M: Piiratud libisemisega difrilukud
#21
Ulgumise kohta ei ole mul rohtu kahjuks, loodame, et Jürgen asjaga mingi aeg tegelema hakkab.

Aga saab viia stock konditsiooni tõesti. Kõige enam on efekti friktsioonketastega difri puhul. ASR`i olemasolul ei päästa LSD. Tagumised rattad võivad ringi käia, aga kui nad teevad seda kiiremini, kui esimesed, siis hakkab ju ikkagi pidurdama.
Saab muidugi ära nullida kogu süsteemi, kas siis mingi releega või pistikust manuaalselt.
Vasta
#22
Tere,

Kas on võimalik natuke enam informatsiooni avaldada pakutava lahenduse kohta?

Saan ma õigesti aru, et reaalselt pakud kahte lahendust - üks suurendatud hõõrdega difri jaoks (kaks plaadikest kahe vedruga) ning teine vabadifri jaoks?

Kuidas töötab vabadifrile pakutav lahendus?

Teema pealkirjaks on "piiratud libisemisega difrilukud" kuid reaalselt on piiratud libisemisega differ ja lukuga differ erinevad asjad.
Vasta
#23
Eks ta ole...

...mina ütleks su viimase rea kohta niipalju, et ma olen juba piisavalt immuunne igasugu laitvate arvamuste kohta...lolliks võid mind pidada, mul pole selle vastu midagi.
Vasta
#24
Vabandan kuulutaja ees ning loodan, et riku kuulutust kuid olen igasuguste lukkudega sõitnud ja seetõttu lisaksin paar fakti. Nimelt difriluku, ka piiratud libisemisega difriluku paigaldamine peaks ikka põhjendatud olema, niisama ah paneks diffrile luku võib pigem negatiivse efekti hoopis anda kui midagi parendada. Mersudel näiteks ju enamik tagaveolised autod millel pole külglibisemise vastast seadet ja mis niigi libedaga külje ette võtavad. Kui nüüd sellisele autole tagasilda diffrilukk paigaldada, hakkab auto veelgi kergemini libedaga külge ette võtma ehk libedaga pigem negatiivne efekt. Samas kui kuskil pori sees kinni ollakse siis difrilukk aitab palju, elimineerides suures osas selle efekti kus üks ratas kinni ning ei liigu ja teine keerleb õhku ehk kui ikka põhja peal ei istu ja üks tagaratastest puutub teed siis saab veo taha.
W463 ja W212
Vasta
#25
hents99 Kirjutas:Eks ta ole...

...mina ütleks su viimase rea kohta niipalju, et ma olen juba piisavalt immuunne igasugu laitvate arvamuste kohta...lolliks võid mind pidada, mul pole selle vastu midagi.

Ma loodan, et kaine peaga lugedes natuke häbi ka on.

Esitasin sulle konkreetsed küsimused ning juhtisin tähelepanu, et teema pealkiri on eksitav. Mingist lolliks tituleerimisest oli selle peale vaja rääkima hakata ...
Vasta
#26
Mina olen hetkel täiesti kaine ja tean väga hästi, mis on 100% lukusti, ehk nagu nt G klassil või piiratud libisemisega plokk-differ.

Ei ole see "kemppi-lukk" ega ka 100% blokeeruv, kus nt kiiludega ühendatakse satelliidid korpuse külge.

Miks peaks minul häbi olema? Et mind lolliks tembeldatakse?


Ja üldse, ma ei sunni kedagi ega suru midagi peale, üritasin lihtsalt pakkuda vaheldust 1wd`le.

Mina olen loendamatu arvu omatehtud nö lukkudega sõitnud ja sõidan ka edaspidi.
Kes tahab, see sõidab, kes ei, see vingub.
Vasta
#27
Kas on siis võimalik ikkagi teada saada millega konkreetse toote puhul tegemist? Ma tean väga hästi, mis on piiratud libisemisega diferentsiaal, mis on suurendatud hõõrdega diferentsiaal, mis on lukustuv diferentsiaal, mis on lukustatav diferentsiaal. Millise lahendusega on tegemist sinu pakutava toote puhul?
See on saanud täiesti selgeks, et 100% lukustumist ei toimu. Küsimus on, et millega konkreetselt saavutatakse piiratud libisemine? Ma ei tea, kas on mu eneseväljendus ehk kehvavõitu, kuid ma tõesti ei oska paremini küsida.

Mul on kolm tagaveolist autot ning üks neist evib Eaton Locker diferentsiaali. Olen kokku puutunud ka piiratud libisemisega diferentsiaalidega autodega ning tean ka kuidas töötab suurendatud hõõrdega diferentsiaal. Palun natuke rohkem konkreetsust teemakäsitlusel!
Kas sa oled ise kursis kuidas see asi töötab või oled kõigest vahendaja, kel asja tegelikust olemusest arusaam puudub? Milleks selline keerutamine?
Vasta
#28
Jah, hakkab tulema.
Ise valmistan neid asju ja puudub arusaam...ära kohe nii ennatlikke järeldusi tee.

