24-03-2006, 07:57 AM
Aastaid tagasi, kui olin 23-aastane, abiellusin piltilusa leskmehega.
Lesel oli punaste juustega täiskasvanud poeg. Minu ema armus kõrvuni sellesse punapäisesse poisisse ja peagi nad abiellusid.
Seeläbi sai emast minu minia ja kõik mu senised sugulussidemed muutusid põhjalikult. Minu pojast oli saanud mu isa, kuna ta oli mu ema mees. Peagi sünnitasin ma pisitüdruku. Mu vastsündinud tütar on minu ema isaõde ja seega minu tädi.
Asjade selline käik ei valmista mulle rõõmu, sest tütar on ühtlasi ka mu mehe täiskasvanud poja, kes teadagi on mu kasuisa, tütar.
Isa noor kaasa sünnitas varsti poja, kelle üle neil mõlemal oli väga hea meel. Kuid samas on poiss ka minu lapselaps, kuna on mu tütre poeg. Nüüd on mu mees minu isa ja see kurvastab mind. Sest kuigi ta on mu mees, on ta samal ajal ka mu vanaisa. Kuna mu mees on minu vanaisa, olen mina tema lapselaps.
Sellele mõtlemine ajab mind hulluks. Sest minust on saanud veidraim juhtum, keda iial nähtud: oma vanaisa abikaasa, olen iseenda vanaema!
Lesel oli punaste juustega täiskasvanud poeg. Minu ema armus kõrvuni sellesse punapäisesse poisisse ja peagi nad abiellusid.
Seeläbi sai emast minu minia ja kõik mu senised sugulussidemed muutusid põhjalikult. Minu pojast oli saanud mu isa, kuna ta oli mu ema mees. Peagi sünnitasin ma pisitüdruku. Mu vastsündinud tütar on minu ema isaõde ja seega minu tädi.
Asjade selline käik ei valmista mulle rõõmu, sest tütar on ühtlasi ka mu mehe täiskasvanud poja, kes teadagi on mu kasuisa, tütar.
Isa noor kaasa sünnitas varsti poja, kelle üle neil mõlemal oli väga hea meel. Kuid samas on poiss ka minu lapselaps, kuna on mu tütre poeg. Nüüd on mu mees minu isa ja see kurvastab mind. Sest kuigi ta on mu mees, on ta samal ajal ka mu vanaisa. Kuna mu mees on minu vanaisa, olen mina tema lapselaps.
Sellele mõtlemine ajab mind hulluks. Sest minust on saanud veidraim juhtum, keda iial nähtud: oma vanaisa abikaasa, olen iseenda vanaema!