12-04-2015, 12:34 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-04-2015, 12:53 AM ja muutjaks oli isakene.)
Tekkis vajadus kaubiku järele. Vajalikud parameetrid olid aja jooksul paika loksunud ning esialgu mahtusid sinna sisse vaid kaks - Transit ja Transporter, millel piisavalt ruumi ning võimsust ja seejuures sobiv (loe: piisavalt madal) 
hind. Midagi sobivat aga müügiportaalides ei leidunud. Äärepealt oleks Austriasse Transporteri järgi lennanud, aga selle päris kena neljarattalise omanik telefoni ei võtnud. Kuni ükskord sattus silma alla päris kodu ligidal müüdav Vito. Vito kohta puudus igasugune eelteadmine peale selle, et ropult roostetab. Pildi peal aga paistis päris kena ja hind oli aktsepteeritav, helistasin ja leppisin ülevaatamise aja kokku.
Kohale jõudes oli pettumus päris korralik. Vihmase ilmaga tehtud fotod olid rulliga rooste peale plätserdatud värvi ilusti ära varjanud ja auto nägi reaalis paras peller välja.
Kui ma juba kohal olen, mõtlesin, tuleks asi ikkagi ära proovida ning istusin rooli, transit-transporter on sõidetud, proovime siis Vito ka ära. Kümne minuti pärast teadsin, et minu järgmine kaubik on Vito, see oli lihtsalt nii palju parem ja nii krdi mõnus... 
Ja nagu tellimise peale, ilmus motors24-s kuulutus, kus müüdi mõni aeg tagasi põhjaliku kereremondi läbi teinud isendit. Sõitsin kohale. Väline ülevaatus näitas, et töö oli tehtud päris korralikult. Aga nagu needus, mootor oli jube jõuetu, lonkas ja ajas sinist.
Omanik vandus jumalakeeli, et spido on kerimata ja ainult täissünt õli kasutatud ning pool aastat tagasi oli Silberis mootor väga brooks tunnistatud. Leppisime siis kokku, et käime järgmisel päeval Roosna-Allikul diagnostikas ära ja vaatame, mis erapooletud spetsid räägivad.
Kui Roosna-Allikule hakkasin jõudma, tähistas vägev suitsupilv, et proovisõit on juba käimas. Remondimees ajas auto töökotta, ühendas juhtmed külge ning hakkas suitsu kimuma, kuni tark apastraat numbreid väljastas. Üks pihusti oli õhtal, teatas arvuti. Remondimees hakkas kapoti all mutreid keerama, tegi siis imestunud näo ja näitas meile lahtist pistikut ja voolikuotsa. Turborõhu anduri oma, seletas mutrivillu. Omanik tunnistas häbelikult, et pool aastat tagasi peale Kadaka Silberis käiku oli auto jah nagu uimasemaks jäänud, aga tema va tehnikakauge inime ei osanud asjast suurt miskit arvata...
Ühesõnaga, uus pihusti sai paika ja kõik vajalikud juhtmed-vooliku oma kohale. Suits oli kadunud ning mootor nurrus nagu magav tiiger. Lõime käed ja järgmisel päeval said paberid vormistatud ning auto ja raha vahetasid omanikku. Lahkudes soovis auto nüüd juba endine omanik, et jätku ma ta telefoninumber alles, kui ma autost ära peaksin tüdinema, siis ostab ta selle tagasi. Arusaadav, paari päeva taguse jõuetu, lonkava ning tossava õnnetusega ei olnud nüüdsel isendil midagi ühist...
Selline näeb välja:
![[Pilt: 2399948981d432_l.jpg]](http://static2.nagi.ee/i/p/959/97/2399948981d432_l.jpg)
Kirjade järgi küll kaubik, aga olemuselt buss. Akendega, polsterdatud seinad, 5-kohaline, kiirkinnitusega istmed, kohti veel kahele istmele. Tehnika poole pealt suuremaid puudusi pole, pisivigu aga jagub. Nendest siis tulevikus...
hind. Midagi sobivat aga müügiportaalides ei leidunud. Äärepealt oleks Austriasse Transporteri järgi lennanud, aga selle päris kena neljarattalise omanik telefoni ei võtnud. Kuni ükskord sattus silma alla päris kodu ligidal müüdav Vito. Vito kohta puudus igasugune eelteadmine peale selle, et ropult roostetab. Pildi peal aga paistis päris kena ja hind oli aktsepteeritav, helistasin ja leppisin ülevaatamise aja kokku.Kohale jõudes oli pettumus päris korralik. Vihmase ilmaga tehtud fotod olid rulliga rooste peale plätserdatud värvi ilusti ära varjanud ja auto nägi reaalis paras peller välja.
Kui ma juba kohal olen, mõtlesin, tuleks asi ikkagi ära proovida ning istusin rooli, transit-transporter on sõidetud, proovime siis Vito ka ära. Kümne minuti pärast teadsin, et minu järgmine kaubik on Vito, see oli lihtsalt nii palju parem ja nii krdi mõnus... Ja nagu tellimise peale, ilmus motors24-s kuulutus, kus müüdi mõni aeg tagasi põhjaliku kereremondi läbi teinud isendit. Sõitsin kohale. Väline ülevaatus näitas, et töö oli tehtud päris korralikult. Aga nagu needus, mootor oli jube jõuetu, lonkas ja ajas sinist.
Omanik vandus jumalakeeli, et spido on kerimata ja ainult täissünt õli kasutatud ning pool aastat tagasi oli Silberis mootor väga brooks tunnistatud. Leppisime siis kokku, et käime järgmisel päeval Roosna-Allikul diagnostikas ära ja vaatame, mis erapooletud spetsid räägivad.Kui Roosna-Allikule hakkasin jõudma, tähistas vägev suitsupilv, et proovisõit on juba käimas. Remondimees ajas auto töökotta, ühendas juhtmed külge ning hakkas suitsu kimuma, kuni tark apastraat numbreid väljastas. Üks pihusti oli õhtal, teatas arvuti. Remondimees hakkas kapoti all mutreid keerama, tegi siis imestunud näo ja näitas meile lahtist pistikut ja voolikuotsa. Turborõhu anduri oma, seletas mutrivillu. Omanik tunnistas häbelikult, et pool aastat tagasi peale Kadaka Silberis käiku oli auto jah nagu uimasemaks jäänud, aga tema va tehnikakauge inime ei osanud asjast suurt miskit arvata...
Ühesõnaga, uus pihusti sai paika ja kõik vajalikud juhtmed-vooliku oma kohale. Suits oli kadunud ning mootor nurrus nagu magav tiiger. Lõime käed ja järgmisel päeval said paberid vormistatud ning auto ja raha vahetasid omanikku. Lahkudes soovis auto nüüd juba endine omanik, et jätku ma ta telefoninumber alles, kui ma autost ära peaksin tüdinema, siis ostab ta selle tagasi. Arusaadav, paari päeva taguse jõuetu, lonkava ning tossava õnnetusega ei olnud nüüdsel isendil midagi ühist...
Selline näeb välja:
Kirjade järgi küll kaubik, aga olemuselt buss. Akendega, polsterdatud seinad, 5-kohaline, kiirkinnitusega istmed, kohti veel kahele istmele. Tehnika poole pealt suuremaid puudusi pole, pisivigu aga jagub. Nendest siis tulevikus...