Kui sa oled kursis Eaton`iga, siis neil on Posi sama põhimõttega, kus surutakse vedrude pinguga satelliite vastu korpust võrdsemalt.

Samal põhimõttel töötavad: GM paljud difrid, Phantom Grip, Kleemann LSD, Eaton Posi, igasugu traction-lok`id jne.

Pilt MB difrist:
[Pilt: lsd1.jpg]
Vasta
#29
Hents kas ma saan õigesti aru, et kahe plaadi otspinnad toetuvad vastu hammasrattaid? Kas seal on ka kuluvaid osi - ma mõtlen kui nii toimub et üks ratas keerleb täiega ja teine on 100% paigal?
Vasta
#30
Kulub niipalju, et metall käib vastu metalli. Siiamaani pole probleme olnud, et palju metallipuru vms sees oleks. Plaadid pole ka just kõige pehmemast terasest ja õli vahel aitab ka päris palju kaasa.

Sel pildil oleval panin laagrid vahele, sest tegemist oli alumiiniumiga.
Alumiinium, teras-seib, laager, satelliit - et ei oleks kulumist.

Edit:
Pole kõige parem lahendus, seda on ka näha kõva kritiseerimise ja haukumise näol, aga minu jaoks oli see lahendus ainuke ja tuli välja, et päris hea lahendus.
Muidu sõidaks siiamaani tavadifriga ja keriks ühte ratast.
Mina olen alati selle poolt, et pigem proovin ja katsetan, kui ei tee midagi ja veel virisen ja vingun ka.
Ma lihtsalt mõtlesin ka teistele pakkuda, et ehk on abi. Ei pressi nagu kellelegi peale ega promo oma asja.
Jürgen, see eelpoolne jutu osa polnud sulle mõeldud.

On ka teisi võimalusi, mida tihtipeale rohkem kasutatakse: "Kemppi lukk"

Üks äpardunud lukk ka: Ammune nali, aga sobib siia hästi.


Kasutajale ddig: Vaatasin profiilist, et sinu puhul on vist tegemist Volvodega? Neil peaks valdavalt olema all Dana sillad, mälu järgi 30 ja 35/35C? vb midagi veel. Omale on vaid mõned pihku jäänd.
Nendesse annab tõesti osa bolt-on paremaid lukke. Löö kasvõi SummitRacing või mõni muu meerikamaa kataloog lahti, ka eBay`st saab.
Estfieldidele pannakse ka Volvo sildasid alla, just seepärast, et hea paigaldada ja lukke on saada, isegi alumiiniumkorpusele mälu järgi sai lukk sisse.
Vasta
#31
Minu puhul ei ole küsimused asja ehituse vastu kuidagi tingitud sinu isikust või eelarvamustest pakutava lahenduse suhtes. Ka uut autot ostes uurin ma sellised detailid alati välja, sest minu jaoks on oluline teada, mida mingilt lahenduselt oodata. Nii näiteks ei ostnud ma ka uut maasturit enne kui olin esindusest saanud detailsed dokumendid selle neliveolahenduse kohta.

Idee poolest peaks sinu pakutav lahendus olema kõige sarnasem nn suurendatud hõõrdega diferentsiaalile mida vististi kasutatakse üsna laialdaselt Mersudel ja Bemaritel.
Kas oled ka mõelnud/proovinud metall-metall kontakti asemel sinna mingeid friktsioonkettaid vahele aretada?

Minu puhul tõepoolest tegemist Volvodega ning kõigil kolmel on ka erinev sild. 96a 945 on jäiga sillaga (võimalik, et Dana) ja vabadiffriga, 91a 960 on Multi-Link I koos Eaton Locker´iga ning 95a 960 on Multi-Link II vabadiffriga.
Minu jaoks "kemppi-lukud" ja muud vallatused ei ole lahendus ning üldjuhul kasutan oma autodel vaid originaalvaruosi. Samas tundub käesolev teema huvitav, sest kui 1500,- krooni eest saaks lollikindla lahenduse, siis see vääriks kaalumist.

Tehnilise poole pealt lisaks:
Eaton Locker (G80) töötab eelpoolmainitutest erinevalt. Peamine erinevus on selles, et Locker on kiirustundlik ning lukustumine on pea 100%-line.
Teised eelpoolmainitud on nn momenditundlikud piirajad ning reaalselt lukustumist ei toimu. Ma siinkohal ei pea silmas sõnakasutusega mängimist vaid lukustumiseks saab ikka lugeda vaid seda, kui kehvema pidamisega ja parema pidamisega ratas on võimalik sama kiirelt pöörlema/vedama panna. Eaton Locker´iga on see nii.

See siis asja teoreetiline pool ning mõlemal lahendusel on omad eelised ja puudused.
Vasta
#32
Tegelikult korraliku lahenduse korral peaksid LSD puhul rattad peaaegu kui mitte täitsa võrdselt käima, ka siis, kui üks ratas on õhus, see ju ongi asja mõte. Samas pöörates libiseb ikkagi läbi.

