09-01-2008, 09:48 PM
Mida ütleb selle auto kohta tark raamat?“ Mercedes-Benz 600“ (W100) oli „Daimler-Benzi“ tehase superesindusauto, mida toodeti ajavahemikul september 1964 – juuni 1981. (Viimased 3 autot müüdi 1982.a. Saudi-Araabiasse, kuid need olid siiski 1981.a. toodetud.) Kokku toodeti neid autosid 18 aasta jooksul 2677 tk., mis teeb sellest mudelist pealesõjajärgse „Daimler-Benzi“ toodangu kõige väiksema aastatootmisega ja ühe haruldasema auto. Mudelivalikus paiknes „Mercedes-Benz 600“ ülalpool tänapäevast S-klassi. „Mercedes-Benz 600“ eelkäija oli „Mercedes-Benz 770“ (e. „Grosser“, W150), mida tehti alla 88 eksemplari aastatel 1938-1943. (Mõistagi oli MB770 Hitleril, Göringil, endisel Saksa keisril Wilhelm II-l (http://fotogalerie.automuseum-stuttgart....s.238.html), Jaapani keisril (http://fotogalerie.automuseum-stuttgart....35.html)jt.) Toodetud autode koguarvust 2677 oli normaalteljevahega autosid 2190, 4-ukselisi pullman-limusiine 304tk., pulman-landaulette 59tk. ja 6-ukselisi pullman-limusiine 124 tk. Autot oli võimalik tellida klaasvaheseinaga, mis eraldas sõitjateruumi juhist. Enamus normaalteljevahega autodest tehti ilma klaasvaheseinata, kuid pullmanid olid kõik klaasvaheseinaga, v.a. 3 eksemplari, mis tehti ilma. (Klaasvaheseinaga autos jääb sõidumugavusi juhile võrdlemisi vähe, kuna istet ei saa taha peaaegu üldse liigutada.) „Mercedes-Benz 600“ järglaseks sai 1997.a. Tokyo autonäitusel esmaesitletud „Maybach“.
„Mercedes-Benz 600“ projekteerimine hakkas ametlikult 4. juulil 1955, kui „Daimler-Benzi“ peainsener Fritz Nallinger sai ülesandeks konstrueerida maailma parim „reisi- ja esindusauto“ – järglane „Merceces-Benz 770“-le“. „Daimler-Benz“ oli saanud üle sõjajärgsetest raskustest ja raha oli küllalt. „Mercedes-Benz 600“ projekteerimisel oli oluline uusimate insenertehniliste lahenduste kasutamine. Auto omahind oli täiesti teisejärguline. Seetõttu teenis „Daimler-Benz“, auto ülikõrgele hinnale vaatamata, iga müüdud „Mercedes-Benz 600“ pealt kahjumit. „Mercedes-Benz 600“ oli võimalik tellida lõputu lisavarustuse kombinatsioonide ja erisoovide loeteluga, mis mõistagi suurendasid auto hinda veelgi. Alates aastast 1976, polnud „Mercedes-Benz 600“ enam amelikult „Daimler-Benzi“ diilerite hinnakirjas ja igale tellijale tehti tehase poolt erihinnapakkumine. Vaatamata sellele, et 1981.a. oli „Mercedes-Benz 600“ hind kasvanud sama suureks kui 23 „Volkswagen Golfi“ oma kokku, teenis tehas ikka iga auto pealt kahjumit. Autod valmistati suures osas käsitsi ja mitte ainsatki detaili neist autodest polnud võimalik asendada mõne teise „Daimler-Benzi“ tootega. Ühte autot tehti 3 kuud, v.a. landaulette, mille valmistamiseks kulus 6 kuud. (Ainus muu mudeliga vahetatav detail oli MB600 mootor, mille tehase hilisem peainsener pani omaalgatuslikult ja juhatusega kooskõlastamata 1970.a. S-klassi eelkäija MB300SEL sisse. Ootamatult sai MB300SEL 6,3-st nõutud mudel, mida müüdi üle 7000 tk.)
