12-03-2009, 07:36 PM
Kõigepealt bensiiniauto omanikud kellel on kütuse aurude filter. Kui soovite uut filtrit osta siis laske paak täis ja tilgutage peale seda veel kurguni - varsti saate omale tahtmise.
Aga nüüd siis mõõtmisest. Kahjuks ei saa inimesed aru, et mõõtmise tulemus koosneb KOLMEST komponendist - väärtus (näiteks 6,02), suurus (näitks m), mõõtemääramatus (+-0,03 m). Ilme üheta neist on asi täiesti mõtetu. Tihtipele unustatakse viimane ära. Mõõtemääramatus tegelikult näitab meile mõõtmise protsessi KVALITEETI. Rahvakeeli on selleks sõnaks täpsus, aga kuna üks väärtus võib mõne jaoks ülitäpne, teise jaoks aga väga hull olla, ongi olemas ühiselt arusaadav ning rehkendatav mõõtamääramatus. Kusjuures mõõtemääramatus EI OLE MITTE KUNAGI 100 % usaldatavustasemega antud. Tavaprotsessides on see 95 %, metditsiinis 99,7 % jne. Väga ohtlike ja kallite seademte juures võibolla veelgi kõrgem.
Konkreetne mõõtmine ise (keskmine küttekulu) - kõige parema ja usaldusväärsema tulemuse saate siis kui võtate suvalisest tanklast kütust ja kordate protsessi mida rohkem seda parem. See ühest tanklast alati kurguni ei ole statistiliselt nii usaldusväärne kusjuures - sest süstemaatiline efekt (kogus ja tankur) on juures. Tegelikult hakkab pikemas perspektiivis ka tankija seda protsessi mõjutama. Võib tunduda uskumatuna aga nii see on.
Ise tegin endal eelmise autoga nii, et panin iga kord odomeetri näidu kirja ning juurde ka küttekoguse. Lõpus sai peaaegu ilus normaaljaotuskõver välja rehkendatud - tõsi natukene kallutatult suurema küttekoguse poole, sest korralik "põletamine" mõutab kogu protsessi rohkem kui korralik ökosõit. Ühega saab küttekulu 2 korda suuremaks kuid teisega mitte 2 korda väiksemaks.
Aga nüüd siis mõõtmisest. Kahjuks ei saa inimesed aru, et mõõtmise tulemus koosneb KOLMEST komponendist - väärtus (näiteks 6,02), suurus (näitks m), mõõtemääramatus (+-0,03 m). Ilme üheta neist on asi täiesti mõtetu. Tihtipele unustatakse viimane ära. Mõõtemääramatus tegelikult näitab meile mõõtmise protsessi KVALITEETI. Rahvakeeli on selleks sõnaks täpsus, aga kuna üks väärtus võib mõne jaoks ülitäpne, teise jaoks aga väga hull olla, ongi olemas ühiselt arusaadav ning rehkendatav mõõtamääramatus. Kusjuures mõõtemääramatus EI OLE MITTE KUNAGI 100 % usaldatavustasemega antud. Tavaprotsessides on see 95 %, metditsiinis 99,7 % jne. Väga ohtlike ja kallite seademte juures võibolla veelgi kõrgem.
Konkreetne mõõtmine ise (keskmine küttekulu) - kõige parema ja usaldusväärsema tulemuse saate siis kui võtate suvalisest tanklast kütust ja kordate protsessi mida rohkem seda parem. See ühest tanklast alati kurguni ei ole statistiliselt nii usaldusväärne kusjuures - sest süstemaatiline efekt (kogus ja tankur) on juures. Tegelikult hakkab pikemas perspektiivis ka tankija seda protsessi mõjutama. Võib tunduda uskumatuna aga nii see on.
Ise tegin endal eelmise autoga nii, et panin iga kord odomeetri näidu kirja ning juurde ka küttekoguse. Lõpus sai peaaegu ilus normaaljaotuskõver välja rehkendatud - tõsi natukene kallutatult suurema küttekoguse poole, sest korralik "põletamine" mõutab kogu protsessi rohkem kui korralik ökosõit. Ühega saab küttekulu 2 korda suuremaks kuid teisega mitte 2 korda väiksemaks.