29-10-2023, 09:24 AM
(28-10-2023, 11:52 PM)iseteenjasaan Kirjutas: ...
Ikka veel kummitab küsimus, et kuivôrd testitud on poldid tehases. Mootori sisu kallal on loomulikult inseneriparv tegutsenud ja viimne kui polt on läbi môeldud.
Aga mis see varu ikkagi on? Kui palju seda on? Kas +- 10% vôi 30%? - et järgmise vahetuseni vastu peaks? Kas antud Nm väärtus on miinimum?
Masstootmises ei testita kunagi kõiki detaile. Mida vastutusrikkamasse kohta detail läheb, seda suurem protsent tooteid läbib kvaliteedikontrolli. Ning sõiduautod on väikese vastutusrikkusega "kohad", bussid on juba kõrgem klass. Laevad veel kõrgem, siis lennukid ja lõpuks kosmosekola. Eriti viimases on katastroofi põhjuseks ikka olnud mingi olematu hinnaga jürbel, mis ei olnud ülesannete kõrgusel.
Kui suur on varu, selgub peale purunemist. Keegi ei tea, milliseid materjalidefekte JUST SEE tükk sisaldab, kas valmistamisel on järgitud täpselt lõike- ja termikaparameetreid jms. Siin on üks mees võtnud asja ajada kodumaal ja saanud üsna nukrad tulemused: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=64067 .
Juhendites toodud momendid on kompromiss ühelt poolt füüsika ja teiselt poolt raamatupidamise vahel. Ühelt poolt peab liide olema piisavalt tugev, et koos püsida ettenähtavate koormuste all. Teiselt poolt peab liite komponentide tootmise (ja koostamise) maksumus jääma mõistlikuks, et ettevõttele ikka kazumm ka tuleks. Raamatutesse raiutud number ongi selle kompromissi tulemus: just säärase numbriga annavad arvutused piisava pinge ja raamatupidamise järgi jääb miskit ka peal müüki arvele. Kui palju sellest kannatab libistada, sõltub juba konkreetse detaili ja koormuse nüanssidest. Kui pingekontsentraatorit ei ole ja pinged ei ületa sellele liitele tavapäraseid (no näiteks ei üritata haakekonksu otsas tõmmata 24 mm 10+ m pikkuse jäiga trossiga paigast 44tonnist puukoormaga raamini uppunud krusa G täismassi pluss maksimaalset kiirendust ära kasutades), on varu umbes kaks korda. Tänapäeval järjest vähem (jälle needsamad CDI pihustipoldid näiteks).