Neid autosid ostsid äriliidrid, filmitähed, riigipead ja kuningaperekonnad. Igal enesest lugupidaval diktaatoril oli garaažis vähemalt 1 „Mercedes-Benz 600“. Tuntud omanike hulka kuulusid näiteks Paavast Paul VI, Paavst Johannes Paulus II, Kuninganna Elizabeth II, Brunei sultan, Rootsi kuningas (eelmine), Jaapani keiser Hirohito, Tai kuningas, Tonga kuningas, Pärsia šahhil Reza Pahlavil oli neid 12 (osa Pärsia välismaa saatkondades, http://www.autodrome-cannes.com/mercedes...assade.htm), Maroko kuningakojal on neid 15 (Marokos on tänaseni seadusega keelatud kellelgi peale kuningakoja omada MB600 W100), Monaco prints Rainier, Jordaania kuningas, Hosni Mubarak (Egiptuse riigipea), Hammal Abdel Naser (Saudi-Araabia riigipea), Mao-Dzé-Dong ostis korraga 6 tk., Saddam Hussein, Josip Broz Titol oli soomustatud „Mercedes-Benz 600“ Pullman, Francisco Franco, Leonid Iljitš Brežnevil oli 3 tk., neist üks soomustatud, Nicolae Ceaucescul oli 6-ukseline landaulet, Bokassa I (Kesk-Aafrika riigipea), Sese Seko Mobutu (Zaire’i riigipea) ostis nii mitu, et neist 6tk. jätkus tema suvilasse Kivu järve ääres, Samuel Kanyon Doe’l (Libeeria riigipea) oli 3 tk., Moammar Gaddafil oli 12 tk., Anastasio Somoza Debayle (Nicaragua riigipea), Robert Mugabe (Zimbabwe riigipea), Kim Jong Il (Põhja-Korea riigipea) ostis 14 tk. (P.Korea valitsus kasutab neid siiani), Pierre Richard, Mireille Mathieu, Maria Callas, Roy Orbison, Sean Connery, Peter Fonda, John Lennon, George Harrison, Elvis Presley, Udo Jürgens, Bill Cosby, Jay Kay, Coco Chanel, Jack Nicholson, Rowan Atkinson, Herbert von Karajan, Max Grundig, Barron Hilton, Aristoteles Onassis, Samsung Electronics Corp. jt.
Huvitaval kombel ei olnud Saksa valitsusel ühtegi „Mercedes-Benz 600“, vaid neid rentis valitsus vajaduse korral „Daimler-Benzi“ tehaselt, mis hoidis riiklike sündmuste puhuks alati tosin „Mercedes-Benz 600“ valmis. Tänaseni kasutab Saksamaa valitsus eriti tähtsate külaliste puhul tehasele kuuluvat soomustatud ja kõrge laega „Mercedes-Benz 600“ (http://fotogalerie.automuseum-stuttgart....0.240.html). Ka paljud teised riigid kasutavad ametlikel puhkudel siiani „Mercedes-Benz 600“. Isegi Aleksandr Lukašenka sõidab sõjaväeparaadidel „Mercedes-Benz 600“ pullman landauletiga oma armee eest läbi ja tervitab sellest sõdureid.
Rooma paavstile tehti eritellimusel pullman landaulett, millel on pikendatud tagumised uksed ja taga salongis ainult üks iste. Sellel istmel sai paavst ennast ühe nupulevajutusega hüdrauliliselt autos üles tõsta ja rahvast tervitada (http://www.pbase.com/markushuck/image/3815789).
„Mercedes-Benz 600“ oli omal ajal absoluutne tehnikaime. Autol oli peal „Daimler-Benzi“ ajaloo esimene V8 mootor mahuga 6,3l, automaatkäigukast, võimendiga ketaspidurid (esiratastel 2 suportit), õhkvedrustus, konditsioneer (pullman limusiinidel 2 tk.) ja kõikvõimalikud muud mugavused nagu tänapäeva autodel. Kõige eksootilisem omapära on „Mercedes-Benz 600“ juures asjaolu, et kõik mugavussüsteemid toimivad hüdraulikaga, mitte elektriliselt: aknad, kesklukk, katuseluuk, klaasvahesein, istmed, ventilatsiooniklapid jms. Nende autode hooldus ja remont on keeruline. Eriti kapriisne on hüdraulikasüsteem. Salongis oli 48 tk. koosnev puitdekoor. Valida oli 4 erineva haruldase puiduliigi vahel (s.h. tänaseks väljasurnud madagaskari eebenipuu) ja loendamatu hulga naha ja vaibavärvikombinatsioonide vahel. Mõistagi oli autos „Sony“ televiisor, kristallkarahvinidega baar, isejaamuleidev „Becker Mexico“ kaugjuhtimispuldiga raadio jm. luksused.