Ühe luku ma tegin omale sisuliselt 100% blokeeruva. Siis oli aga manööverdades sama tunne, nagu oleks differ kinni keevitatud. Ehk vedrud said liialt tugevad ja friktsioonkettad olid vist liialt heas korras Icon_smile

Neid friktsioonkettaid võiks proovida, kuid siiamaani pole ma sellist head materjali leidnud, vähemalt Eestist mitte.

MB ja BMW difrid on päris palju erinevad ja tehniliselt on ikkagi BMW oma asisem, tuleb tõdeda.
MB puhul ei saagi täpselt aru, mida nad mõtlesid, kui nö "LSD" difrit disainisid.
Vasta
#33
Äge ajage segi vedrude survel konstantselt läbi libisevat ja hüdroõli surve abil kokkusurutavat LSD-d. Heh, lahe sõnastus sai.

Vedrudega on küll lollikindlam, kuid tahtes kurvide läbimisel mingitki mugavust (ja juhitavuse stabiilsust), peab paratamatult lubama mingil määral läbilibisemist. Mida jäigemad vedrud, seda vähem läbilibisemist. Seda parem veovõime.Badgrin Kuid samas kaotab kurvisõidumugavus ja sajaprotsendilise luku korral (küsimus on ju vaid piisavalt jäikade vedrude surumises lukku) on manööverdamine asfaldil üsna komplitseeritud ja MB puhul ilmselt lõpeb veovõlli purunemisegaIcon_sad.

Selles mõttes on hüdrovedekliku survega lülitatav hõõrddiferentsiaalilukk parem - idee poolest on lukustumise ulatust võimalik üsna sujuvalt (ja pidevalt) muutaWink Põllutehnikal seda kasutatakse, kuid mitte eriti laialt - asfaldil pööramine pole nende masside ja tugevusvarude puhul priobleemiks ja nii ongi lihtsam panna esisilda näiteks püsiva 75% hõõrdlukk ja tagasilda lülitatav. Kas hõõrdketastega või puhas nuutlukk, on juba valmistaja valik. Kusjuures odavam ja töökindlam nuutlukk on hõõrdkettaid välja tõrjumas...

Mis puudutab Hentsi lahendust, siis see on meie miljoni sõitnud diffritele üsna sobiv kiirabi. Kas kulumisest ja satelliitidele langeva teljesuunalise koormuse kasvust tingitud lisakoormusest tulenevalt läheb peaülekanne laiali 120 või 250 tuhande pärast, pole suurt vahet. Ning kes tahab tagatud töökindlust, siis tuleb rohkem raha välja käia - ASD on võimalik paigaldada igale MB-le, kuid see ei maksa enam 1500.-.
Ära ei tohi unustada ka seda, et igasugune suutlikuse tõstmine ilma komponente vahetamata käib töökindluse ja kasutusea arvelt - tasuta lõunaid pole olemasCrybaby.

Kas soovitad sellises difris kasutada LSD õli? Või jääb tavaline?
Vasta
#34
Kui on tuunitud tavadiffer, siis võib kasutada ikkagi tavadifriõli. Ei juhtu midagi halba, kui kasutada tsipa kallimat LSD õli, aga see pole vajalik.

Kui aga friktsioonketastega, siis LS lõpuga õlid.
Vasta
#35
Kas w123-le ka teed ?
Vasta
#36
Vabandan vahele segamise pärast aga kui kellegile ei meeldi see lukk mida müüakse või selle tööpõhimõtted siis on ju alati võimalik endale paigaldada 100% lukustuv lülitatav lukk, näiteks ARB Badgrin, tahad on lukus, tahad pole, jääb ära see, et kuipalju ja kuidas, asi on konkreetne, lukus või mitte ehk olek enda valida.
W463 ja W212
Vasta
#37
Mind huvitab millal differi undamise vastu mingi roht tekib, siis oleks asi täiesti huvitav minu jaoks..
Nimelt ma lasin ühe ribadeks ning uus mille sai, undab teatud kiirustel natukene.
Vasta
#38
voodoo Kirjutas:Mind huvitab millal differi undamise vastu mingi roht tekib, siis oleks asi täiesti huvitav minu jaoks..
Nimelt ma lasin ühe ribadeks ning uus mille sai, undab teatud kiirustel natukene.

Differ undab siis kui on valesti kokku pandud (suht keeruline tegevus õigesti panna) või kui detailid on kulunud.
Vasta
#39
tere.mul olemas tagasild mis pärineb volvolt.dana 1030.kas sellest on samuti võimalik libisef differ teha???
Vasta
#40
(29-03-2010, 10:51 AM)tann007 Kirjutas: tere.mul olemas tagasild mis pärineb volvolt.dana 1030.kas sellest on samuti võimalik libisef differ teha???

Annab küll, mul on hetkel üks selline isegi laua peal. Saadan sulle priva detailsema infoga.
'When the flag drops, the bullshit stops'
Elbe Engineering
Vasta


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  M: Piiratud libisemisega diferentsiaal (LSD) E55(w211),C63(w204),E63(w212) 1000.- EUR mmae 0 971 23-09-2021, 04:35 PM
Viimane postitus: mmae



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne