05-04-2009, 10:16 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 05-04-2009, 10:18 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Igihaljas teema. Kas uus või VÄHEkasutatud asi...
Uus on uus, siin ei vaidle ma mitte vastu. Iseasi, kui palju keegi selle hingerahu eest välja käima nõus on. Mina näiteks mitte eriti palju.
Mistõttu oma igapäevaauto all on uued ainult talverehvid, suvel pöörleb see, millel on mustrit ja pidamist.
Tegelikult pean oma sõnu sööma
, SELli alla olen ainult uusi rehve ostnud. Aga see pole ka minu igapäevaauto.
Ma saan aru neist, kes väidavad, et ainult uus rehv on hea. Aga ma ei saa neist inimestest aru, kes sõidavad oma kunagise uue jooksu siledaks. Mis vahet seal on, kas selle rehvijooksu oled ise siledaks sõitnud või on seda teinud keegi Walther või Hans de Joop kusagil Euroopas? Ühtviisi kulunud on rehv ikka ja ühtviisi sant on pidamine märjal teel.
Ma saan aru ka neist, kelle eelarve ei luba uut rehvi osta, aga liikuda on vaja. Seni, kuni seda suhtumist viljeldakse liikuriga, mille turuhind on alla Eesti keskmise palga. Kui pappi ikka pole, siis pole ja oma metsatalust Kükametsa poodi sõidaksin ilmselt ka ise sellega, mis õhku peab ja on piisavalt ümmargune, et ringi käia. Mis vahet seal on, mis oma viimaseid kilomeetreid metsateel vaaruva fordi või opelirisu all on?
Senikaua, kuni see risu püsib eemal maanteedest!
Kui samasugust jura ajab aga poolemillise liisingvankri omanik, siis ei saa seda küll nimetada millekski muuks, kui hämamiseks. Väike näide: keegi mainis varem jooksu naastrehvide hinnaks 11+ kEEK. Mina pole kunagi üle 6 kiloeegu välja käinud. Väga lihtsal põhjusel: mu autodel pole eksootilist rehvimõõtu. Laialtlevinud mõt on alati odavam (ning valik suurem). Kui aga oma autole on vaja alla osta maksimaalselt suured veljed ning sinna peale otsitakse eksootilist mõõtu rehvi, siis võib küll rehvijooksu hind minna huvitavaks...
Tõsi ta on, et kasutatud rehvide müüjad (pean siin silmas poole oma mustrisügavusest kaotanud sõõre) on oma kauba ikka rämedalt üles hinnanud. Ma ei protesti, kui 6 mm sügavuse mustriga aastavanuse rehvi (te ikka teate, et rehvi valmistamise aeg on rehvile märgitud?) eest võetakse pool kuni kolmveerand uue hinnast. Aga küsida kümne aasta vanuse ja vaid 3 mm mustrit omava rehvi eest pool uue rehvi hinnast on ilmselge lollide nöörimine. Ehk rehvimüüja teadlikult üritab lollilt raha välja pumbata. Ja nagu eelpool maniti, siis suhtumise alusel neid lolle ka leidub...
Tööautoga olen saanud uurida kahe rehvijooksu käitumist uuest utiliseerimiseni. Tähelepanekud on siis tehtud klonkswaagen passatiga. Tavalne kodumaine liiklus, ilma ekstreemsõiduta.
Vredesteini T-Trac oli super, kuni muster kulus 3 mm-ni. Siis muutusid vihmaga ikka VÄGA libedaks. Ning KOHUTAVALT lärmakaks. Muutus toimus äkki, ütleksin, et lausa kuu aja jooksul. Kõige vastikum oli see, et pidamine kadus äkki - ei mingit ebakindlat sõitu enne, mis oleks hoiatanud liigsuurest kiirusest antud teeolude tarvis.
Daytona rehvid olid sujuvamad, kuid ka need kaotasid kulumismärgini jõudes igasuguse pidamise märjal teel. Tõsi, muutus oli sujuv ja pidamise kadumisest märjal teel hoiatas rehv ette. Ning huvitaval kombel muutusid rehvid suisa vaiksemaks kuludes...
Nüüd on Wanlid. Esimene suvi on sõidetud. Pidamine on harju keskmine, müratase kõrgevõitu. Ütleks, et Daytonid oma viimastel päevadel olid vaiksemad, kui Wanlid uuena.