1980.a. ehitas „Daimler-Benz“ „Mercedes-Benz 600“ järglase prototüübi W100 FL, millele pandi MB450 6,9 W116 mootor ja käigukast, kuid tehase juhatus otsustas autot siiski mitte tootma hakata, kuna arvati, et sellele pole piisavalt klientuuri. Järglase sai „Mercedes-Benz 600“ omale peale 20-aastast pausi 2001.a., kui tuli müügile „Maybach“.
Huvilistele siin veel veidi lugemist internetis: http://www.asianauto.com/classiccar.php?op=view&id=17.
Hulk häid fotosid on Pärsia šahhi Reza Pahlava USA saatkonna autost aadressil: http://www.autodrome-cannes.com/mercedes...assade.htm
Mõned sellised autod on isegi müügis. Näiteks siin: http://www.autosalon-singen.de/verkauf-M...cedes-Benz
„Mercedes-Benz 600“ projekteerimine hakkas ametlikult 4. juulil 1955, kui „Daimler-Benzi“ peainsener Fritz Nallinger sai ülesandeks konstrueerida maailma parim „reisi- ja esindusauto“ – järglane „Merceces-Benz 770“-le“. „Daimler-Benz“ oli saanud üle sõjajärgsetest raskustest ja raha oli küllalt. „Mercedes-Benz 600“ projekteerimisel oli oluline uusimate insenertehniliste lahenduste kasutamine. Auto omahind oli täiesti teisejärguline. Seetõttu teenis „Daimler-Benz“, auto ülikõrgele hinnale vaatamata, iga müüdud „Mercedes-Benz 600“ pealt kahjumit. „Mercedes-Benz 600“ oli võimalik tellida lõputu lisavarustuse kombinatsioonide ja erisoovide loeteluga, mis mõistagi suurendasid auto hinda veelgi. Alates aastast 1976, polnud „Mercedes-Benz 600“ enam amelikult „Daimler-Benzi“ diilerite hinnakirjas ja igale tellijale tehti tehase poolt erihinnapakkumine. Vaatamata sellele, et 1981.a. oli „Mercedes-Benz 600“ hind kasvanud sama suureks kui 23 „Volkswagen Golfi“ oma kokku, teenis tehas ikka iga auto pealt kahjumit. Autod valmistati suures osas käsitsi ja mitte ainsatki detaili neist autodest polnud võimalik asendada mõne teise „Daimler-Benzi“ tootega. Ühte autot tehti 3 kuud, v.a. landaulette, mille valmistamiseks kulus 6 kuud. (Ainus muu mudeliga vahetatav detail oli MB600 mootor, mille tehase hilisem peainsener pani omaalgatuslikult ja juhatusega kooskõlastamata 1970.a. S-klassi eelkäija MB300SEL sisse. Ootamatult sai MB300SEL 6,3-st nõutud mudel, mida müüdi üle 7000 tk.)
Neid autosid ostsid äriliidrid, filmitähed, riigipead ja kuningaperekonnad. Igal enesest lugupidaval diktaatoril oli garaažis vähemalt 1 „Mercedes-Benz 600“. Tuntud omanike hulka kuulusid näiteks Paavast Paul VI, Paavst Johannes Paulus II, Kuninganna Elizabeth II, Brunei sultan, Rootsi kuningas (eelmine), Jaapani keiser Hirohito, Tai kuningas, Tonga kuningas, Pärsia šahhil Reza Pahlavil oli neid 12 (osa Pärsia välismaa saatkondades, http://www.autodrome-cannes.com/mercedes...assade.htm), Maroko kuningakojal on neid 15 (Marokos on tänaseni seadusega keelatud kellelgi peale kuningakoja omada MB600 W100), Monaco prints Rainier, Jordaania kuningas, Hosni Mubarak (Egiptuse riigipea), Hammal Abdel Naser (Saudi-Araabia riigipea), Mao-Dzé-Dong ostis korraga 6 tk., Saddam Hussein, Josip Broz Titol oli soomustatud „Mercedes-Benz 600“ Pullman, Francisco Franco, Leonid Iljitš Brežnevil oli 3 tk., neist üks soomustatud, Nicolae Ceaucescul oli 6-ukseline landaulet, Bokassa I (Kesk-Aafrika riigipea), Sese Seko Mobutu (Zaire’i riigipea) ostis nii mitu, et neist 6tk. jätkus tema suvilasse Kivu järve ääres, Samuel Kanyon Doe’l (Libeeria riigipea) oli 3 tk., Moammar Gaddafil oli 12 tk., Anastasio Somoza Debayle (Nicaragua riigipea), Robert Mugabe (Zimbabwe riigipea), Kim Jong Il (Põhja-Korea riigipea) ostis 14 tk. (P.Korea valitsus kasutab neid siiani), Pierre Richard, Mireille Mathieu, Maria Callas, Roy Orbison, Sean Connery, Peter Fonda, John Lennon, George Harrison, Elvis Presley, Udo Jürgens, Bill Cosby, Jay Kay, Coco Chanel, Jack Nicholson, Rowan Atkinson, Herbert von Karajan, Max Grundig, Barron Hilton, Aristoteles Onassis, Samsung Electronics Corp. jt.
