w124 differ lekib

[stihl]

Okei, proovin lähipäevadel ratast keerates sotti saada mis asi all on.

Et siis ikka nii, et:

1. Difri ülekandearvu ligikaudne kindlakstegemine
   

Üks tagaratastest tungiga üles.
Valge vildikaga märgid kardaani kõige alumise punkti ära.
Keerad tagaratast täpselt 10 ringi. (käik ja kässar võta maha, onju, muidu kukub kogu see jama pähe)
Teine mats samal ajal loeb, mitu pööret kardaan teeb. (NB, teine ratas on maas, s.o. seisab paigal, eksole)
Kardaanipööete arvu jagad 5-ga ja saadki ülekandearvu.

Jagad 5-ga,
- sest kõigepealt jagad 10-ga läbi (kuna ratast keerutati ju 10 ringi)
- ja siis korrutad 2-ga. Sest kui üks ratas on paigal, siis teine pöörleb topelt rohkem.

Kui kardaan teeb 14, 3 pööret, siis ülekandearv on tõenäoliselt 2,87
Kui kardaan teeb 15,3 pööret jämedalt, siis arv on 3,07.
Kui kardaan teeb 20,5 pööret, on arv 3,9.
jne

Andmete täpsemaks muutmiseks võid kõik operatsioonid ja jagamised ka 10ega läbi korrutada, aga tavaliselt keegi ei viitsi nii kaua jamada, vs, saab õlu otsa vms.

[2015c]

Aitäh pika seletuse eest

[Werewolf]

Okei, proovin lähipäevadel ratast keerates sotti saada mis asi all on.

Et siis ikka nii, et:

1. Difri ülekandearvu ligikaudne kindlakstegemine
   

Üks tagaratastest tungiga üles.
Valge vildikaga märgid kardaani kõige alumise punkti ära.
Keerad tagaratast täpselt 10 ringi. (käik ja kässar võta maha, onju, muidu kukub kogu see jama pähe)
Teine mats samal ajal loeb, mitu pööret kardaan teeb. (NB, teine ratas on maas, s.o. seisab paigal, eksole)
Kardaanipööete arvu jagad 5-ga ja saadki ülekandearvu.

5-ga, sest kõigepealt peab jagama 10-ga (kuna ratast keerutati ju 10 ringi)
...ja siis 2-ga. Sest üks ratas on paigal. ja keerleb ainult 1.
kokku ongi 5-ga.

Kui kardaan teeb 14, 3 pööret, siis ülekandearv on tõenäoliselt 2,87
Kui kardaan teeb 15,3 pööret jämedalt, siis arv on 3,07.
Kui kardaan teeb 20,5 pööret, on arv 3,9.
jne

Andmete täpsemaks muutmiseks võid kõik operatsioonid ja jagamised ka 10ega läbi korrutada, aga tavaliselt keegi ei viitsi nii kaua jamada, vs, saab õlu otsa vms.

Kust see maagiline 5-ga jagamine tuleb? Sest nagu sa kirjeldad, tuleb kõigepealt jagada 10-ga ja siis 2-ega, mis tähendab 20-ga jagamist mitte 5-ga?

[2015c]

Nüüd küll juhe koos

[hannes_s]

Nüüd küll juhe koos

Reduktoril on ülekanne kirjas, pole vaja peast arvestada.

[ReinGSM]

Väga huvitav õpetus

Ma arvutasin ka millalgi matemaatika abil, millise pöördega sama masin sõidab kindlal kiirusel erinevate difritega

Minu arvutus sai tehtud ratta ümbermõõdu ja tahhomeetri järgi eeldusel, et 4. võiks olla otsekäik ülekandel 1:1 käigukastis. Sai võrrelda küll erinevate difrite pöördeid samal kiirusel. Ja tulemused tulid päris usutavad

[stihl]

Kust see maagiline 5-ga jagamine tuleb?

Sry, viga oli sees, nüüd parandatud.

[2015c]

Jah need sobivad mu autole aga kohe kohe teen ka ülekande kindlaks.

Kui need sobivad, siis küsin 10€ nende eest kokku. Pakendid on neil küll määrdunud kuid tegu uute asjadega.

[2015c]

Dif peal kirjas 725452 2.88. See 0,01 ei saa ju olla mu mure põhjus
Rehvid on 185/65R15, spido näitab 90, siis navi 80khm. Pluss pöörded kõrgemad. Mida arvate?

[ReinGSM]

Spido ikka valetab mingil määral, selles pole midagi imelikku ja üllatavat ju. Lisaks kasutad väiksemaid rehve ka veel. Paned veel madalamad valetab veel rohkem.

[2015c]

Mis oleks orig mõõt? Ok, reaalse kiiruse saan paika kui suurem profiil, aga ega sellest pöörded ei muutu.

[ReinGSM]

195/65 R15 õige ja valetab sellega ka. Seega jäta spido rahule.

Mis mõttes ei muutu pöörded olenevalt ratta suurusest? Mida suurem on ratas seda suurem on ta ümbermõõt. Suurema ümbermõõduga ratas läbib 1 pöördega pikema maa ju kui väiksem ju. Järelikult et sõita mingi kindla kiirusega teeb väiksem ratas rohkem poordeid. Eksole?

Miks jalgrattal suure ümbermõõduga rattad on? DD

---

Muidugi jah see 185/65R15 ja 195/65R15 vahe ei ole just eriti suur.
Ühe diameeter on 63.5cm teisel 62.2cm.

Mulle meeldis endal kasutada c klassi all 205/70R15 rehve. Pagana hea pehme oli linnas aukude vahel sõita. (sellise diameeter on juba aga 66.8cm)

[2015c]

Aga kirjutage loogiline seletus pöörete kohta?

[Laur]

Spido võib olla vahetatud, võibolla lahtivõetud mingil eesmärgil ja valesti kokkupandud. Kui seier eemaldada tuleb see esmalt vedru pinge alt vabastada, koht ära märkida ja hiljem sama koha peale tagasi panna.
Kontrolli kas odomeeter näitab õieti, sõida navi järgi mingi x maa ja vaata kas odoka näit on sama.

[2015c]

Ma saan aru et rehvide väike erinevus on sees, aga see ei anna nii suurt efekti.
Toon lihtsa näite: näiteks jalgratas, ütleme et paned viimase käigu sisse, jalg teeb vändast 1 pöörde siis näiteks tagaratas 10 pööret. Rehvist sõltub ju ainult sinu reaalne kiirus, kas ma panen suurema jooksu või väiksema, ülekanne on ikka 1-10'le. Ja see ajabki mu juhtme kokku miks pöörded erinevad.
Küsin ka sellist asja, kas on võimalik diffris taldrik ja kardaanist tulev hammakas ära vahetada ja seega õige ülekanne ära muuta?(kui mõtlema hakata siis oleks keegi pidanuid sinna suurema taldriku sisse uhama et ülekanne kergem oleks, aga palju seal ruumi ikka olla saab..)
Esmasp-teisip vabal päeval proovin naviga mõõta ja võrdlen odomeetriga.

[Allarr]

Mis siin selline raketiteadus on? Suurema/kõrgema ratta korral liigud sa 10 rattapöörde korral edasi pikema maa kui väiksema ratta korral, seega su tegelik liikumiskiirus on suurem. Ärme ajame segamini spidoka pealt loetavat kiirus ja tegelikku kiirust. Jalgratta näitel: kaks ratast, mõlemal ühesugune ülekandearv aga ühel väiksemad rattad kui teisel. Suuremate ratastega velo liigub ühtlasel kiirusel ning väntamiskiirus on näitels a'la 25rpm(vändapöörded), siis väiskemate ratastega velo teeb selle sama TEGELIKU kiiruse juures näiteks 35 rpm. Seega pöörded on sama kiiruse juures erinevad. Sama keiss autode puhul.

[2015c]

Jah. Näide on õige, saan aru. Aga kas mitte spido ei võta kiirust käigukastist või kuskilt mujalt(kardaan vms)?
Näiteks 90kmh- 2000rpm. Muudan rehve siis reaalne kiirus muutub, aga spido ja tahho peaks ju ikka sama näitama?!? Ajan 90 välja, 2000rpm aga väiksema rehvi puhul reaalne kiirus -teeme 80kmh. Mina tahangi sinna jõuda et ju spidomeeter ja tahhomeeter on omavahel seoses. Või ma saan millestki väga valesti aru..

[R129]

Sõltub sellest kust kohast kiirust arvutatakse. Kas see on diffisse minev võll või siis poolassidelt. ASR variandil igataes võetakse poolassidelt.

[stihl]

Mis oleks orig mõõt? Ok, reaalse kiiruse saan paika kui suurem profiil, aga ega sellest pöörded ei muutu.

Mina tahangi sinna jõuda et ju spidomeeter ja tahhomeeter on omavahel seoses.

Näedsa, juba hakkab pisuke valguskiir paistma...
Oletades, et kasti ülekanne on viimase käiguga 1:1, ehk väntvõll on kardaaniga sisuliselt ühes tükis, siis on ka spido ja tahho seier omavahel lineaarses seoses.
Seda kas kiirust võetakse kardaanilt või tagapoolteljelt, pole vahet, tulemus on lõppkokkuvõtteks ikka sama, sest difri ülekandearv ju sõidu käigus ei muutu.

Sinu puhul on küsimus selles, kas kasti viimane käik ikka on kindlalt sees või libiseb pisut läbi....(oli vist automaat, eksole, 20a vana oli ta anyway...).
Esimene, kõige lihtsam kindlakstegemise viis on kastiõli tempi mõõta pärast pikemat praeguse ilmaga sõitu - kui ikka kuumaks läeb, on jama. (ära küsi nüüd, kas 124jal turbiinilukk on, ma ei tea)

185 laiusega rehvi asemel 205 alla pannes, "õigeneb" su spido ca 4km/h, (90-se tunnikiiruse juures), aga pisut valetab ta ikka. (samuti langeb pisut tahhoka pööre, eksole)
Kõikidel autodel spido veidi valetab, isegi nendel, millel seierit keerab el. mootor.
Sest mitte ükski autotootja ei taha kellegi kiirustrahvi kinni maksta...pigem las sõidavad lubatust igaks juhuks pisut aeglasemalt.


Saaks nüüd need simmerid kah kuidagi vahetatud, oleks päev kirjas...Aga see on hoopis teine ja palju pikem/keerulisem teema...

P.S. Kui sa neid hannese poolt pakutavaid asju kohe ära ei võta, siis jääd ilma. Sest sellise hinna puhul ma isegi ei mõtle, kas sobivad ja kas mul neid üldse vaja on....

[R129]

Näedsa, juba hakkab pisuke valguskiir paistma...
Oletades, et kasti ülekanne on viimase käiguga 1:1, ehk väntvõll on kardaaniga sisuliselt ühes tükis, siis on ka spido ja tahho seier omavahel lineaarses seoses.
Seda kas kiirust võetakse kardaanilt või tagapoolteljelt, pole vahet, tulemus on lõppkokkuvõtteks ikka sama, sest difri ülekandearv ju sõidu käigus ei muutu.

Natuke nokiks:
Manuaalkäigukastiga on KÕIKIDE käikude puhul tahhomeetri ja spidomeetri vahel lineaarne seos - kõikide käikude puhul.

Seda kas kiirust mõõdetakse diffri eest või küljepealt: vahet pole kui auto sõidab esialgse diffriga. Vahe tekib siis kui muuta peaülekannet - diffri eest mõõtes ei muuda spido vs taho näidikud omavahelist seost (ainult reaalne auto kiirus muutub), kuid küljepealt mõõtes muutub spido vs taho seos küll.