25-10-2017, 12:35 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 25-10-2017, 12:36 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(25-10-2017, 12:03 PM)onu_siim Kirjutas: Ma t6esti ei j6ua/taha/viitsi vaidlema hakata. Olgu siis pidurdamisel tekkiv kulumine.
Sa said valesti aru: ma pidasingi silmas veol tekkivat libisemist elik nühamist. Mitte pidurdamist, kuigi ka seal on efekt sarnane. Parema ratta all on sodi rohkem ja vasakul vähem, sellest ka ebavõrdne kulumine.
Tuletan meelde, et vabadiffer jagab pöördemomenti võrdselt mõlemale sillale ja jagatava momendi piirab ära see ratas, kummal on kehvem pidamine. Täpselt sama palju läheb ka teisele rattale. Mis tähendab, et üks libiseb läbi ja teine mitte. ESP märkab säärast asjatut sahmerdamist üsna varakult ja hakkab läbi pidurite seda momendi raiskamist piirama. Esmalt piduritega momenti ümber jagama ja kui sellest ei piisa, siis ka mootori võimsust piirates. Aga juba on mingi libisemine toimunud, mis on hööveldanud pea märkamatu kihi maha. Iga korraga märkamatu kiht annabki aasta peale tulemuseks märgatava kulumise.
Palju ESP nühamist lubab enne, kui hakkab meetmeid tarvitusele võtma? Tasub arvestada, et inimene hakkab silmaga märkama 7+ % nühamist...
Hõõrdketastega differ suudab mingi osa kompenseerida, kuid mitte kogu mootori pakutavat võimsust.
Loomulikult suurendab seda kulumist nii vale sillaseadistus kui labane sillapulkade kulumine. Aga võimsamate mootorite puhul on teeäärse sodi mõju täiesti tuntav. Eriti drastiliselt ilmneb see võimsamate traktorite puhul maanteel veotöödel - mõnesaja tunniga võib parem rehv vasakuga võrreldes kuluda pea kolmandiku rohkem. Mõnisada tundi - kolm nädalat silotegu näiteks.
Ning arvestades küsija auto võimekust ning oskust neid võimeid pruukida, siis on väike lõiv kiirustamisele ootuspärane.