Huvitaval kombel ei olnud Saksa valitsusel ühtegi „Mercedes-Benz 600“, vaid neid rentis valitsus vajaduse korral „Daimler-Benzi“ tehaselt, mis hoidis riiklike sündmuste puhuks alati tosin „Mercedes-Benz 600“ valmis. Tänaseni kasutab Saksamaa valitsus eriti tähtsate külaliste puhul tehasele kuuluvat soomustatud ja kõrge laega „Mercedes-Benz 600“ (http://fotogalerie.automuseum-stuttgart....0.240.html). Ka paljud teised riigid kasutavad ametlikel puhkudel siiani „Mercedes-Benz 600“. Isegi Aleksandr Lukašenka sõidab sõjaväeparaadidel „Mercedes-Benz 600“ pullman landauletiga oma armee eest läbi ja tervitab sellest sõdureid.
Rooma paavstile tehti eritellimusel pullman landaulett, millel on pikendatud tagumised uksed ja taga salongis ainult üks iste. Sellel istmel sai paavst ennast ühe nupulevajutusega hüdrauliliselt autos üles tõsta ja rahvast tervitada (http://www.pbase.com/markushuck/image/3815789).
„Mercedes-Benz 600“ oli omal ajal absoluutne tehnikaime. Autol oli peal „Daimler-Benzi“ ajaloo esimene V8 mootor mahuga 6,3l, automaatkäigukast, võimendiga ketaspidurid (esiratastel 2 suportit), õhkvedrustus, konditsioneer (pullman limusiinidel 2 tk.) ja kõikvõimalikud muud mugavused nagu tänapäeva autodel. Kõige eksootilisem omapära on „Mercedes-Benz 600“ juures asjaolu, et kõik mugavussüsteemid toimivad hüdraulikaga, mitte elektriliselt: aknad, kesklukk, katuseluuk, klaasvahesein, istmed, ventilatsiooniklapid jms. Nende autode hooldus ja remont on keeruline. Eriti kapriisne on hüdraulikasüsteem. Salongis oli 48 tk. koosnev puitdekoor. Valida oli 4 erineva haruldase puiduliigi vahel (s.h. tänaseks väljasurnud madagaskari eebenipuu) ja loendamatu hulga naha ja vaibavärvikombinatsioonide vahel. Mõistagi oli autos „Sony“ televiisor, kristallkarahvinidega baar, isejaamuleidev „Becker Mexico“ kaugjuhtimispuldiga raadio jm. luksused.
1980.a. ehitas „Daimler-Benz“ „Mercedes-Benz 600“ järglase prototüübi W100 FL, millele pandi MB450 6,9 W116 mootor ja käigukast, kuid tehase juhatus otsustas autot siiski mitte tootma hakata, kuna arvati, et sellele pole piisavalt klientuuri. Järglase sai „Mercedes-Benz 600“ omale peale 20-aastast pausi 2001.a., kui tuli müügile „Maybach“.
Huvilistele siin veel veidi lugemist internetis: http://www.asianauto.com/classiccar.php?op=view&id=17.
Hulk häid fotosid on Pärsia šahhi Reza Pahlava USA saatkonna autost aadressil: http://www.autodrome-cannes.com/mercedes...assade.htm
Mõned sellised autod on isegi müügis. Näiteks siin: http://www.autosalon-singen.de/verkauf-M...cedes-Benz