Aga loomkatse jätkub, ilmselt algab selleaastane katseperiood nädala pärast...
Uus on uus, siin ei vaidle ma mitte vastu. Iseasi, kui palju keegi selle hingerahu eest välja käima nõus on. Mina näiteks mitte eriti palju.
Mistõttu oma igapäevaauto all on uued ainult talverehvid, suvel pöörleb see, millel on mustrit ja pidamist.Tegelikult pean oma sõnu sööma
, SELli alla olen ainult uusi rehve ostnud. Aga see pole ka minu igapäevaauto.Ma saan aru neist, kes väidavad, et ainult uus rehv on hea. Aga ma ei saa neist inimestest aru, kes sõidavad oma kunagise uue jooksu siledaks. Mis vahet seal on, kas selle rehvijooksu oled ise siledaks sõitnud või on seda teinud keegi Walther või Hans de Joop kusagil Euroopas? Ühtviisi kulunud on rehv ikka ja ühtviisi sant on pidamine märjal teel.
Ma saan aru ka neist, kelle eelarve ei luba uut rehvi osta, aga liikuda on vaja. Seni, kuni seda suhtumist viljeldakse liikuriga, mille turuhind on alla Eesti keskmise palga. Kui pappi ikka pole, siis pole ja oma metsatalust Kükametsa poodi sõidaksin ilmselt ka ise sellega, mis õhku peab ja on piisavalt ümmargune, et ringi käia. Mis vahet seal on, mis oma viimaseid kilomeetreid metsateel vaaruva fordi või opelirisu all on?
Senikaua, kuni see risu püsib eemal maanteedest!
Kui samasugust jura ajab aga poolemillise liisingvankri omanik, siis ei saa seda küll nimetada millekski muuks, kui hämamiseks. Väike näide: keegi mainis varem jooksu naastrehvide hinnaks 11+ kEEK. Mina pole kunagi üle 6 kiloeegu välja käinud. Väga lihtsal põhjusel: mu autodel pole eksootilist rehvimõõtu. Laialtlevinud mõt on alati odavam (ning valik suurem). Kui aga oma autole on vaja alla osta maksimaalselt suured veljed ning sinna peale otsitakse eksootilist mõõtu rehvi, siis võib küll rehvijooksu hind minna huvitavaks...
Tõsi ta on, et kasutatud rehvide müüjad (pean siin silmas poole oma mustrisügavusest kaotanud sõõre) on oma kauba ikka rämedalt üles hinnanud. Ma ei protesti, kui 6 mm sügavuse mustriga aastavanuse rehvi (te ikka teate, et rehvi valmistamise aeg on rehvile märgitud?) eest võetakse pool kuni kolmveerand uue hinnast. Aga küsida kümne aasta vanuse ja vaid 3 mm mustrit omava rehvi eest pool uue rehvi hinnast on ilmselge lollide nöörimine. Ehk rehvimüüja teadlikult üritab lollilt raha välja pumbata. Ja nagu eelpool maniti, siis suhtumise alusel neid lolle ka leidub...
Tööautoga olen saanud uurida kahe rehvijooksu käitumist uuest utiliseerimiseni. Tähelepanekud on siis tehtud klonkswaagen passatiga. Tavalne kodumaine liiklus, ilma ekstreemsõiduta.
Vredesteini T-Trac oli super, kuni muster kulus 3 mm-ni. Siis muutusid vihmaga ikka VÄGA libedaks. Ning KOHUTAVALT lärmakaks. Muutus toimus äkki, ütleksin, et lausa kuu aja jooksul. Kõige vastikum oli see, et pidamine kadus äkki - ei mingit ebakindlat sõitu enne, mis oleks hoiatanud liigsuurest kiirusest antud teeolude tarvis.
Daytona rehvid olid sujuvamad, kuid ka need kaotasid kulumismärgini jõudes igasuguse pidamise märjal teel. Tõsi, muutus oli sujuv ja pidamise kadumisest märjal teel hoiatas rehv ette. Ning huvitaval kombel muutusid rehvid suisa vaiksemaks kuludes...
Nüüd on Wanlid. Esimene suvi on sõidetud. Pidamine on harju keskmine, müratase kõrgevõitu. Ütleks, et Daytonid oma viimastel päevadel olid vaiksemad, kui Wanlid uuena.
Aga loomkatse jätkub, ilmselt algab selleaastane katseperiood nädala pärast...