GPS vs stalker(radar)

[R129]

Hakkame arvutama. Tänapäevased GPS'id (sirf3 & Mediatek) saavutavad maanteel täpsuseks juba 1m tuuris. Jah aparaadid ise väidavad et on -/+ 3m, kuid elu on näidanud, et tegelikuses on asukoha täpsus ikkagi meetri tuuri. Hakkame nüüd arvutama. Tavaline GPS'i sagedus on 1Hz, st 1 lugem sekundis, kui masin sõidab 100km/h, siis kui palju ta läbib 1 sekundiga ? 27m. Ütleme, et kõige halvemal juhul võeti esimene lugem 1 meeter enne õiget positsiooni, teine lugem 1 meeter peale õiget positsiooni. See tähendab, et 27m asemel mõõdab geps 29 meetrit. See teeb eksimuseks mingi 6% ? Aega arvutab geps täpselt, selles ei maksa kagelda, seega maksimaalne eksumis saab olla 6% yhe lugemise tsükli juures. Kiirust aga ei võeta mitte ühe tsükli järgi, vaid mitme tsükli järgi, see aga vähendab eksimust tunduvalt, kuna yhe lugemiga ekistakse ühele poole, teisega teisele poole, kokku keskmine tuleb aga tõene tulemus, Seega paar 1-2% eksimust kiirusest on täiesti reaalne saada.

Mis puutub sateliitidesse, siis need ei ole lõunas, ainult. Kellel on kepsud olemas, pange tööle vaadake, pädevamad gepsud/softid näitavad sateliitide asukohti. PS, nad liiguvad ka.

Mis aga puutub politseiga vaidlemisse gepsu alusel, siis austraalias oli alles üks selline pretsedent, kus "kiiruseületaja" sai kohtus õiguse, kuna tema geps näitas, et ta ei ületanud kiirust.

Ega siin pole mõtet vaielda - igale jääb enda arvamus, mina pole GPSi käes hoidnud ja sellega katseid teinud. Lihtsalt mõtlemisainet - kuidas on juriidiliselt tagatud, et GPSil on KOGU AEG üehdus x satelliidiga olemas. Siit ka üks põhjus, miks ei ole võimalik kalibreerida.

On selline termin - jälgitavuse ahel SI ühikuni. Näiteks eesti massi etalon on kalibreeritud Soome oamga, Soome oma Saksa omaga. Saksa oma juba Pariisi keldris asuva plaatina-iriidum sulamist silindrikesega Kui üks lüli on juriidiliselt vormistamata on kohe ......
Muude Si ühikutega on natukene lihtsam - need on loodusseadustega ära representeeritud (kui nii võib eesti keeles väita).

Vähe veel teadusjuttu - kes mõtleb massietaloni mille määramatus on alla 10 - 8 kg see saab Nobeli preemia, nii et hakake tööle.