Ltd. eripärana tuuakse välja MB600 edasiarendused (mootori forsseerimine jms.). Kienle Automobiltechnik GmbH peale on raamatus pühendatud lausa viis lehekülge. On kirjas, et Kienle restaureerib MB600 ainsana seisukorda, mis on võrdväärne või parem, võrreldes uue autoga.

Mõned aastad tagasi alustas MB tehase juures tegevust Mercedes-Benz Classic Center. Sellest 1999.a. ilmunud raamatus juttu pole. Mõistagi on võimalik MB600 taastada MB tehases.

Kindlasti on veel palju firmasid, kes suudavad MB600 taastamise vähemas või suuremas osas ära teha, kuid arvatavasti mitte alguses lõpuni. Mingis osas on ikka vaja ülal loetletud ettevõtete abi kasutada.